4-13-2382/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-2382 Kohtukoosseis Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku D.J Tammemäe määruskaebus kaitsja Nele RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 196 lg-st 2 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2013 kohtumäärus muutmata ja menetlusaluse isiku D.J kaitsja Nele Tammemäe määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on V™S § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
4. 01.04.2013 tegi Rakvere Linnavalitsuse järelevalveinspektor Meelis Salm otsuse väärteoasjas nr 18-2/10, mille kohaselt jättis D.J tagamata lume koristamise kinnistuga piirneval alal, rikkudes sellega Rakvere Linnavolikogu 15.06.2004 määrusega nr 23 kehtestatud Rakvere linna heakorra eeskirja p 6.1 nõuet. D.J karistati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot.
5. D.J kaitsja Epp Landberg esitas 22.04.2013 kaebuse väärteootsusele, milles taotles kaebetähtaja ennistamist ning väärteootsuse tühistamist. Kaebusele oli lisatud väärteootsuse koopia.
6. Maakohus jättis 28.06.2013 määrusega kaebetähtaja ennistamata ning kaebuse läbi vaatamata, leides, et kaebuses esitatud põhjendusi kaebetähtaja ennistamiseks ei saa lugeda mõjuvateks ning alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub. 3.
7. Kohtumäärusest tulenevalt oli D.J-ile kohtuvälise menetleja väärteootsus kättesaadav alates 01.04.2013 ning kaebetähtaeg lõppes V™S § 114 lg 4 järgi 16.04.
8. 3.
9. Maakohtu tuvastatu kohaselt haigestus D.J märtsis 2013 ning 05.04.2013 teostati talle sapipõie operatsioon, millele järgnevalt viibis ta kuni 08.04.2013 haiglaravil ja kuni 15.04.2013 voodirežiimil kodusel ravil. Maakohtu hinnangul ei selgunud ühestki esitatud tõendist, et D.J tervislik seisund oli juba enne 05.04.2013 haiglasse saabumist selline, mis oleks takistanud temal menetlusaluse isikuna oma õiguste realiseerimist. 3.
10. Kaebetähtaja viimasel päeval, s.o 16.04.2013, edastati D.J-ile Rakvere Linnavalitsuse poolt faksi teel väärteootsus. Samal kuupäeval lahkus D.J Eestist ning viibis kuni 19.04.2013 Venemaal komandeeringus. Maakohus leidis eelnevale tuginedes, et 16.04.2013 ei olnud D.J enam mingeid takistusi kaebuse esitamiseks ning ka siis oleks tal olnud veel võimalik oma kaebeõigust teostada.
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku D.J kaitsja Nele Tammemäe, taotledes maakohtu määruse tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ning asja saatmist sisuliseks arutamiseks maakohtule. 4.1 Määruskaebuse kohaselt on üldteada asjaolu, et isikule ei määrata arsti poolt sapipõie operatsiooni ilma mõjuva põhjuseta ning olukorras, kus isik tunneb end hästi ja oleks seega võimeline teostama oma kaebeõigust väärteomenetluses. Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et D.J perearsti vastus teabenõudele tõendab D.J halba tervislikku seisundit ning haigestumist juba enne 05.04.
12. Seega oli maakohtu järeldus, et puudusid igasugused takistused kaebeõiguse realiseerimiseks enne 05.04.2013, põhjendamatu ning ebamõistlik. Samuti oli maakohtule esitatud tõendid selle kohta, et D.J ei saanud kaebeõigust realiseerida ka vahetult pärast haiglaravil viibimist, kuna alates 08.04.2013, mil D.J lubati kodusele ravile, viibis ta voodirežiimil kuni 15.04.
13. Kaitsja sõnul on kaebetähtaja ennistamine põhjendatud, kui 15 päeva pikkusest kaebetähtajast enamus aja on menetlusalune isik raskelt haigestunud. 4.
14. Määruskaebuse esitaja leiab, et D.J ei olnud võimalik kaebust esitada ka 16.04.2013, kuivõrd ta sõitis Venemaale samal kuupäeval kell 13.45 väljuva bussiga, kuid väärteootsus saadeti temale faksi teel alles kell 14.
15. Lisaks ei oleks üks päev ilmselgelt piisav ajavaru kvalifitseeritud õigusabi leidmiseks ja motiveeritud kaebuse koostamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub ringkonnakohus seisukohale, et Viru Maakohtu 28.06.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Maakohus on tuvastatud asjaolude pinnalt jõudnud põhjendatult järeldusele, et mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja möödalaskmiseks ei esine ning alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17. Ringkonnakohus leiab, et sapipõie operatsiooni toimumine ei viita sellise iseloomuga haigestumisele, et operatsioonile vahetult eelnevaid päevi võiks automaatselt lugeda mõjuvast põhjusest kantuks. Haigestumise raskus peab olema tõendatud ning välistama igasuguse võimaluse, et isik oleks saanud oma kaebeõigust realiseerida. Nagu maakohus õigustatult ka leidis, siis ühestki esitatud tõendist seda ei selgu. Ringkonnakohtu hinnangul pole sugugi üldteada asjaolu, et kui isikule on määratud sapipõie operatsioon, siis välistaks tema haigestumine eelnevalt võime kaebeõigust teostada. See määruskaebuses esitatud seisukoht on seetõttu paljasõnaline ega ole tõendatud. 2
18. Nõustuda ei saa ka määruskaebuse esitaja väitega, mille kohaselt on D.J perearsti vastusega teabenõudele tõendatud, et D.J ei saanud kaebeõigust enne 05.04.2013 haigestumise tõttu realiseerida. Nimelt on vastuses teabenõudele teatatud vaid, et D.J on pöördunud perearsti vastuvõtule 13.03.13, 14.03.13, 22.03.13 tingituna haigestumisest (tl 18). Sellest on meelevaldne järeldada, et enne 05.04.2013 oli D.J nii raskelt haigestunud, et tal oli objektiivselt võimatu oma kaebeõigust teostada. Selleks, et lugeda haigestumist mõjuvaks asjaoluks, peab kohtul kujunema veendumus, et menetlusaluse isiku tervislikku seisundit arvestades ei saanuks temalt mõistlikult eeldada oma kaebeõiguse teostamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei veena teabenõudele vastus kuidagi selles, et D.J tervislik seisund oli enne 05.04.2013 sedavõrd halb, mis tegi võimatuks tal väärteomenetluses oma kaebeõigust realiseerida.
19. Maakohus on õigesti järeldanud, et ka peale kodusele ravile lubamist oli kaebuse esitajal võimalik oma kaebeõigust teostada. Kuigi D.J oli väidetavalt voodirežiimil kuni 15.04.2013, on väheusutav, et D.J tervislik seisund kodusel ravil tegi võimatuks kaebust tähtaegselt esitada. Nimelt nähtub, et juba 16.04.2013 oli D.J võimeline komandeeringule minema. Täiendavalt tuleb märkida, et D.J-ile väljastati haigusleht, mis maakohtu määrusest tulenevalt lõppes 13.04.
20. Ringkonnakohus ei näe eeltoodu põhjal alust hinnata D.J tervislikku seisundit kodusel ravil kuni 15.04.2013 mõjuvaks asjaoluks KrMS § 172 lg 2 p 2 tähenduses.
21. Asjakohatu on ka kaitseväide, et D.J ei saanud 16.04.2013 kaebust esitada, kuna vaidlustatud väärteootsus saadeti talle faksiga ajal, mil D.J viibis juba Venemaale sõitvas bussis. Tulenevalt V™S § 114 lg-st 4 ei toimetata kohtuvälise menetleja otsust menetlusalusele isikule kätte, vaid ta peab otsusega tutvumiseks ise initsiatiivi üles näitama. Seega ei oma tähtsust, millisel kuupäeval D.J otsuse reaalselt kätte sai. Oluline on, millal tal oli võimalik otsusega kohtuvälise menetleja juures tutvuda. Väärteootsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 01.04.
23. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et D.J oli piisavalt aega kaebetähtaja jooksul oma kaebeõigust realiseerida.
24. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3