← Eesti

4-15-8323/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-8323 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  3. oktoobri 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Z.M, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. oktoobri 2015 määrus muutmata ja Z.M-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on V™S § 198 järgi lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.09.2015 otsusega väärteoasjas nr 2330,15,005086 määrati Z.M-ile mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,58+/-0,05 mg/l, LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 290 trahviühiku ulatuses, s.o 1160 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4-ks kuuks.
  6. 02.10.2015 esitas Z.M Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 07.09.2015 otsuse peale, vaidlustades väärteo toimepanemist ja määratud karistust ning taotledes otsuse tühistamist.
  7. Viru Maakohtu 26.10.2015 määrusega jäeti Z.M-i kaebus läbi vaatamata, põhjusel, et kaebus esitati pärast seaduses ettenähtud kaebetähtaja möödumist ja ei esitatud tähtaja ennistamise taotlust koos vastavate põhjendustega. Kohus põhjendas, et V™S § 114 lg 4 järgi esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Antud juhul oli kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 07.09.2015 Seega algas kaebuse esitamise tähtaeg 08.09.2015 ja lõppes 22.09.
  8. Z.M esitas maakohtule kaebuse 02.10.2015 ehk pärast seadusega ettenähtud tähtaja möödumist. Z.M ei esitanud kohtule tähtaja ennistamise taotlust koos vastavate põhjendustega. V™S § 118 lg 2 p 1 alusel tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
  9. Z.M esitas Viru Maakohtu 26.10.2015 määrusele määruskaebuse, taotledes määruse tühistamist, väärteoasjas tehtud otsuse kaebetähtaja ennistamist ja tema kaebuse menetlusse võtmist. Z.M-i teatel koostati temale 08.08.
  10. a väärteoprotokoll liikluseeskirja rikkumise eest. Protokolli koostanud politseiametnik teavitas, et otsus väärteoasjas tehakse 07.09.
  11. Z.M kavatses otsusele politseijaoskonda järele minna, kuid juba järgmisel päeval tuli talle kutse tööle Rootsi ja 10.08.2015 lendas ta sinna Tallinnast Oslo kaudu. Rootsist (Oslo kaudu) naases Z.M 28.09.2015 ja järgmisel päeval, s.o 29.09.2015 läks ta Narva politseijaoskonda, kus sai kätte 07.09.2015 tehtud väärteootsuse koopia. Juba kolme päeva pärast esitas ta juristi abiga otsusele kaebuse. Kaebuse materjalidele oli lisatud nn selgitus, milles Z.M põhjendas kaebuse hilisemat esitamist №rrasse tööle sõiduga, mistõttu ei olnud võimalik otsust õigeaegselt kätte saada. Kaebusele olid lisatud ka lennupiletid, mis tööle sõitmise ja sealt naasmise aega tõendavad. Eeltoodut arvestades leiab Z.M, et kohus on põhjendamatult jätnud tema kaebuse läbi vaatamata. Kui kohtule ei piisanud selgitustest kaebuse mittetähtaegse esitamise kohta, siis oleks võinud kohus anda talle võimaluse tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Z.M palub arvesse võtta, et Rootsis tööl olles ei olnud tal tehnilist võimalust saada teada politsei otsuse sisu ja Rootsist naasedes läks ta otsuse kättesaamiseks viivitamata politseisse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  12. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 26.10.2015 määrus Z.M-i kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. 5.
  13. V™S § 114 lg 4 näeb ette, et kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse kaebus maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et Z.M esitas maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele pärast V™S § 114 lg-s 4 ettenähtud tähtaja möödumist. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.09.2015 otsus väärteoasjas oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 07.09.2015 ning nimetatud kuupäevast oli väärteoprotokollist tulenevalt teadlik ka Z.M. Seega algas kaebuse esitamise tähtaeg 08.09.2015 ja lõppes 22.09.
  14. Menetlusalune isik Z.M esitas maakohtule kaebuse 02.10.2015 ehk pärast seaduses ettenähtud kaebetähtaja möödumist. V™S § 118 lg 2 p 1 järgi teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast sama seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Maakohus on jätnud Z.M-i kaebuse V™S § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, põhjendusel, et see on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja ei ole esitatud tähtaja ennistamise taotlust. 5.
  15. Määruskaebuses tehakse etteheiteid selle kohta, et maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta Z.M-i kaebetähtaja ennistamise taotluse ja ei ole ennistamise taotlust rahuldanud. 2 Asja materjalidest nähtub, et Z.M on maakohtule esitatud kaebusele lisanud selgituse (tl 9), milles märgib, et seoses sellega, et 10.08.2015 lahkus ta Eestis Vabariigist Rootsi ja tuli sealt tagasi 28.09.2015, ei olnud tal võimalik politseijaoskonda otsusele järgi minna. Kaebusele on lisatud ka koopiad lennupiletitest (tl 6a ja 6b), millest nähtub, et Z.M on lennanud 10.08.2015 marsruudil Tallinn-Oslo ja 28.09.2015 Oslo-Tallinn. Ringkonnakohus leiab, et arvestades Z.M-i poolt kaebusele lisatud kirjaliku selgituse sisu saab seda käsitleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena. Maakohus ei ole küll tähtaja ennistamise taotlust lahendanud, kuid ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud rikkumine ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna Z.M-i tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tulenevalt KrMS § 172 lg-st 1 ennistatakse kaebetähtaeg üksnes mõjuval põhjusel. KrMS § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 antud suunistes korranud ka juba varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Kriminaalkolleegium leiab, et Z.M-i poolt välja toodud asjaolu, s.o tööle sõitmist välisriiki, ei saa käsitleda kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena KrMS § 172 lg 2 mõttes ning sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. 5.
  16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja Z.M-i määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.