Obsah (8)

§ 424§ 65§ 200§ 199§ 238§ 64§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-15855 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vai

§ 424järgi ja Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa 156 päevamäära, s.o 520.10 eurot vangistusega 52 päeva, s.o üks kuu ja 22 päeva. Vastavalt

§ 65

lg-le 1 ja § 64 lg-le 1 mõisteti G.V-le liitkaristus, lugedes Viru Maakohtu 12.01.2009 kohtuotsusega mõistetud karistus (mis on asendatud 1 kuu 22 päevase vangistusega) kaetuks hilisema Viru Maakohtu 29.01.2010 kohtuotsusega mõistetud karistusega 3 aastat 4 kuud 22 päeva vangistust. Asenduskaristuse kandmise algust loeti alates 29.01.2010 ja see loeti kantuks. Viru Maakohtu 29.01.2010 otsusega tunnistati G.V süüdi

§ 200lg 2 p 6, 7, 8, 10 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti kandmata karistused Viru Maakohtu 09.01.2008 ja 02.04.2008 otsuste järgi, kokku 11 kuud vangistust, ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud vangistust. G.V tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust.

Vastavalt

§-le 68 arvestati kohtueelses menetluses vahi all oldud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algus on 29.01.2010 ja lõpp 20.06.

1. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 03.05.
2. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu G.V ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiendat korda, vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust esimest korda. Käesoleval ajal kannab G.V karistust muuhulgas

§ 200lg 2 p 6, 7, 8, 10 järgi, mis on esimese raskusastme kuritegu.

Selle kuriteo pani G.V toime temale kahe varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest viimasele kuriteole oli omane organiseeritus ja ettekavatsetus. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja -kohustusi. Maakohtu arvates eksisteerib arvestades G.V kergesti mõjutatavust, väga suuri võlanõudeid, alkoholisõltuvust ja tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol reaalne oht, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. G.V oli ka varem olemas lähedaste materiaalne ja moraalne toetus, kuid vaatamata sellele jätkas ta kuritegude toimepanemist. Ühtlasi pidas maakohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid G.V puhul selliseid asjaolusid ei esine. Samas tunnustas maakohus G.V selle 2 eest, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta õpib ning on ennast mitmekülgselt arendanud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu G.V, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. G.V märgib, et tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et kinnipeetavale on üleminek vangistusest vabadusse järsk ning ta kaob õiguskaitseorganite vaateväljast. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Seega on kriminaalhooldusel viibiv endine vang ühiskonnale ohutum kui ilma igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Vastupidiselt maakohtule leiab G.V, et tema käitumine kolm aastat tagasi ei saa olla tema ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise aluseks. Vangistuses on ta käitunud korralikult, on korduvalt viibinud lühiajalistel väljasõitudel ja distsiplinaarkaristused puuduvad, mis on tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. G.V leiab, et maakohus on küll teda positiivselt iseloomustavad asjaolud välja toonud, kuid jätnud need otsuse tegemisel sisuliselt arvestamata. Ta on seisukohal, et tema isikuomadused, suhted lähedastega, käitumine vanglas, võimalused vabaduses ja ärakantud karistusaeg kaaluvad üles tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Seoses alkoholi kuritarvitamise riskiga märgib G.V, et seda on võimalik maandada käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg-s 2 sätestatud kontrollnõuete – alkoholi tarvitamise keelu ja sotsiaalprogrammide läbimise kohustuse – kohaldamisega. Ta lisab, et vangla on lubanud ta väljapoole vanglat kooli ja seni ei ole ta vangla usaldust kuritarvitanud. G.V on seisukohal, et maakohtu määrus on vastuoluline, motiveerimata ja subjektiivne. Maakohus ei ole arvestanud

§ 76lg-s 3 loetletud asjaolusid nende kogumis.

Maakohus ei ole arvesse võtnud asjaolu, et G.V on vanglas viibides muutnud nii oma suhtumist õiguskorda kui ka oma elustiili. Ta on aru saanud oma väärast käitumisest ja kahetseb tehtut. Edaspidi lubab ta elada seaduskuulekalt. Määruskaebuse esitas ka G.V kaitsja, kes palub määruskaebuses toodud asjaoludel ringkonnakohtul veel kord kaaluda G.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtule esitatud materjalist nähtub, et alates 19.09.2011 omandab G.V Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi 8. klassis üldharidust. 12.09.2011 läbis ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangla on toetanud perekonnaga ja lähedastega suhtlust. 16.05.2011 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Ajavahemikul 03.06.2011 kuni 26.09.2011 oli G.V hõivatud majandustöödega. Vangla iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal tal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama tädi V.G. juurde 3-toalisse korterisse aadressil XXXX Jõhvi. Käesoleval ajal elab korteris tädi üksi. Kommunaalteenuste eest korteril võlgnevusi ei ole. Tädi on töövõimetuspensionil, kuid on nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kinnipeetav G.V omab vabanedes garanteeritud töökohta Viru Bildex OÜ-s elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldusega tegelevas firmas. Tööandjaks on F.K., kes on kinnipeetava sugulane. G.V sotsiaalsesse lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja ema abikaasa, kellega omavahel suheldakse telefonitsi igapäevaselt ja kes on valmis teda vabaduses toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kriminaalhooldusametnik märgib oma arvamuses, et G.V suhted lähedastega on head ning lähedased toetavad teda tema püüdlustes paranemise poole igati. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga isikutega. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku panna vabanemisel riskide maandamiseks G.V-le

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 7 sätestatud kohustused.

3 Kohtuistungil kinnitas G.V, et vanglas viibitud aja jooksul on ta oma varasemast käitumisest teinud põhjalikud järeldused ning seadust enam ei riku. Vabanemisel asub ta koheselt tööle ning samuti asub ta koheselt hüvitama kuriteoga tekitatud materiaalset kahju. Kaitsja leiab, et vaatamata G.V poolt toime pandud raskele kuriteole on tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks nõutavad tingimused täidetud. Vangla kinnitab, et G.V on oma varasemast kuritegelikust käitumisest vajalikud järeldused teinud, ta õpib, käitub korralikult. Vastupidises olukorras poleks vangla kohtule materjali G.V vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ilmselt esitanudki. G.V-le on garanteeritud töökoht, sotsiaalne lähivõrgustik on olemas ning toetab teda igati. Kriminaalhooldusametnik toetab vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabanemine ja tööle asumine annaks G.V-le reaalse võimaluse kuriteoga tekitatud materiaalse kahju hüvitamiseks ning vabastaks maksumaksjad tema ülalpidamisest vanglas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. 3. Ringkonnakohus möönab, et G.V käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on

§ 76

lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebustes märgitud asjaolusid – üldhariduse omandamise jätkamine, sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening läbimine, vangla majandustöödel osalemine ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Samas tuleb

§ 76

lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et G.V vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.

1. Lisaks eelmärgitud positiivsetele asjaoludele tuleb kohtul G.V vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, et teda on viiel korral kriminaalkorras karistatud. Reaalses vangistuses viibib G.V esimest korda. Varasemalt on teda karistatud nii rahalise karistuse kui ka tingimisi vangistusega, kuid G.V ei õigustanud talle kohtu poolt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused ei avaldanud G.V-le vajalikku paranduslikku mõju ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks ei teinud. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et G.V poolt toime pandud kuriteod on aja jooksul muutunud raskemaks ning kasvanud on nende organiseerituse tase. Käesoleval ajal kannab G.V karistust röövimise ja varguste eest, mille pani toime temale määratud katseajal. Süüdimõistetu G.V kuritegelik minevik tekitab ringkonnakohtus kahtlusi, et ta oleks käesoleval ajal võimeline alustama vabaduses seaduskuulekat elu ega paneks toime uusi kuritegusid. 4
2. Ringkonnakohtu hinnangul suurendab G.V poolt vabaduses uue kuriteo toimepanemise ohtu tema kergesti mõjutatavus. Viimast on G.Vse tunnistanud, väites, et ka käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo pani ta toime, kuna sõber tegi ettepaneku. Seega eksisteerib endiselt oht, et G.V võib vabaduses endiste tuttavatega suhtlemise jätkamisel lasta end taas kuritegude toimepanemisse kaasata. Nimetatud ohtu suurendab asjaolu, et G.V on vanglas viibides kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist jätkanud. Oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks hindab ringkonnakohus ka G.V poolt alkoholi kuritarvitamist. Nii on G.V varasemalt karistatud joobes juhtimise eest, samuti on ta joobes olles pannud toime varguse. Ehkki G.V on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, puudub ringkonnakohtul veendumus, et see on suutnud panna teda jäädavalt alkoholi tarvitamisest loobuma.
3. Süüdimõistetu G.V kaitsja on kaebuses leidnud, et, kui vangistus poleks G.V puhul oma eesmärki täitnud, poleks vangla ilmselt kohtule G.V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks materjale esitanud. Seoses sellega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vangla esitab vajalikud materjalid kohtule pärast kinnipeetava poolt

§-s 76 sätestatud karistusaja ärakandmist. Seejuures ei sõltu materjalide esitamine vangla hinnangust karistuseesmärkide täitmisele. Vangla esitab kohtule küll oma arvamuse kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid see ei ole kohtule siduv.

1. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid G.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
2. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
3. Kaitsja on esitanud koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kaitsja kulutanud maakohtu määrusega tutvumisele, kirja koostamisele kaitsealusele, telefonivestlustele kaitsealusega ja määruskaebuse koostamisele 6 pooltundi ning taotleb selle eest tasu summas 115.20 eurot hüvitamist. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 ja RÕS § 22 lg-le 7 tuleb ringkonnakohtul kontrollida kaitsja poolt esitatud eelnimetatud taotluse põhjendatust ning määrata kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg ning maksmisele kuuluv põhjendatud tasu. Ringkonnakohus, arvestades määruskaebuse kogumahtu ning selles toodud sisulisi motiive, on seisukohal, et kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja koostatud määruskaebus sisaldab suures osas vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses kajastatud andmeid. Kaitsja ei ole määruskaebuses avaldanud uusi, kohtule seni teadmata olnud asjaolusid ning kaitsja enda seisukohad ja põhjendused moodustavad vaid väikese osa kaebusest. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulutatud põhjendatud ajaks tuleb lugeda 4 pooltundi ja kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks 76.80 eurot, sealhulgas käibemaks 12.80 eurot. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Mati Kartau