4-15-11051/4

4-15-11051 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.01.2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-11051 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi B.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.11.2015 otsusele väärteoasjas nr 2317,15,011090 Menetlusalune isik , isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti B.H Vabariigi kodakondsus Väärtegu LS § 227 lg 2 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus Kohtuvälises menetluses tehtud LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine otsuse sisu 2 kuuks Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus väärteoasjas nr 2317,15,011090 määratud karistuse osas ja kohaldada karistusena rahatrahvi RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1 kohus otsustas: Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.11.2015 otsus väärteoasjas nr 2317,15,011090 muutmata ja B.H kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1. Asjaolud ja menetluse käik 29.10.2015 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Raiko Kiik väärteoprotokolli nr 20151029442801 selle kohta, et B.H juhtis mootorsõidukit kiirusega 83 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Nimetatuga rikkus LS § 15 lg 1 1 p 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.11.2015 otsusega karistati B.H LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Otsuse vaidlustas menetlusalune isik 15.12.
2. Harju Maakohtule esitatud kaebusega, milles taotletakse mõistetud karistuse tühistamist ning kergemaliigilise põhikaristuse kohaldamist. Arvestades isikut ja rikkumise raskust, on mõistetud karistus ebaproportsionaalne. Tegemist ei ole sarikihutajaga, kes omaks hulgaliselt karistusi varasemate analoogsete rikkumiste eest. Juhilubade olemasolu on vajalik tööotsinguteks. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus vastuses seisukohale, et alused otsuse tühistamiseks ja karistuse kergendamiseks otsuses toodud motiividel puuduvad. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Liiklusseaduse § 15 lg1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Käesolevas asjas on tuvastatud tunnistaja Erik Merelaine ütluste ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, et menetlusaluse isiku sõiduk Audi A6 (XXX) liikus Tallinn -Paldiski mnt 7 kilomeetril kiirusega 80 km/h. Menetlusalune isik avaldas ülekuulamise protokollis, et kahetseb enda teguviisi. Sõitis omateada 70 km/h alas ja ei pannud tähele piirangu 50 km/h märki. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 2140 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on karistuse liigina juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine põhjendatud. Menetlusalusel isikul on kolm kehtivat väärteokaristust, milles kahe eest määratud rahatrahv on tasumata. Kergemaliigiline karistus ei ole oma eesmärki täitnud ega mõjutanud isikut uute rikkumiste toime panemisest hoiduma. Riigikohus on
4. mai
5. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 2 Arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise määra, saab isiku süüd lugeda keskmiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et rikkumise toimepanemise kohta – 50 km/h liikluspiirangu ala tuleb käsitleda süüd suurendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja määratud sanktsiooni keskmisest väiksem karistus - juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks - süü suurusele ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 3