lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 20 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Kuiv Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: O.U, ik: XXX; elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta O.U kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 19.11.2015 otsusele väärteoasjas nr 2317,15,011115 O.U karistamises
lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 20 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 19.11.2015 otsus väärteoasjas nr 2317,15,011115 O.U karistamises
lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 20 kuuks muutmata ja tühistamata.
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates 1 kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse kuulutamisest, s.o alates 02.02.2016. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 10.02.2016. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg 03.03.2016. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 04.03.2016. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 19.11.2015 otsusega väärteoasjas nr 2317,15,011115 karistati O.U
lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 20 kuuks selles, et O.U juhtis 31.10.2015 kell 11.20 Kernu vallas, Harju maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 42. kilomeetril suunaga Pärnu poole mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX kiirusega 165 +/5 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 70 km/h. Taolise käitumisega rikkus O.U
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et 31.10.2015 koostati talle väärteoprotokoll lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Süüdistus on õige ning on aru saanud, et ükski põhjendus tema tegu juriidiliselt ei õigusta. Kahetseb juhtunut. Töö on seotud auto juhtimisega ja seepärast palub karistus ümber vaadata. Pere sissetulek ja toimetulek sõltub temast, abikaasa on kodune. Kui ei ole võimalik vabastada juhtimisõiguse äravõtmise karistusest, siis palub seda vähendada ning määrata, et karistuseks on ainult B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmine. Riigikohtu lahendis 3-1-1-26-10 on kirjas, et juhtimisõiguse võib ära võtta ainult ühe kategooria suhtes. Kui jääb alles C ja D kategooria, siis saab tööd edasi teha ja oma peret toita. Kõik varasemad rikkumised on sõiduautoga, veoautoga liikleb alati väga korralikult, kuna veoautol on suur vastutus. Vaid ühel korral oli veoautoga väike kiiruseületamine. Töötab XXXOÜ autojuhina. Ettevõte tegeleb rahvusvaheliste autovedudega, kuid tema töö on põhiliselt seotud vedudega Eestis. Töö kaotamisel kaotavad perega kõik – nii abikaasa, kui lapsed vanuses 5, 7 ja 9 aastat on tema ülalpidamisel. Palub kergendada karistust, kahetseb oma eksimust. Taotleb otsuse tühistamisest, karistusest vabastamist või karistuse määramist ainult B-kategooria suhtes. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning selgitas, et sõitis Märjamaale kirikusse, Kernus on 70 km/h piirang ja kui see lõppes, siis pikal sirgel hakkas möödasõitu tegema. 1-2 kilomeetrit hiljem peeti kinni. Sõiduk kuulub liisingufirmale CarCapital, tema ise on liisinguvõtja. Sõiduki hinda ei tea, liisingumakse on 211 eurot kuus, kolm viimast kuud on tasumata. Igakuine töötasu oli 600 kuni 900 eurot, sõltus tööst. Teelõigul oli suurim lubatud kiirus 90 km/h, spidomeeter töötas. Ületas kiirust et möödasõitu teha. Teab, et ka möödasõidul ei ole lubatud. Veokiga ei ole rikkumisi kuni eelmise aastani olnud, siis novembris ja detsembris oli kaks rikkumist. Seotud sellega, et enne olid rahvusvahelised veod, kuid siis osteti veok kohalikeks vedudeks. Veokil ei olnud spidomeeter korras, seetõttu ei saanud ka tahhomeetrit taadelda. Sellest tulenevalt ei olnud ka tehnoülevaatust. See 400 eurone trahv on tasumata, kuid tööandja lubas tasuda. Mis on veokist saanud, seda ei tea, sellega tegeleb tööandja. Rikkumised on seotud ainult selle veokiga. Veokil ei olnud sellist viga, mis ei kannataks viia remondikohani. Märjamaale sõites oli koos perega, kohe kindlasti ei ole selline tegevus ohtlik. Praegu tegeleb töökohal lumekoristusega, juhib traktorit. Kui C või D kategooria alles jääks, saaks kevadel tööd jätkata, kasvõi bussijuhina. Ei ole olnud 2 ühtegi rikkumist, mis oleks seotud alkoholi või narkootikumidega, ainult turvavööta sõit ja uus auto, mis tekitas probleeme. Kahetseb, õigustust ei ole. Repliigis leidis kaebuse esitaja, et politsei ei ole tegelikult nii nagu ennast nimetavad. Soovivad inimesi ainult karistada, et oleks kasvõi üks kord arvestanud mõlema poole huvi, noominud. On öelnud, et rohkem pole vaja, aga alati suhtutakse üleolevalt. Mingi karistus ei mõjuta. Kiirust ületades ei seadnud ohtu oma perekonda, ei ole tekitanud liiklusohtlikku olukorda. Sama võib olla taksoga. Teadis, et ületas kiirust, arvestas oma staaži, on sõitnud väga palju, arvestas ilmastikuolusid, oma pere ohtu ei seadnud. Kannab karistuse ära, aga see ei sunni hoiduma edaspidi rikkumiste toimepanemisest, see tekitab viha. Sunnivad alati kokkulepped, mis on kahepoolsed. Kannab oma karistuse ära, aga mida sellega politsei võidab. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et jääb väärteootsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja ületas lubatud sõidukiirust maanteel, sooritas möödasõitu mitmest sõidukist. Sõidukis oli kogu tema pere. Kaebuse esitaja leiab, et tegu oli lubatav ega olnud ohtlik. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb sellele vastu. On toime pandud enamohtlik väärtegu, otsesesse ohtu seati laste, abikaasa ja enda, teiste kaasliiklejate elu ja tervis. Möödasõidu manööver ei ole kohustuslik. Seaduses ei ole tingimusi, liiklusseaduses on keelud ja juhised selle kohta, kuidas käituda. Liiklusseadus sätestab, et kui möödasõitu ei ole võimalik ohutult lõpetada, siis tuleb see katkestada, kiirust vähendada, pidurdada. Möödasõit on üks ohtlikumaid manöövreid üldse. Tegemist on staažika juhiga, kelle kõik 21 rikkumist on toime pandud liiklusnõudeid rikkudes. Teod on muutunud järjest ohtlikumaks. Silmas pidades viimast jõustunud otsust, millest tulenevalt lubatud suurimat kiirust ületas, ei ole tegemist väikese ületamisega. Veok on kõrgema ohu allikas. Kaebuse esitaja käitumine näitab üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Trahvid on jäetud tasumata. Rahatrahv ei ole laen või liising, vaid kohustus riigi ees. Kaebuse esitaja väidab, et majanduslik olukord ei võimalda karistust kanda ja trahvi tasuda, sest sissetulek on väike. Käitumine tuleneb sisemisest distsipliinist. Hoolitsuskohustuse puhul teeb isik kõik, et keegi ei saaks näpuga näidata. Liiklusalased rikkumised on toime pandud nii veoki kui sõiduautoga, ei näe võimalust säilitada mõnda kategooriat. Oma suhtumist näitab kaebuse esitaja oma tegudega, ajal, mil juhtimisõigus on ära võetud, juhib C kategooria sõidukit. Mida peaks riik veel tegema, et selline juht juhtimiselt eemaldada. Kõik oleks saanud ära hoida kui oleks olnud kohusetundlikum ja hoolikam. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Arvestades O.U isikut iseloomustavaid andmeid, liikluskäitumist, süü suurust ja varasemat karistuspraktikat, mis ei ole teda mõjutanud, on määratud õige ja proportsionaalne karistus. Tuleb kõrvaldada liiklusest võimalikult pikaks ajaks, et teistel liiklejatel oleks ohutum. Kui kaebuse esitaja tuleb kohtusse ja mainib alaealisi lapsi, siis miks ei peaks politsei ja kohus nende laste eludega arvestama. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse ning tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada 3 väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Liiklusjärelevalve käigus koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kaebuse esitaja O.U juhitud sõiduki BMW X5 registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 31.10.2015 kella 11.20 ajal kiirusmõõturit Stalker II MDR. Kiirusmõõturi näidu kohaselt oli kaebuse esitaja juhitud sõiduki sõidukiiruseks 165 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 5 km/h, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 160 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 70 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 70 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati
lg-s 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 20 kuuks.
lg 4 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni ning
lg 5 p 3 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus, s.o 20 kuuline mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, on
lg 4 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületav ja maksimummäärale suhteliselt lähedases määras määratud karistus. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja arvestades süü suurust puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 70 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, siis sellisel määral lubatud sõidukiiruse ületamine saab olla ainult teadlik ja eesmärgipärane käitumine. Seetõttu 4 arvestades rikkumise suurust, so numbrilist näitu, menetlusaluse isiku ütlusi, et ta oli teadlik sõidukiiruse ületamisest, leiab kohus, et antud süütegu pandi toime kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 70 km/h võrra, millega rikkus
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuseks on
lg 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuks.
lg 5 p 3 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuni kaheteistkümne kuuni.
sätestatud väärteo eripära arvestades sõltub süü suurus ja karistuse raskus isiku poolt lubatud piirmäära ületavast sõidukiiruse ületamise määrast, s.o numbrilisest näidust, ehk mida rohkem lubatud suurimat sõidukiirust ületatakse, seda suurem on ta süü ja seda suurem peab olema ka määratud karistus. See on tuletatav juba seadusest endast, kus
lõigetes 1-4 on sätestatud karistuse määrad diferentseeritult vastavalt lubatud piirmäära ületamisele. Arvestades
lg 1 p 1 sätestatut, et asulavälisel teel on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h ja menetlusaluse isiku lubatud piirmäära ületamist mitte vähem kui 70 km/h võrra, siis on menetlusalune isik lubatud piirmäära ületanud väga suures määras, ületades lubatud suurimat lubatud sõidukiirust ligi kaks korda. Seega on ka menetlusaluse isiku süü väga suur. Suurem süü vastab aga suuremale karistuse määrale. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kohtule esitatud kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja kahetseb juhtunut ja palub kergendada karistust. Kohtuistungil selgitusi andes kordas kaebuse esitaja kahetsust, kuid samas selgitas, et eiras liiklusnõudeid teadlikult, leides, et arvestades senist juhistaaži, tee- ja ilmastikuolusid, siis ei ennast ega oma peret ohtu ei seadnud. Põhirõhk seega kaebuse esitaja selgitustes põhjenduste esitamisel oli põhjendus juhtimisõiguse vajalikkuse kohta. Lõppkokkuvõttes taotles kaebuse esitaja karistuse kohaldamise osas vaidlustatud otsuse tühistamist, leides, et sellisel juhul saaks ta tööd edasi teha ja peret ülal pidada kui kohus jätaks alles C ja D kategooria juhtimisõiguse. Kaebuses on leitud ka seda, et kuivõrd valdav osa rikkumistest on toime pandud sõiduautoga, siis võiks kohaldada karistust vaid Bkategooria osas. Repliigis aga väitis kaebuse esitaja, et ta kedagi ohtu ei seadnud ja ka siis kui karistus jäetakse muutmata, kannab ta selle ära, kuid see tekitab temas viha ja see karistus ei sunni teda edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab, et kaebuse esitaja avaldatud kahetsus ei ole siiras ning seda kahetsust ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd kaebuse esitaja enda selgitused kohtuistungil ja objektiivne käitumine liikluses, mida ilmestab süsteemne nõuete ja keeldude eiramine, näitab kahetsuse puudumist ja kaebuse esitaja poolt süütegude toimepanemine liikluses on teadlik ja eesmärgipärane käitumine. Kaebuse esitaja on eelnevalt, so kolm nädalat enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist kinni peetud samalaadse väärteo toimepanemiselt ning kolm päeva enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist on teda karistatud põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist on ta aga kolme nädala möödudes toime pannud samalaadse väärteo (
Selline kaebuse esitaja käitumine näitab kaebuse esitaja eesmärgipärast õigusvastast käitumist ja igasuguse kahetsuse puudumist. Menetlusalusele isikule on põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 20 kuuks. Samas näeb
lg 4 ette karistuse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h ning sellise väärteo toimepanemise eest saab karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Seega on kaebuse esitajale karistus määratud üle ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra. Kohtuväline menetleja on otsuses leidnud, et karistusregistri andmete kohaselt on O.U korduvalt karistatud liiklusalaste nõuete rikkumise eest. Määratud rahatrahvid on jäetud seaduses ettenähtud aja jooksul tasumata, isik jätkab samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Menetlusaluse isiku selline ohtlik käitumine näitab aga tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge, liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse ning tema enda ja lähedaste heaolusse, igapäevast liikluskäitumist. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on menetleja seisukohal, et menetlusalune isik tuleb liiklusest pikemaks ajaks kõrvaldada ning kohaldab põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Karistuse liigi ja määra valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuvälise menetleja otsuses viidatud väärteoasjas leiduva karistusregistri andmebaasi väljatrükist ja kohtule kohtuistungil esitatud karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitajat korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Jättes kõrvale varasemad karistused, so need, mille määramisest on möödunud üle kahe aasta ja millised trahvid on jäetud tasumata, peab kohus vajalikuks viidata vaid 2015 aastal määratud karistustele. Alates 2015 aasta algusest on kaebuse esitajat karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kaheksal korral. Seejuures on kaebuse esitajat juba 09.01.2015 karistatud
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Sellele järgnevalt on kaebuse esitajat karistatud muude liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Seejärel on kaebuse esitajat 27.10.2015 karistatud taas
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning ajavahemikul väärteo toimepanemisest kuni otsuse jõustumiseni jõudis ta toime panna veel kaks liiklusalast väärtegu ja otsuse jõustumise järgselt kolme päeva möödudes veel ühe väärteo, milliste eest teda karistati rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Seejuures menetlusesemeks oleva väärteo pani kaebuse esitaja samuti toime samal ajavahemikul. Karistusandmetest nähtub sedagi, et uue
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani ta toime 20.11.2015, so kolme nädala möödudes menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemisest ning teda karistati rahatrahviga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Nimetatud otsus jõustus 06.01.2016. Sellistest andmetest saab järeldada, et kaebuse esitaja õiguskuulekust ei taga ei rahatrahvid ega lühiajalised liiklusest kõrvaldamised ning kaebuse esitaja jätkab järjekindlalt ja teadlikult liiklusnõuete eiramist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja karistusandmed viitavad kaebuse esitaja süsteemsele allumatusele kehtestatud korrale ning kaebuse esitaja on liikluses juhina osaledes ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on ennast kaebuse esitaja suhtes ammendanud, kuivõrd rahatrahvid jäetakse tasumata ja selline karistusliik ei anna oodatud tulemust, so ei sunni kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekusele. Seega on teiseks alternatiiviks juhtimisõiguse äravõtmine, mis peaks tagama liikluses ohtliku juhi liiklusest kõrvaldamise ning tagama sellega ühiskonna turvalisuse, olles seejuures ka süüd heastavaks asjaoluks. Oma käitumisega liikluses on kaebuse esitaja üheselt näidanud, et tema poolt uue samalaadse süüteo toimepanemine on ülimalt tõenäoline, mida ta on ka korduvalt tõestanud, mistõttu tuleb ta ka liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks. Puutuvalt karistuse määra peab kohus vajalikuks märkida sedagi, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale on ka keskmise süü korral põhjendatud karistuse määramine/mõistmine üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada 6 arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul ei saa
lg 4 ettenähtud süüteokoosseisu arvestades enam rääkida keskmisest süüst, sest kui isik ületab lubatud suurimat sõidukiirust enam kui 60 km/h, siis on tegemist suure süüga ja isiku käitumises on sedastatav teadlik liikluses ohu tekitamise eesmärk. Seega tingib ka süü suurus karistuse määramise oluliselt üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning eripreventiivsetest asjaoludest tulenevalt on karistuse määramine sanktsiooni ülemmäära lähedases määras igati põhjendatud. Kuna kaebuse esitaja märkis kohtuistungil, et ka pärast selle karistuse ärakandmist jätkab ta liikluses sarnast käitumist, sest karistuse määramine tekitab temas viha, siis leiab kohus, et ka vaidlustatud otsusega määratud karistuse määr jääb ilmselgelt liialt lühikeseks selleks, et teistele liiklejatele eesmärgipäraselt ohtu kujutavat kaebuse esitajat liiklusest eemal hoida. Kuna aga 10.12.2015 peeti kaebuse esitaja kinni veoki juhtimiselt ajal, mil temalt oli juhtimisõigus eelmise otsusega ära võetud, siis näitab see asjaolu seda, et ka juhtimisõiguse äravõtmine kaebuse esitajat liikluses teisi ohustamast ei takista. Karistuse määramisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid ja kujutas endast ohtu nii iseendale kui kaasliiklejatele, samuti nii kasutusse võetud võõrale varale kui ka kaasliiklejate varale, samuti sõidukis viibinud pereliikmetele. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist põhikaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et õiguskuulekate liiklejate teadmine ja ootus, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol 20 kuuks on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest ning omaks võetud karistuspraktikast lähtudes. Seonduvalt kaebuses osutatud juhtimisõiguse vajalikkusega tehtava töö tarvis, märgib kohus, et kaebuse esitajalt on juba kahel korral juhtimisõigus põhikaristusena ära võetud, samuti on teda pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist karistatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega ning seda just veoki juhtimisega seoses. Nii juhtimisõiguse äravõtmisega seotud põhikaristus kui ka lisakaristus peaks välistama kaebuse esitaja töötamise autojuhina nii kaebuse esitamise ajal kui ka lähikuudel. Kohtu arvates ei ole soov töötada autojuhina aluseks juhtimisõiguse ära võtmata jätmiseks. Kohus leiab, et töise tulu saamise ainukeseks eelduseks ei saa olla juhtimisõiguse olemasolu. Kui isegi võtta menetlusaluse isiku põhjendus aluseks ja ainsaks võimaluseks lugeda töötamine juhtimisõiguse olemasolul, siis juhib kohus tähelepanu asjaolule, et menetlusalune isik oli temale süüks arvatud väärtegu toime pannes teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik ka tulevikus töö tegemiseks, samuti pere ülalpidamiseks. Seejuures teadis juhtimisõiguse saanud ja seetõttu eeldatavalt ka liiklusnõudeid teadev kaebuse esitaja ka seda, et liiklusalast väärtegu toime pannes, s.h ka suurimat lubatud sõidukiirust ületades võib tagajärjeks olla nii rahatrahv või ka juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Arvestades kaebuse esitaja karistusandmeid võib järeldada, et kaebuse esitajal on selliste tagajärgede osas juba rikkalik kogemus olemas. Selline teadmine ja kogemus kaebuse esitajat väärteo toimepanemisest loobuma ei sundinud. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ja et tema senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisest ja sellisel juhul piirdunuks liiklusest eemaldamine vaid kuuekuulise karistusega, mis määrati kaebuse esitajale eelmise otsusega
Kaebuse esitaja käitumine aga 7 menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise järgselt viitab üheselt sellele, et juhtimisõiguse säilimine on teisejärguline, kuivõrd kaebuse esitaja on asunud veokit juhtima ka ajal, mil temalt oli juhtimisõigus ära võetud. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise ning kõrvaliste isikute vara säilimise näol üles kaebuses esitatud põhjendused. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (Riigikohtu otsus 3-1-1-2610). Liikumispuude olemasolu kohta ei ole kaebuse esitaja aga tõendeid esitanud. Puutuvalt kaebuse esitaja väitesse, et karistusena saab juhtimisõigust ära võtta ka kategooria piires, peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja karistusandmed viitavad üheselt kaebuse esitaja üleolevale suhtumisele liikluskorda ja –ohutusse, mistõttu B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmine ei taga kaebuse esitaja õiguskuulekuse taastumist. Kaebuse viide sellele, et kaebuse esitaja on veokiga liigeldes vastutustundlik ja vaid ühel korral on veokiga olnud väike kiiruseületamine, ei vasta tegelikkusele, kuivõrd karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitajat karistatud ka 24.11.2015
S § 81 ja AutoVS § 31 lg 3 ettenähtud väärtegude eest ning samalaadsete väärtegude toimepanemise eest peeti ta kinni ka 10.12.2015, millele lisandus sõiduki juhtimine isikuna, kellelt on juhtimisõigus ära võetud. Selliste rikkumiste loetelu viitab aga üheselt kaebuse esitajal ka veokijuhina vastutustunde puudumisele ning lükkab ümber kaebuse väite korralikult liiklemisest veokiga. Pigem näitab see veokijuhi üleolevat suhtumist veokijuhi kohustustesse. Sellest tulenevalt jääb kaebuse taotlus kohaldada karistust vaid ühe kategooria suhtes tagajärjetuks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.