Obsah (4)

§ 175§ 384§ 238§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-3022 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlus

§-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu

1. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu H.S-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt H.S-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista H.S-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse.

1. H.S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „H.S 1-10-3022 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. H.S tunnistati Pärnu Maakohtu 19.05.2010 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks KarS § 64 lg 1,

§ 238lg 2, Kar

S § 65 lg 2 kohaldamisega 4 aastat 11 kuud vangistust. 1.

1. Karistuse kandmise algus on 03.11.2009 ja lõpp 30.10.
3. Viru Maakohtu 10.04.2013 määrusega jäeti H.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
4. Maakohtu määruse kohaselt on H.S kriminaalkorras karistatud kolm korda. Esimesel korral viibis ta 4 kuud eelvangistuses, karistuseks mõisteti talle 27.02.2009 vangistus tingimisi katseajaga. Järgmisel korral mõisteti kinnipeetav süüdi juba 7 kuu pärast 08.09.2009, karistuseks mõisteti taas tingimisi vangistus. Käesolevas kriminaalasjas kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest, olles uuesti süüdi mõistetud juba 8 kuu pärast. Seega on H.S-ile juba kahel korral antud võimalus näidata, et ta soovib elada seaduskuulekalt, kuid ta ei ole seda suutnud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ei ole H.S ka seekord suuteline katseaega nõuetekohaselt läbima ning kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täitma. 3.
5. Vangistuses on H.S 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole vangistatu õiguspäraselt käitunud ega täitnud vangistusest ennetähtaegse vabastamise olulist tingimust. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vabanemise korral soovib H.S asuda elama alkoholi- ja narkosõltuvusest taastamise programmi MTÜ Lootuse külas. Kinnipeetava katseaeg lõpeb 1 aasta 6 kuu pärast, programm MTÜ-s kestab 10 kuud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tal ei õnnestunud teha kodukülastust kinnipeetava elukohta ning vestelda seal kinnipeetava emaga, kuna viimane telefoni ei võtnud ja tagasi ei helistanud. Seega puudub antud juhul kinnipeetaval kontrollitud elukoht, kuhu pärast 10-kuulist võõrutusprogrammi elama asuda. Elukoha puudumisel ei ole kriminaalhooldust võimalik teostada.
6. a koostatud ettekandele ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud tugineda. 3.
7. Maakohus märkis, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalus jätkata individuaalse täitmiskava järgimist, tegeleda sõltuvusraviga ning töötada oma suurte rahaliste kohustuste tasumiseks. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust ettekandest nähtub, et ajal, mil kinnipeetav elas kodus koos emaga, ei suutnud ema teda jälgida ja korrale kutsuda, kinnipeetav tegi, mida tahtis ja käitus nii, nagu soovis. Kuna kriminaalhooldusametnik ei ole kinnipeetava emaga käesoleval ajal vestelda saanud, puuduvad asja materjalides andmed, et selline olukord oleks muutunud. Ülaltoodu alusel ei pidanud maakohus H.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist põhjendatuks. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu H.S-i määruskaebus
8. H.S taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
9. Süüdimõistetu märgib, et teda on 3 korda kriminaalkorras karistatud ja varem viibinud eelvangistuses, kuid kannab esimest reaalset vangistust. Määruskaebuse kohaselt oli H.S varasemate kuritegude toimepanemise ajal alaealine ja sõprade poolt mõjutatav ning kahetseb nüüd oma tegusid. Määruskaebuse kohaselt ei soovi H.S enam kriminaalkorras karistatud tuttavatega suhelda, soovib läbida rehabilitatsiooniprogrammi MTÜ Lootuse Külas, ta on vanglas omandanud vanglas põhihariduse ja käinud -2- kodukülastusel, soovib tulevikus eriala õppida, kriminaalhoolduse nõudeid täita, töökoha leida ja võlgnevusi maksta. H.S märgib, et on sattunud vangistuseks teiste kaaskinnipeetavate poolt kehalise väärkohtlemise ohvriks, mistõttu ei soovi enam vanglas teiste kinnipeetavatega kokku puutuda. Süüdimõistetu lubab edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda. H.S-i kaitsja määruskaebus
10. H.S-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja H.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist 1-aastase katseajaga. 5.
11. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et antud asjas puuduvad erandlikud asjaolud, mida saaks isiku ennetähtaegsel vabastamisel aluseks võtta. Kaitsja hinnangul tuleks H.S-i ennetähtaegsel vabastamisel arvestada asjaoluga, et kinnipeetav on vangistuses mõistnud süütegude toimepanemise negatiivseid tagajärgi. Seda võib järeldada asjaolust, et ta on töötanud ja osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammides. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et ta on vanglas töötanud aktiivselt majandustöödel, läbinud neli sammu enda parandamiseks: lisaks sotsiaalabiprogrammile „Eluviisitreening“ ka sotsiaalabiprogrammi „Viha juhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste treeningu“. Lootuse Külas on tal kavas veel läbida kümnekuuline alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumisse programm. 5.
12. Määruskaebuse kohasel ei teadnud H.S-i ema kriminaalhooldaja pöördumisest midagi ning on tegelikult nõus poega igati toetama. Tal ei ole vastuväiteid, et poeg asuks pärast võõrutusravi elama koju. Samuti on ta valmis poega toetama kuni ta saab vahendid ja sissetuleku enda elatamiseks. Seega on tal esialgu ema juures garanteeritud elukoht ja materiaalne toetus. H.S on avaldanud, et kavatseb õpinguid jätkata. Tal on vabanedes olemas püsiv elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik ning ta on motiveeritud läbima katseaega positiivselt, minema tööle või jätkama haridusteed. Kaitsja on kindel, et H.S on motiveeritud ning tulenevalt ema toetusest ja võõrutusravis osalemist ka võimeline katseaega positiivselt läbima. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab suunata H.S-i tegevust ja käitumist. Vastus määruskaebusele
13. Ringkonnakohus tegi 13.05.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 21.05.
14. Määratud tähtajaks prokurör ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et H.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on H.Singimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebustele alljärgnevat.
16. Ringkonnakohus leiab, et H.S-i korduv kriminaalkorras karistatus röövimiste ja varguse eest, narkosõltuvus, varasemalt kohaldatud kriminaalhoolduste ebaõnnestumine, katseajal uute raskete kuritegude toimepanemine ning ka vangistuses kahe distsiplinaarkaristuse olemasolu ei võimalda teda vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kuigi H.S on lubanud edaspidi õiguskuulekalt käituda, avaldanud toimepandud kuritegude osas kahetsust ning on vangistuses tegelenud õppimise, töötamise ja sotsiaalprogrammides osalemisega, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et süüdimõistetu eelnev elukäik ja õigusvastane käitumine vangistuses viitavad sellele, et ta võib -3- vabaduses taas katseaja tingimusi rikkuda ja kuritegelikule teele tagasi langeda. Ringkonnakohtu hinnangul on distsiplinaarkaristuste olemasolul ning süüdimõistetu varasemal elukäigul isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline kaal ning kohus ei saa tugineda vaid süüdimõistetu lubadustele edaspidi õiguskuulekalt käituda ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samuti ei saa kohus lähtuda vaid määruskaebuses esitatud kinnitamata lubadusest süüdimõistetul elukoha ja ema toetuse olemasolu kohta. Kriminaalhooldusametnikul ei ole korduvatel katsetel õnnestunud H.S-i emaga kontakti võtta ning ka määruskaebustele ei ole lisatud lähiajal koostatud kinnitusi elukoha ja ema majandusliku toetuse olemasolu kohta. Seega on ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt H.S-i ennetähtaegse vabastamise otsustamisel aluseks võetud asjaolud õiged ja tehtud järeldused põhjendatud.
17. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H.S tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
18. H.S-i kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt H.S-ile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,5 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat L. Nirgile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, H.S-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes

§ 187lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu H.S-ilt välja.

Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -4- Maarika Kuusk