1-11-13709/25

1-11-13709 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13709 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu V.H (V.H) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu V.H kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot ja 60 senti, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt V.H-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista V.H-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse.
7. V.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „V.H 1-1113709, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Viru Maakohtu 05.03.2013 määrusega jäeti V.H temale Pärnu Maakohtu 16.01.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V.H tunnistati Pärnu Maakohtu 16.01.2012 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse algus oli 17.10.2011 ja lõpp on 13.10.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu
11. Maakohus leidis, et V.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus tuvastas, et V.H on teist korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on V.H Pärnu Maakohtu 30.05.2011 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7, 8, § 215 lg 2 p 1, 2, § 424, § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust, millest kuulus kohesele kandmisele 6 kuud vangistust ja ülejäänud osa 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat. V.H vabastati vangistusest 22.06.2011 seoses osalise vangistuse ärakandmisega. Käesoleval ajal kannab V.H karistust katseajal toimepandud varguse eest grupi poolt ja süstemaatiliselt. Karistusregistri teatisest on näha, et kinnipeetavat on 29 korral karistatud väärteokorras, nendest 13 korral alkoholiseaduse § 71 alusel ja 8 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldus V.H puhul ei ole täitnud eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et V.H omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust teavitamiskohustuse mittetäitmise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks luges maakohus, et V.H on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja töötanud majandustöödel. Vabanedes asub V.H elama vanemate juurde aadressile xxx Pärnu. Vabanedes puudub V.H kindel töökoht ja sissetulekuallikas. Tema vanemad töötavad ja nad on nõus kinnipeetavat vabanemise korral majanduslikult toetama. Maakohus leidis, et V.H ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades V.H poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (esimesel korral karistatud röövimise, asja omavolilise kasutamise, varguse ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, teisel korral süstemaatiliselt ja grupis toimepandud varguste eest), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus kuritegu ja väärteod), tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristus) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. -2- V.H oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseaja jooksul pani ta süstemaatiliselt toime vargusi. Seega kriminaalhooldus ei osuta tema puhul piisavalt mõju. Maakohus leidis, et V.H ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja vanemate toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab V.H seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
12. Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse V.H kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning V.H tingimisi enne tähtaega vabastamist, kohaldades tema suhtes katseaega 1 aasta ja allutades teda käitumiskontrollile. Kaitsja märgib, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud KarS § 76 lg 2 ja lg 3 sätteid. Kaitsja leiab, et V.H ennetähtaegsel vabastamisel tuleks arvestada, et ta on vangistuses mõistnud süütegude toimepanemise negatiivseid tagajärgi nii endale kui teistele isikutele. V.H on vangistuses osalenud majandusabitöödel ning läbinud puutöö ja pottsepa kursuse. Ta on võõrdunud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, kuna on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kaitsja on seisukohal, et V.H-le mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud. Tal on tekkinud motivatsioon õiguskuulekalt käituda. Vabaduses toetavad teda moraalselt ja materiaalselt vanemad, kelle juures on tal head elamistingimused. Kaitsja peab põhjendamatuks järeldust, et V.H puudub kindel sissetulekuallikas ja töökoht. V.H-le sobib töö talupidamises. Pottsepatöö ja korstnapühkija oskused tagavad talle sissetulekuvõimalused. Kaitsja leiab, et V.H puhul on määravaks tema vabastamine vangistusest ennetähtaegselt ja edasise katseaja määramine, mida V.H on võimeline läbima positiivselt.
13. Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2013 määrusega määrati kaebus lahendamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 01.04.
15. V.H on esitanud seisukoha, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. V.H märgib, et on olnud vanglas 1 aasta ja 6 kuud. Ta on õppinud oma vigadest ning ei kavatse enam toime panna kuritegusid ega tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ta soovib otsida tööd ning tasuda hagisid ja kohtukulusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, määruskaebuse ja V.H seisukohaga, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V.H puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. -3-
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et V.H ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
18. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka määruskaebuses esitatud V.H positiivselt iseloomustavate asjaoludega – elukoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu, sotsiaalprogrammis ja majandusabitöödel osalemine –, ent sellele vaatamata on kohus leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtul ei tekkinud V.H iseloomustava informatsiooni pinnalt piisavat veendumust süüdimõistetu seaduskuulekale teele asumise osas. Ringkonnakohus hindab ka V.H poolt pottsepa ja korstnapühkija kursuste läbimist, kuid sellegipoolest soostub maakohtu hinnanguga.
19. Maakohus on asjakohaselt viidanud V.H poolt varasemalt toimepandud kuritegudele. Kuigi kaitsja peab V.H õiguskuulekusele suunamisel määravaks käitumiskontrolli kohaldamist, märgib kohtukolleegium, et V.H suhtes on varem kohaldatud katseaega ja kriminaalhooldust, kuid V.H jätkas katseajal süstemaatiliste varguste toimepanemist. Seega ei teki ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust, et kriminaalhooldus avaldab V.H-le soovitud mõju ja tema tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel läbib ta katseaja positiivselt.
20. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid V.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
21. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
22. V.H peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 57,60 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest. Mati Kartau Maarika Kuusk -4- Paavo Randma