1-11-8051/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tartu Kriminaalasja number 1-11-8051 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtuistungisekretär Liina Tulit Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2013 vahistamismäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava K.D (K.D) kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus Kohtuistungil osalesid --- Kohtuistungi toimumise aeg
3. september 2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdistatava K.D kaitsja advokaat Marko Paabumetsa määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja senine menetluskäik
5. Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi K.D süüdistuses KarS § 121 ja § 118 p 1 järgi. K.D on kohtu alla antud ja kutsutud süüdistatavana kohtuistungile Tartu Maakohtusse 02.03.2013 kell 10.
6. Tema suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kohtuistungile K.D ei ilmunud.
7. Prokurör taotles maakohtu istungil kriminaalmenetluse tagamiseks süüdistatava tagaotsitavaks kuulutamist politsei kaudu ja tema suhtes tõkendi vahistamine kohaldamist. Kaitsja nõustus prokuröri taotlusega.
8. Maakohus rahuldas prokuröri taotluse ja vahistas K.D. Määruse sisu on kokkuvõtvalt järgmine. 3.1 Maakohus leidis, et K.D on hakanud kõrvale hoiduma kohtumenetlusest. Tema asukoht on teadmata. Seega on alus arvata, et K.D võib jätkuvalt kohtumenetlusest kõrvale hoiduda. Maakohus asus seisukohale, et kriminaalasja arutamise tagamiseks tuleb süüdistatav K.D kuulutada tagaotsitavaks politsei kaudu ja kohaldada tema suhtes tõkendit vahistamine kuni käesoleva asja lahendamiseni.
9. K.D tabati kinnipidamisprotokollist nähtuvalt 16.08.2013 kell 21.00 Tallinnas, Sadama 25 (terminalis). 18.08.2013 viidi K.D küsitlemiseks valvekohtuniku juurde, kes leidis, et vahistamismäärus ei kuulu tühistamisele ja jättis vahistamismääruse kriminaalmenetluse tagamiseks muutmata, kuna Kohtute Infosüsteemist nähtuvatel andmetel ei ole K.D olnud kriminaalasja menetlejatele tema enda poolt antud elukohas ja tõkendiaadressilt kättesaadav. Samuti pole isikuga võimalik saada kontakti tema avaldatud telefoninumbril. Jätkuvalt esineb vahistamise alusena oht, et vabaduses võib K.D jätkata kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist, mistõttu on tõkendi vahistamine kohaldamine põhjendatud kriminaalmenetluse tagamiseks, et oleks võimalik kriminaalasi sisuliselt lahendada.
10. Tartu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K.D kaitsja, kes taotleb vahistamismääruse tühistamist. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. 5.1 K.D ei olnud kuni tema tabamiseni teadlik temale määratud kaitsjast, ei olnud tutvunud toimikuga, kätte saanud süüdistusakti, kohtu alla andmise määrust ega kohtukutset. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on K.D elanud 33 aastat aadressil xxx küla, Nõo vald, Tartumaa, mille järgi on kohaldatud ka tõkend elukohast lahkumise keeld. Aadressile on lisandunud vaid XXX. Samuti on K.D menetlejale avaldanud oma telefoninumbri, mis on kajastatud ka süüdistusaktis. Kaitsja märgib, et K.D kinnitusel ei ole temaga ühendust võetud ei telefoni teel ega elukohaaadressil, kus elab pidavalt tema ema, samuti pole ta saanud ühtegi menetlusdokumenti ega postiteadet. Samas märgib kaitsja, et prokurör ei ole oma väiteid kutsete edastamise kohta posti ja telefoni teel tõendanud. 5.2 Kaitsja märgib, et maakohtu määruses puuduvad viited süüdistuse põhjendatusele. Samuti seab kaitsja kahtluse alla, kas seda, et isik ei ole kutsele järele läinud, saab lugeda kohtumenetlusest eemalhoidumiseks, kui puuduvad tõendid selle kohta, et isik üldse on vastavad teated kätte saanud. Kohtumääruses puuduvad põhjendused ka sellest, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et K.D ei ole kättesaadav enda poolt nimetatud aadressil ja tema asukoht on teadmata. Samuti ei nähtu vahistamismäärusest, kuidas ja millal on prokurör või kaitsja süüdistatavat otsinud. Lähtuvalt eeltoodust on alust järeldada, et riik ei ole menetlust aktiivselt toimetanud ja on alusetult põhjustanud süüdistatavale põhiõiguse kõige olulisema riive. Kaitsja rõhutab, et isiku vahistamist saab lugeda seaduslikuks vaid siis, kui vahistamismäärusest nähtub üheselt ja selgelt esiteks põhjendatud kahtluse olemasolu, et vahistatav on toime pannud kuriteo tunnustega teo, ning teiseks vahistamisaluse olemasolu. Tartu Maakohus ei ole esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, millest tulenevalt on olemas nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vahistamisalus K.D suhtes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et K.D vahistamine on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. 2 KrMS § 130 lg 4 kohaselt võib kohtu alla antud ja vabaduses viibiva süüdistatava vahistada linna- või maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest jätkuvalt kõrvale hoiduda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et K.D puhul on olemas vahistamisalus – ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest jätkuvalt kõrvale hoiduda, ning leiab, et maakohus on põhjendatult pidanud K.D vahistamist vajalikuks kriminaalasja arutamise tagamiseks. 6.1 KrMS § 130 lg 4 eesmärgiks on kriminaalmenetluse tagamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on enda kestvas praktikas juhindunud EIÕKohtu praktikast (nt Lawless v. Iirimaa
12. a Brogan ja teised v. Ühendkuningriik 1988 a), mille kohaselt on vahistamise eesmärk lõppastmes ennekõike isiku toimetamine kohtu ette ning keelatud on sellise isiku vahistamine, kelle kohtuasja kohtuliku arutamiseni riik ei saa või ei soovigi jõuda. Et isiku süüküsimust soovitakse lahendada ka sisuliselt, kinnitab ennekõike tema suhtes esitatud süüdistuses kohtuliku (uurimus)menetluse läbiviimine. Kohtumenetluse läbiviimise tagamiseks ongi ette nähtud eraldi vahistamisalus KrMS § 130 lg-s
13. 6.2 Käesoleval juhul on K.D Tartu Maakohtu 25.10.2011 määrusega kohtu alla antud süüdistuses KarS § 121, § 118 p 1 järgi ning kriminaalasja arutamine oli määratud kohtuistungil 02.03.2012, kuhu süüdistatav aga ei ilmunud. K.D tabati kinnipidamisprotokolli kohaselt 16.08.2013 kell 16.08 Tallinnas, Sadama 25 (terminalis). 18.08.2013 toimunud küsitlemisel väitis süüdistatav sarnaselt määruskaebusele, et temani ei ole ühtegi menetlusdokumenti ega postiteadet jõudnud, kuid kinnitas, et oli teadlik kriminaalasja menetlusest. Samas nähtub Tartu Maakohtu poolt edastatud kutse tagastamise teatiselt, et seda on püütud K.D-le kätte toimetada kahel korral ning mõlemal korral – 27.10.2011 ja 31.10.2011 – jäeti kirja saabumise kohta ka teated. Nimetatud asjaolu kinnitab www.post.ee avalik saadetiste otsingu andmebaas. Täiendavalt on asjakohane osundada sellelegi, et sama nähtub ka Ringkonnaprokuratuuri poolt edastatud süüdistusakti ja kutse osas - mõlema edastamisel on postiasutus jätnud adressaadi aadressile teated – süüdistusakti kohta 18.07.2011 ning kohtukutse kohta 13.02.2012, mis mõlemad on jäänud aga tagajärjetuks. 6.3 Seega on väär määruskaebuse esitaja väide, et prokurör ei ole tõendanud tema poolt kutsete ja süüdistusakti edastamist. Süüdistatava suhtes oli kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, seega isegi juhul, kui K.D viibis oma tõkendijärgsest elukohast eemal mitte enam kui 3 ööpäeva, pidid temani jõudma postkasti jäetud teated väljastusteatega edastatud kirjade kohta. Vastasel juhul on K.D aga rikkunud temale kohaldatud tõkendit. 6.4 Olukorras, kus vahistamine KrMS § 130 lg 4 alusel täidab esmajoones kriminaalmenetluse tõhusa läbiviimise eesmärki, ei saa ringkonnakohus asuda vaagima põhjendatud kuriteokahtlust isikule esitatud süüdistuse kontekstis. Enda varasemas kohtupraktikas on ringkonnakohus sedastanud (vt nt TRRKm nr 1-12-8959), et olukorras, kus isiku süüküsimust arutatakse juba maakohtus, ei ole ringkonnakohtu pädevuses tõkendiküsimuse lahendamisel lahata, kas vahistamise eeldusena eksisteerib põhjendatud kuriteokahtlus või mitte. Kui seda jaatada, tekiks täielikult ebaloogiline olukord, kus maakohus lahendab kohtuasja sisuliselt arutades isiku süüküsimust (leides näiteks, et süüdistuses kirjeldatud asjaolud on leidnud kas tervikuna või osaliselt tõendamist, s.o teeb isiku suhtes süüdimõistva otsuse), samal ajal kui ringkonnakohus võiks kaitsja vastavasisulist taotlust lahendades asuda seisukohale, et tõsiseltvõetav kuriteokahtlus siiski puudub (ehk siis leiab vastupidiselt, et tõendeid isiku poolt kuriteo toimepanemise kohta siiski piisavalt ei ole). Ehk siis – paralleelselt ei saa kaks erinevat kohtuinstantsi lahendada ühte ja sama küsimust; käesoleval ajahetkel on K.D süüküsimuse pädevaks menetlejaks maakohus, seetõttu 3 on ainult ning ainult maakohtu pädevuses ka otsustada, kas kuriteokahtlus on põhjendatud või mitte ning sellesse otsustusprotsessi ei saa ringkonnakohut kaasata. Märkida tuleb sedagi, et erinevalt näiteks KrMS § 130 lg-st 2 annab KrMS § 130 lg 4 kohtule õiguse võtta süüdistatav vahi alla ka ilma prokuratuuri vahistamistaotluseta. Seega ei pea põhjendatud kuriteokahtlus nähtuma ka sarnaselt KrMS § 130 lg-le 2 prokuröri taotlusest. Kuivõrd isik on juba kohtu alla antud, siis ei saa kahtlust olla selles, kas vahistamine täidab oma eesmärki – isik toimetatakse kohtu ette. 6.5 Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohtus, et praegusel juhul on K.D vahistamine seaduslik vahistamisaluse esinemise tõttu, kuivõrd tõendatud on süüdistatavale kohtukutsete edastamine ning asjaolu, et tema asukoht ei olnud menetlejale teada. See, et süüdistatav ei ole ise tõkendiaadressile edastatud tähtkirjadele postiasutusse järele läinud, ei vabasta süüdistatavat kohustustes osaleda temale teadaolevas kriminaalmenetluses. Käesoleval juhul on prokurör ja kohus teinud kõik endast oleneva, et süüdistatavale kohtukutsed kätte toimetada, kuid see ei ole õnnestunud K.D-st sõltuvatel asjaoludel. Kuivõrd kohtul puudus teave, kas K.D viibib tõkendiaadressil, kus ei ole postitöötajal teda õnnestunud tabada ning samuti ei ole talle olnud võimalik kätte toimetada kohtukutset telefoni teel, on põhjendatult tema suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist.
14. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et K.D vahistamine on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau 4 Maarika Kuusk