4-16-104/26

4-16-104 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-104 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Orvi Tali ja Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi G.H väärteoasi NPALS § 15 Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. jaanuari 2016 otsus, millega G.H 1 mõisteti süüdi NPALS § 15 lg 1 järgi ning teda karistati 10 päevase arestiga Kaebuse esitaja G.H (ik XXX, elukoht: XXXXX XXX XX-XX, XXXXXX-XXXXX, töökoht puudub) 1 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Jätta menetlusaluse isiku G.H apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
3. jaanuari 2016 otsus muutmata ja tühistamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel isikul on võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 15.12.2015 koostas kohtuväline menetleja väärteoprotokolli nr AB1432116 selle kohta, et 15.12.2015 kell 01.50 viibis G.H Tallinnas, XXX-XXXXXX X maja juures, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg-t 1 ja pani toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
5. Pidades vajalikuks karistada G.H arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks. 1 1
6. Harju Maakohtu 12.01.2016 otsusega karistati G.H NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 10 päevase arestiga. Samuti mõisteti G.H-lt välja menetluskuludena 35 eurot. Kohtu põhjendused olid alljärgnevad. Kohus märkis peale menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtade ärakuulamist ning väärteoasjas kogutud tõendite hindamist, et NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokolli AB1432116 järgi on tõendatud. NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine menetlusaluse isiku käitumises väärteoprotokollis AB1432116 märgitud ajal ja kohas on tõendatud õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga nr 3004T, mille kohaselt tuvastati 15.12.2015 kell 02.05 võetud G.H uriinist fentanüüli, amfetamiini ja metamfetamiini. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on G.H tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismist tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus oli seisukohal, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus pidas põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist arestiga kohtuvälise menetleja esindaja taotletud määras, s o 10 päeva ning G.H tuleb asuda aresti kandma koheselt pärast kriminaalasjas nr 1-15-10603 karistuse kandmiselt vabanemist. VTMS § 111 p 8 alusel tuleb G.H-lt välja mõista menetluskulud, so joobe tuvastamise tasu 35 eurot (uuringuakti nr 3004T).
7. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni G.H, kes taotleb talle väärteootsusega mõistetud karistuse täitmise ja menetluskulude tasumise kohustuse edasilükkamist. Ta märgib, et on hoiustanud oma isiklikud esemed Tallinna autobussijaama hoiukambris ning soovib peale kriminaalkaristuse ärakandmist hoiukambrist ära tuua oma isiklikud esemed, kuna hoiustamise eest tuleb tal tasuda 2 eurot ööpäevas. Samuti taotleb G.H menetluskulude hüvitamise edasilükkamist, kuna vangistusega seoses pole tal võimalik füüsiliselt talt väljamõistetud menetluskulu tasuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud apellatsiooniga ja väärteoasja materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ei ole alust.
9. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kooskõlas VTMS § 146 lg-ga 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Kuna ühtegi väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ringkonnakohus ei tuvastanud ning ka apellant ise pole vastavatele rikkumistele osutanud, peab kohtukolleegium võimalikuks anda hinnang üksnes kaebuse argumentidele. 2
10. Kaebusest nähtuvalt taotles apellant talle väärteootsusega mõistetud aresti edasilükkamist, et tal oleks võimalik ära tuua oma isiklikud esemed Tallinna autobussijaama hoiukambrist. Arvestades, et G.H kriminaalkorras mõistetud karistuse karistusaeg lõppes 15.02.2016 ning sellele järgnevalt asus ta koheselt kandma talle Harju Maakohtu 12.01.2016 otsusega mõistetud 10 päevast aresti ning käesoleva apellatsioonkaebuse lahendamise ajaks on G.H ära kandnud nii talle mõistetud kriminaalkaristuse kui ka aresti ning G.H on olnud võimalik oma isiklikud esemed autobussijaama hoiukambrist ära tuua, siis leiab kohtukolleegium, et apellatsioonkaebuse aluseks olevad asjaolud on ära langenud ning puudub võimalus G.H taotluse rahuldamiseks. Mis puudutab G.H-lt väljamõistetud menetluskulu, siis tuleb märkida, et G.H on ekslikult leidnud, et talt väljamõistetud menetluskulu kuulub hüvitamisele kohtuotsuse tegemisest 30 päeva jooksul. Kohtukolleegium selgitab, et kõnealune kohustus tuleb G.H täita 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Teiseks on G.H märkinud, et tal pole võimalik menetluskulusid tasuda põhjusel, et kannab karistust kinnipidamisasutuses. Eelnevalt märkis kohtukolleegium, et nii G.H-le mõistetud kriminaalkaristus vangistuse näol kui ka talle mõistetud arest on ära kantud. Seega määruskaebuses viidatud põhjendus vangistuse viibimise näol on käesolevaks ajaks samuti ära langenud ning J. Karlvotišil on võimalik menetluskulusid tasuda seaduses sätestatud aja jooksul ehk kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et apelleeritud kohtuots us on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
11. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 16.09.2015 otsuse muutmata ja tühistamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3