Väärteoasi nr. 4-17-931 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis 07.märtsil 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) 4-17-931 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi Z.I väärteoasi KarS § 262 lg 1 järgi Menetlusalune isik Z.I, ik: XXX, elukoht: XXXX; EV kodanik, töötab XXXX OÜ Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja Liina Sarapuu Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.I 18.12.2016.a. toime pandud väärteos KarS § 262 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 10 päeva. Vastavalt KarS § 69 asendada Z.I-le mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna Piirkonnapolitseinik Jekaterina XXXX poolt on 17.01.2017.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1482032 selle kohta, et Z.I 18.12.2016.a. kella 00:55 ajal Harjumaal Tallinna linnas XXXX–2 tekitas kestvalt / korduvalt müra (vali muusika), millega häiris oluliselt naabri (XXXX–6, Tallinn) rahu. Rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00:00 – 07:
- Oma sellise tegevusega rikkus Z.I korrakaitseseadus § 56 lg 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et 18.12.2016.a. olid tema korteris sõbrad, kuulasid muusikat ja rikkusid öörahu. Kahetseb tehtut. On nõus tegema üldkasulikku tööd. 1 Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Z.I tuleks karistada KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 5 päevase arestiga. Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 18.12.2016.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: avaldusega, mille kohaselt maja elanikud pöördusid politsei pooles seoses pideva öörahu rikkumisega nende maja korteri nr 2 elanike poolt. Iga öö kogunevad kambad, lärmavad ja kuulatakse muusikat. Maja elanikud on korduvalt pöördunud korteri elanike poole kui ka korteri omaniku poole, viimane juhtum leidis aset, 06 vastu 07.12.2016.a., kui korteris mängis muusika. Kell 02:00 paiku korteri nr 3 omanik koputas korteri nr 2 uksele ja palus muusika vaiksemaks panna. Korteri nr 2 elanikud panid muusika hoopis tugevamaks (tl. 5); Avaldusega öörahu rikkumise kohta 18.12.2016.a., mis seisnes XXXX korterist nr 2 kostis lärmist. Lärmi tekitas peamiselt inimeste väga vali vestlus ja muusika. Lisaks käiakse maja ees kogu aeg suitsetamas. Antud olukord oli nädala jooksul teine, ning maja elanik helistas kell 00:32 politseisse ja patrull saabus 01:
- koputas ka korter 2 uksele. Politsei vestles korter nr 2 üürnikuga. Peale politsei lahkumist saabus vaikus umbes kella 01:15-ks (tl. 6); tunnistaja XXXX ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et 18.12.2016.a. olles patrullis koos politseinik Sven XXXXga, said kell 00:50 väljakutse aadressile XXXX–2, Tallinn, kus toimus öörahu rikkumine. Saabusid kohale kell 00:55 ning trepikojas kohtusid teatajaga XXXXiga, kes näitas neile korterit, kust kostus vali muusika, mis häiris tema rahu. Vali muusika kostus tõesti korterist nr 2 ning koputasid uksele. Ukse avas Z.I ik XXX, kes ütles, et saab aru, et muusika mängib valjusti, vabandas ning pani muusika vaiksemaks. Isik ütles, et nad suunduvad kesklinna ja rohkem ei häiri teataja rahu (tl. 7); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles Z.I selgitas, et 17.
- vastu 18.12.2016.a. tulid sõpradega tema juurde, et saaks riideid vahetada ja edasi linna minna. Muusika oli tõesti kõvasti ja inimesi võib-olla liiga palju (6 inimest) väikse korteri peale. Sellest ka liigne lärm. Kahetseb seda õhtut ja saab aru, et käitus valesti. Olid tema üürikorteris aadressil XXXX – 2, Tallinn (tl 9) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Z.I-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada Z.I edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikul on kuus kehtivat väärteokaristust, mis on kõik täitmata. Samuti on ühe korra karistatud ÜKT-ga (tl. 10 ). Kuivõrd varasematest karistustest ei ole Z.I teinud endale vajalikke järeldusi ning jätkab väärtegude toimepanemist, tuleb teda karistada lühiajalise arestiga, millise võib asendada üldkasuliku tööga. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, KarS § 262 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku 107111 sätetest. Margot Mikler Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 2