KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-16-9032 (2440,16,008701) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistung

§ 120

, § 132 p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Jätta U.R-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Roman Xxxi 03.12.2016.a kiirmenetluse väärteoasjas nr 2440,16,008701 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. otsus Edasikaebamise kord. Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates

1. veebruarist 2017.a. MENETLUSE KÄIK 03.12.2016 koostas Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Roman Xxx kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2440,16,008701 selle fakti kohta, et U.R 03.12.2016 kell 14.07 IdaVirumaal, Kohtla-Järvel Olevi 27 maja juures, liikudes Kalevi 22 suunas, ületas jalakäijana teed nõuetevastases kohas, kus ülekäigurada oli lähemal kui 100 m. Sellega rikkus U.R LS § 24 lg
2. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 259 lg 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks rahatrahv 3 trahviühikut, so 12 eurot. 17.12.2016 esitas U.R kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt 03.12.2016.a kõndis ta jalgsi Kohtla-Järve linnas lumisel jalgteel ja ületas Kalevi tänava sõidutee Kalevi 22 maja juures. Kuna lumisel jalgteel läksid eelnevate jalakäiate jäljed üle tee teiselepoole tänavat täpselt samas kohas, oli ta täielikult veendunud, et seal võib sõiduteed ületada ja see on ohutu. Enne sõidutee ületamist veendus, et kummaski sõidusuunas ei lähene mitte ühtegi sõidukit ega liiklusvahendit ja kogu sõidutee on vaba. Nähtavus oli mõlemas suunas väga hea ja ühtegi liiklusvahendit ei lähenenud. Olles ületanud ohutult sõidutee ja kõndinud juba teiselpool tänavat sõitis tema seljataha politseipatrull kust väljusid kaks patrullpolitseiniku kes teatasid, et ta ületas sõiduteed lähemal kui sada meetrit reguleeritud ülekäigurajast. Ta selgitas politseinikele, et tema visuaalsest vaatest ja veendumusel asub näidatud ülekäigurada kaugemal kui sada meetrit ja kuna ka teised jalakäiad selles kohas teed ületavad ei osanud ta mingiljuhul arvata, et siin ei tohi teed ületada. Samuti kinnitas ta neile, et ei tekitanud mingisugust ohtu teistele liiklejatele ja veendus täielikult oma teeületamisel liiklusohutuses. Ta vabandas nende ees ja lubas politseinikele, et kunagi enam selles kohas teed ei ületa. Mõlema politseiniku ees vabandas korduvalt. Patrullpolitseinik ütles, et teeb ikkagi kohapeal trahvi. Kohapealsest kiirmenetlusest ta keeldus 3-4 korda ja palus, et saaks üldmenetluses menetlejat veenda, et ta pole liikluseeskirju rikkunud ja väärtegu toime pannud. Patrullpolitseinik tahtis aga igaljuhul koostada ainult kohapeal kiirmenetluse ega võtnud kuulda tema soovi koostada väärteoprotokolli üldmenetluse korras. Ta kinnitas, et komissar tegeleb palju tähtsamate asjadega kui sõidutee ületamine ja see on nii väike trahv, et võib kohapeal vormistada. See mõjutamine toimus kümne minuti vältel kogu patrullautos viibimise ajal kuni ta oli lõpuks valmis kiirmenetlus otsusega kohapeal. Mingit videosalvestist ega fotosid nad talle väidetava rikkumise kohta ei esitanud. Politseipatrull ei viinud kohapeal läbi mitte mingisuguseid mõõtmisi. Mingeid mõõdetavaid tõendeid, et väidetav rikkumine toimus lähemal kui sada meetrit reguleeritavast ülekäigu kohast nad kohapeal ei teinud ning talle ei esitanud. Kogu väidetav liikluseeskirjade rikkumine toimus politseipatrulli subjektiivsel arvamusel ega ega toimunud ühelgi tõendaval mõõtmisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. 2 Kohtuvaidlustes palus kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Menetlusalune isik U.R andis ütlusi, et ta kõndis 03.12.2016 Kohtla-Järve linnas Kalevi 22 juure ja veendudes, et tee on vaba ja liiklusvahendeid ei ole, ületas teed. Patrull pidas ta kinni, väites, et ta ületas teed kohas, kus ülekäigurada on lähemal kui 100 m. Tema hinnangul oli see kaugemal. patrull mingeid mõõtmisi ei teinud, fideot ega fotosid ei esitatud. Ta vabandas, kuid leidis, et pole liikluseeskirju rikkunud. Ta ei olnud kiirmenetlusega nõus, tahtis üldmenetlust, kuid patrull veenis teda, kuni oli nõus kiirmenetlusega. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Roman Xxx andis ütlusi, et 03.12.2016 seisid nad patrullautoag Kohtla-Järvel Kalevi 16 juures parklas ja kella 14 paiku märkasid meesterahvast, kes ületas teed selleks mitte ettenähtud kohas. Ülekäigurada oli temast 25 m kaugusel. Isikuks oli U.R , kes ei olnud rikkumises kindel, kuid nõustus kiirmenetlusega. Talle pakuti ka üldmenetlust. Antud ristmikul on tihe liiklus ja isik tekitas liiklusohtu. Tunnistaja näitas skeemil tee ületamise kohta. Kohtuistungil avaldati fotod (lk. 17-20), millel nähtub väärteo toimepanemise koht. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et U.R-i kaebus ei ole põhjendatud.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – menetlusaluse isiku ütlusi, tunnistaja R. Xxxi ütlusi ning prefektuuri kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele. Kohtul puudub alus kahelda U.R-i ja Roman Xxxi ütlustes ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. U.R ja Roman Xxx andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. U.R tunnistas, et ületas teed selleks mitte ettenähtud kohas, kuid see oli kaugemal kui 100 m ülekäigurajast. Samuti veendus ta, et ta ei tekita liikusohtu. 3 Tunnistaja xx. Xxxi ütluste kohaselt ületas U.R teed 25 m kaugusel ülekäigurajast. R.Xxx seletas, et, tänavavalgustus postide vahe on umbes 25 m, ristmikul nad nullisid kilomeetri näidiku ja mõõtmine näitas, et 100 m on peale Kalevi

1. Tunnistaja R. Xxxi ütlustest tuleneb, et spidomeetri abil mõõtsid nad paarimehega kaugust umbes 100 meetrit ülekäigurajast, mis asub palju kaugemal kohast, kus U.R ületas teed. Tunnistaja ütlused on kinnitatud ka sündmuskoha fotodega ning skeemiga. Tunnistaja ütlused ei ole vastuolus ka U.R-i ütlustega - nad mõlemad näitasid fotol ühte ja sama kohta, kus U.R ületas teed. Kohus leiab, et U.R ekslikult leiab, et tee ületamise koht oli kaugemal kui 100 m ülekäigurajast. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et U.R 03.12.2016 kell 14.07 Ida-Virumaal, Kohtla-Järvel Olevi 27 maja juures, liikudes Kalevi 22 suunas, ületas jalakäijana teed nõuetevastases kohas, kus ülekäigurada oli lähemal kui 100 m. Sellega rikkus U.R LS § 24 lg
2. Menetlusaluse isiku tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 259 lg 1 alusel. ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseaduse § 24 lg 2 kohaselt kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu. Liiklusseaduse § 259 lg 1 sätestab: Jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Seega oli kaebajal kohustus ületada sõiduteed ülekäigurajal. Käesoleval juhul kaebaja seda ei teinud, hindas valesti kaugust ülekäigurajani, seega vastutab ta LS § 259 lg 1 alusel. Tunnistaja Xxxi ütlustest ja skeemist ning fotodest tuleneb, et U.R ületas teed kohas, kus ülekäigurada asus vähem kui 25 m kaugusel. See on keelatud vastavalt LS § 24 lg 2 ja kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 259 lg 1 järgi. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Sten U.R täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 259 lg 1 järgi ettevaatamatusega. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. U.R jalakäijana ületas teed nõuetevastases kohas, arvestades hooletuselt, et ületab teed kaugemal kui 100 m ülekäigurajast. Kuid juhul, kui ta oleks tähelepanelikum ja kohusetundlikum, pidi ta ette nägema, et ülekäigurada oli lähemal kui 100 m, sellega eiras ta Liiklusseaduse § 24 lg 2 sätteid ettevaatamatusest. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 259 lg 1 järgi. 4 Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et U.R pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. U.R-i ütlustest tuleneb, et kohapeal ei olnud ta nõus rikkumisega ja ei soovinud kiirmenetlust, kuid politseitöötajad survestasid teda, mille tõttu nõustus kiirmenetlusega. Kohus leiab,et U.R-i väide ei ole kohtuistungil kinnitust leidnud. Tunnistaja R. Xxxi ütlustest tuleneb, et nad pakkusid U.R-ile mõlemat menetluseliiki, kuid U.R nõustus kiirmenetlusega. Algul ei olnud U.R kindel, et pani toime rikkumise, kuid politseitöötajad selgitasid talle ja ta nõustus. Tunnistaja R. Xxxi ütlused on kinnitatud ka kiirmenetluse otsusega, kuhu U.R omakäeliselt kirjutas, et rikkumisega on ta nõus ning pannud ka allkirja. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS § 259 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 10 trahviühikut ehk summas 40 eurot. Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 3 trahviühikut ehk summas 12 eurot, mis on minimaalne karistusmäär vastavalt KarS § 47 lg
3. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS § 56 lg-le, st karistuse kohaldamise alusele - isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendava asjaoluna kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, ning süüdlase isiksust – isikul on 2 kehtivat väärteokaristust analoogse teo eest, millest viimane on toime pandud juba pärast käesolevat juhtumit. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb 5 karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise ettevaatamatusest, puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul U.R-i süü tase on madal ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (miinimum määras) on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 12 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. KOHTU MEE™ED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 03.12.2016 otsus väärteoasjas 2440,16,008701 muutmata. Kohtunik Larissa Prokopenko 6