4-15-10394/15

4-15-10394 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-15-10394 (2316,15,008164) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi L.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 26.11.2015 otsusele nr 2316,15,008164 L.L-i karistamises KarS § 305 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot. Menetlusalune isik: L.L, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja: Andres Visnapuu Kaebuse esitaja Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
6. Jätta L.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 26.11.2015 otsusele nr 2316,15,008164 L.L-i karistamises KarS § 305 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot V™S § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd kaebus on esitatud elektrooniliselt, jätab kohus esitatud kaebuse koos sellele lisatud vaidlustatud otsuse koopiaga kaebuse esitajale L.L-ile tagastamata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristus, so rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot tuleb määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja, so 15 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
7. Vastavalt V™S § 204 lg 3 sätetele kui süüdlane ei ole tasunud trahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt V™S §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Vastavalt V™S § 202 lõikele 1 pöörab kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse ja määruse täitmisele kohtuvälise lahendi teinud kohtuväline menetleja. Edasikaebamise kord Vastavalt V™S § 189, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele määruskaebuse määruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Määruskaebuse esitamise viimane tähtaeg on 25.02.
8. Kui määrusele määruskaebust ei esitata, jõustub käeolev määrus ja ühtlasi ka vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus 26.02.
9. Väärteoasjas kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 26.11.2015 otsusega nr 2316,15,008164 karistati L.L-i KarS § 305 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot. Otsusele esitas menetlusalune isik 01.12.2015 kaebuse Viru Maakohtule, taotledes ühtlasi kohtualluvuse muutmist, kuivõrd tema elukoht asub Kohtla-Järvel. Esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja vaidlustatud otsuse tühistamist. Viru Maakohtu 11.12.2015 määrusega jäeti kaebuse esitaja taotlus asja arutamiseks kaebuse esitaja elukoha järgi rahuldamata ja kaebus saadeti kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Harju Maakohus määras kaebuse läbivaatamise 21.01.2016 kell 11.00 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja saalis nr 305 Liivalaia 24 Tallinnas. Kaebuse esitaja ilmus kohtuistungile, kuid asus esitama erinevaid taotlusi, taotledes kaebuse läbivaatamise edasilükkamist ja võimalust tutvuda väärteoasja materjalidega. Kohus rahuldas taotluse ja lükkas kaebuse arutamise edasi 09.02.2016 kell 09.
10. Kaebuse esitaja jäeti ootama, et edastada talle allkirja vastu kohtukutse, kuid kaebuse esitaja lahkus kohtumajast. Kohus tegi väärteoasja materjalidest koopia ning edastas kaebuse esitajale elektrooniliselt nii kohtukutse kui ka väärteotoimiku koopia. 25.01.2016 teatas kaebuse esitaja kohtuistungi sekretärile eposti kaudu, et on kohtukutse kätte saanud ja on õigel ajal kohal. Kinnitust selle kohta, et kaebuse esitaja on väärteotoimiku koopia kätte saanud, kaebuse esitaja ei saatnud, kuigi kõik dokumendid olid talle edastatud samale e-posti aadressile, millele edastati ka kohtukutse. 08.02.2016 kell 22.07 saatis kaebuse esitaja kohtuistungi sekretärile e-kirja, milles teatas, et on ootamatult haigestunud ja viibib haiguslehel, seega 09.02 kell 09.00 kohtuistungist osa võtta ei ole tal võimalik ja palub määrata uus kohtuistungi aeg. Vastavalt V™S § 2 sätetele kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Seega tuleb kaebuse esitaja esitatud taotluse lahendamisel pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku sätete poole. KrMS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kaebuse esitaja saatis kohtuistungi sekretärile kirja, milles märkis, et on ootamatult haigestunud ja viibib haiguslehel. Sellest tulenevalt viitab kaebuse esitaja tema enese terviseseisundile. Seega tuleb tuvastada, kas kaebuse esitaja suhtes kohalduvad KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted. Samas viidatakse eelmärgitud sättes, et mõjuvaks põhjuseks on isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist ning raske haigestumise toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt haigestumine ei ole viidatud sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks. 26.01.2016 on vastu võetud sotsiaalministri määrus nr 5: Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“. Nimetatud määruse § 1 lõike 2 kohaselt käsitletakse selle määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Viidatud määruse §-s 2 sätestatakse tõendi väljaandmise kord ja tõendi vorm. § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoiminule ning lõike 3 kohaselt käsitletakse kiirabikaarti või selle koopiat tõendina juhul, kui kiirabi väljakutse esitati päeval, mil isik pidi menetleja juurde ilmuma ja menetlustoimingule ilmumise tähtajale eelnevalt. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras. Kaebuse esitaja ei ole oma kirjale lisanud ülalviidatud määruse nr 5 § 2 sätestatud korras vormistatavat tõendit, mistõttu on kaebuse esitaja kohtule edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata. Kuivõrd kohtule edastatud kirjas on viidatud üheaegselt sellele, et kaebuse esitaja on ootamatult haigestunud ja samas viibib juba ka haiguslehel, siis pidanuks kaebuse esitaja pöörduma ka tervishoiuteenuse osutaja poole, kes pidanuks vormistama ka ajutise töövõimetuse. Kohtule esitatud väited üheaegselt ootamatu haigestumise ja samas ka haiguslehel viibimise kohta on kohtu arvates teineteist välistavad asjaolud. Kohtule andmeid kas siis ootamatu haigestumise või haiguslehel viibimise kohta esitatud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitajal puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse läbivaatamisele kui menetlustoimingule ilmumata jätmiseks. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kaebuse läbivaatamise edasilükkamiseks rahuldamata, kuivõrd sellise taotluse rahuldamiseks puuduvad alused. Kaebuse esitaja käitumine, so väärteoasjas kohtuvälise menetluse ajal menetlusalluvuse muutmise taotluse esitamine, Viru-Maakohtule kaebuse esitamine ja kaebuses menetlusalluvuse muutmise taotluse esitamine ning samaaegselt registreeritud elukoha muutmine üheks kuuks, so Viru-Maakohtule kaebuse esitamise ajaks ja seejärel uuesti endisesse elukohta registreerimine ja Harju Maakohtus kohtuliku arutamise edasilükkamise taotluste esitamine viitab sellele, et kaebuse esitaja püüab kaebuse läbivaatamist takistada ja saavutada seda, et kohtuvälise menetleja otsus ei jõustuks KarS § 81 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul, mille tõttu süütegu aeguks. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd vastavalt V™S § 126 lg 2 sätetele jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle on kohtukutse edastatud ning temale on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt V™S § 125 sätetele. Antud juhul on kohus kaebuse esitajale kutse edastanud ja kaebuse esitaja on kutse vastu võtnud ja kaebuse arutamist ei ole V™S § 125 sätete kohaselt edasi lükatud. Seega on kaebuse esitaja kohtuistungi ajast ja kohast teadlik ega ole esitanud mõjuvaid põhjuseid menetlustoimingule ilmumata jätmiseks. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile, leiab kohus, et kaebus tuleb V™S § 126 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata ja kaebus koos selle lisaga tuleks tagastada kaebuse esitajale. Kuna kaebuse esitaja on kaebuse esitanud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebuse esitajale kaebust tagastada olukorras, kus kaebuse esitajale on eelnevalt saadetud kogu väärteotoimiku koopia koos kaebusega. Seetõttu edastab kohus määruse kaebuse esitaja e-posti aadressile. /allkirjastatud digitaalselt/