Obsah (7)

§ 180§ 310§ 274§ 62§ 175§ 179§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8000 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten L

§ 180lg 1 alusel menetluskulude riigi kanda jätmises. Uue otsusega: 1. Süüdi tunnistada K.M Kar

S § 203 ( alates 01.01.2015 KarS § 203 lg 1 ) järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100( ükssada ) päevamäära. Päevamäära suuruseks lugeda 3,20 eurot ja rahalise karistuse suuruseks 320,00 (kolmsada kakskümmend) eurot. 2.

§ 310

lg 1 alusel rahuldada kannatanu T OÜ tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt, summas 4888,50 eurot. VÕS § 1043, § 1050 lg 1 p 5 alusel välja mõista K.M-ilt T OÜ ((a /a EE563300332129240008 Danske Bank) kasuks varalise kahju hüvitisena 4888, 50 eurot ( neli tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 50 senti) 3.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks kriminaalmenetluse kulud kokku 1245( üks tuhat kakssada nelikümmend viis) eurot, s.o sundraha 645,00 eurot ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulu 600,00 eurot. Rahaline karistus ja menetluskulud kuuluvad tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulude ja rahalise karistuse tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav süüdimõistetule saadetavas makseinfos. 4.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista K.M-ilt T OÜ (a /a EE563300332129240008 Danske Bank) kasuks kriminaalmenetlusega tekkinud kulude katteks 420,00( nelisada kaskümmend) eurot.

1. Prokuröri apellatsioon rahuldada.
2. Kannatanu esindaja apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord: Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
3. K.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, 18.septembril 2013.a. päeval Harju maakonnas Rae vallas Rae külas T OÜ-le kuuluval Vahesoo-5 kinnistul (katastritunnus 65301:002:0650, hõlmab ka Vahesoo tee 14) pani toime nimetud temale võõra kinnisasja rikkumise, rajades Vahesoo tee 14 territooriumile ilma seadusliku aluseta ning Rae vallalt ja T OÜ-lt luba küsimata ja nõusolekuta vaid K.M-ile endale vajaliku umbes 60m pika/4m laia/0,45m sügavuse tee, milleks ta lasi ise sündmuskohal viibides ja töid juhtides tema juhiste ja teoplaani järgi ehk kontrolli all toimetaval traktoristil nimetatud kinnistul teisaldada ulatuslikult (ca 100m3) pinnast ja suuri põllukive, samuti maha võtta rajatavale teele ette jäävad kasvavad puud ning milliste tööde käigus rikkus pöördumatult ka mõned kasvama jäänud puud 2 (kokku tuleb taastamistööde käigus istutada 10 musta leppa ja 3 pihlakat), põhjustades T OÜle olulise (vastavalt KarS § 121 p-le 1 4000 eurot ületava) varalise kahju vähemalt 6373,50 euro suuruses summas, millega pani toime KarS § 203 (alates 01.01.2015.a. KarS § 203 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
4. Maakohus mõistis K.M-i KarS § 203 järgi õigeks. Kannatanu T OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 6 793,50 eurot jättis läbi vaatamata, selgitas, et kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

§ 180lg 1 alusel jättis menetluskulud riigi kanda.

Maakohus leidis, et süüdistatava K.M-i poolt Vahesoo tee 14 kannatanule OÜ T kuuluvale maatükile kaevise rajamisega tekitatud kahju on tõendatud summas 3921 eurot. Nimetatud summas tekitatud kahju ei ületa KarS § 121 p-s 1 sätestatud olulise kahju suurust, mis on aga KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuline tunnus. Sellest tulenevalt kohus leidis, et K.M-i käitumises puudub KarS § 203 objektiivne koosseis ning teda tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. APELLATSIOONID:

1. Prokurör vaidlustab kohtuotsust kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse ning sellest tulenevalt ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ehk KarS § 203 kohaldamata jätmise alustel, sest maakohus pole täiel määral mõistnud käsitletava kahju hüvitamiseks vajalike tööde spetsiifikat. Apellatsioonis keskendutakse vaid sellele, milles kohtuotsusele vastu vaieldakse, ning selleks on L 30.08.2015.a. hinnapakkumise osasumma nr 6 („Muru rajamine“, 305m2, ühiku ehk ruutmeetri maksumus 3,5 eurot ehk kokku 1067,50 eurot). Maakohus kärpis seda rohkem kui 10-kordselt ja luges sellega seoses põhjendatuks vaid
2. Selline vähendamine ei haaku ei loogiliselt ega ka eluliselt „Kuriteoga tekitatud kahju vabatahtliku hüvitamise kokkuleppega“ 30.10.2014.a., mida kohus on otsuses järjekindlalt nimetatud hinnapakkumisega võrrelnud ja kõrvutanud. Seda põhjusel, et nimetatud kokkuleppe p 2.6 on sõnastuses „…külvab tasandatud kasvupinnasega maa-alale heinaseemne“, samas on maakohus ise oma arutluskäigus arvestanud vaid heinaseemne (mitte aga selle külvamise jm kaasnevate kulude) hindadega ja on sellega ka piirdunud. Prokuröril on alust eeldada, et haljastamisteenust pakkuv ettevõte ei tegelegi sellise teenuse nagu "heinamaa rajamisega" ja seetõttu kasutabki hinnapakkumises standardset töönimetust "muru rajamine". Prokuröril pole alust kahelda kannatanu esindaja TT poolt maakohtu istungil antud ütluses, et L OÜ esindaja käis Vahesoo tee 14 kinnistul kohal, hindas olukorda, tööde ja materjalide kulu ja mahud ning et muru rajamise hinna kalkuleerimisel arvestas sellise töö jaoks lisaks heinaseemne hinnale tavapäraste etappidega nagu : pinnase tasandamine ja kobestamine, heinaseemne külvamine, külvamise järgselt pinnase tihendamine ehk rullimine – viimane on vajalik selleks, et heinaseeme hakkaks korralikult pinnases idanema (et tuul seda ära ei kannaks ja linnud ära ei sööks). Maakohus on oma arutluskäigus lisaks muruseemne soetamishinnale need muud vältimatult vajalikud tööetapid ja kulutused tähelepanuta jäänud ehk seega hinnanud asjassepuutuvaid tõendeid ühekülgselt ning samas ka elulise usutavuseta, sest naiivne oleks loota, et keegi teostaks sellised teenustööd tasuta või ka sümboolse hinna eest ning kannatanule ei saa teha 3 etteheiteid, et ta leidis just sellise vastavale valdkonnale spetsialiseerunud ettevõtte olukorda hindama ja hinnapakkumist tegema. Olukorras, kus süüdistatav ja kaitsja pole selles osas võistlevas menetluses omapoolseid tõendeid või konkureerivaid hinnapakkumisi alternatiivsete, oluliselt madalamate hindade kohta esitanud, ei ole alust kannatanu poolt esitatud hinnapakkumises märgitud konkreetset kuluartiklit (järk 6 – muru rajamine) ja selle töö mahtu (305m2) pidada hinnalt ebamõistlikuks või ülepaisutatuks; ilmselgelt tegemist ei ole golfiväljaku või iluaia-kvaliteediga muruga keset heinamaad, vaid hädavajaliku kulutusega K.M-i poolt tekitatud olukorra taastamiseks, mis ilma klassikalise muruplatsi-hoolduse (ja sellega kaasnevate kulutustega) kujunebki sujuvalt looduslikuks heinamaaks. Sellest tulenevalt on prokuröri arvates põhjendatud aktsepteerida vastava kuluna olukorra taastamise mõttes 1067,50 eurot vastavalt hinnapakkumisele, mitte aga 100 eurot. Kuna apellatsioonis ülejäänud kohtu arvestustega nõustutakse, siis tähendab see ka seda, et ilma käsitletava osasummata on kujunenud kahjusumma 3821 eurot, millele lisanduks maakohtu poolt väljapakutud 100 euro asemel 1067,50 eurot, mis kergitab tekitatud kahju kogusumma 4888,50 euroni, mis vastab juba selgelt olulise kahju kriteeriumile. Ka ainult heinaseemne külvamine 305 ruutmeetrile on selline kuluartikkel, mis ilmselt ulatub suurusjärku euro/ruutmeetri kohta ehk ka ainuüksi seetõttu ületaks kogukahju ka maakohtu käsitluses 4000 euro piiri, sest külvamise kulu on maakohtul jäänud vaikimisi 0 euroks. Olukorra taastamine on seejuures vajalik mitte ainult rangelt selle tee-laadse kaevamistöö alusel pinnal (60m pikk x 4m lai=240m2), vaid ka selle lähiümbruses, mis on kaevamistööde käigus jäänud mullahunnikute alla, kus taimestik seetõttu on samuti hukkunud ja vajab taastamist ning hinnapakkumise koostaja hinnangul on täiendava 65m2 ulatuses vajalik. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-dest 318 lg 1, 319 lg 1, 331 lg 12, 337 lg 1 p 4, 338 p 1,2 ja 340 lg 4 p 2 prokurör palub tühistada Harju Maakohtu 27.novembri 2015.a. kohtuotsus K.M-i süüdistusasjas täielikult ja teha uus kohtuotsus, millega : 1) tunnistada K.M süüdi KarS § 203 (alates 01.01.2015.a. kvalifitseeritav KarS § 203 lg 1 järgi) ja karistada rahalise karistusega 100 (ühesaja) miinimumpäevamäära suuruses summas ehk 1000 (üks tuhat) eurot; 2) mõista K.M-ilt kannatanu T OÜ kasuks välja tsiviilhagi 4888 (neli tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 50 senti; 3) mõista K.M-ilt välja teise astme kuriteo suurusele vastav sundraha ja menetluskulud.

1. Kannatanu seaduslik esindaja ei nõustu Harju Maakohtu 27.11.2015 otsusega K.M-i KarS § 203 järgi õigeksmõistmises ega otsuse aluseks toodud osaliste põhjendustega. Kannatanu saab kohtuotsusest aru, et K.M on talle süüks arvatud teo objektiivse koosseisu esimese osa täitnud ning sellist tema käitumist on õigesti hinnatud võõra asja rikkumisena KarS §-s 203 sätestatud kuriteo koosseisu tähenduses. 4.
2. Kannatanu seaduslik esindaja vaidlustab kohtu seisukoha, et L OÜ hinnapakkumise p 2,3 näidatud taastetööd pole põhjendatud. L OÜ hinnapakkumises nr. 129 on punkti 2 all ("Paekiviklibu ladustamine") peetud silmas K.M-i poolt Vahesoo tee 14 kinnistule, tema poolt rajatud kaevisesse, K.M-i poolt veetud prahi (paekivijäägid + ehituspraht+ muu ebakvaliteetne täitematerjal) eemaldamist ehk teisisõnu äravedu ja ladustamist prügimäele. Kannatanu on seisukohal, et eelpoolnimetatud prahi ladustamine Vahesoo tee 14 kinnistule vähendab asja ehk kinnistu väärtust ning kujutab ohtu ka ümbritsevale keskkonnale ja loodusele. Vastav K.M-i kohustus on fikseeritud ka kuriteoga tekitatud kahju vabatahtliku hüvitamise kokkuleppes punkt 2.3 ja 2.
3. Kuna sellist 4 prahti ja ka kaevist enne K.M-i poolt tekitatud kahju Vahesoo tee 14 kinnistul polnud, siis kannatanu esindaja leiab, et antud prahi koristamine ja äravedu on "asja endisesse seisukorda viimise" üks osa ja antud kulu L OÜ hinnapakkumises summas 84 eurot on igati põhjendatud. Kannatanu seaduslik esindaja leiab, et kohtul on jäänud märkamata ja tähelepanuta lepitusmenetluses 30.10.2014.a. sõlmitud kahju vabatahtliku hüvitamise kokkuleppe punktid 2.3 ja 2.4, mis nägid selgesõnaliselt ette K.M-i kohustuse eemaldada Vahesoo tee 14 kinnistu piires kaevisesse tema poolt veetud paekivi ja killustiku praht ning teisaldada Vahesoo tee 14 ja Väike-Tammi tee 10 kinnistu piiril (piirile paigaldatud raudtorust aiaposti taga) Vahesoo tee 14 kinnistul asuv täitepinnase kuhi. Nimetatud praht on fikseeritud kriminaaltoimikus fototabelis olevatel fotodel ning tunnistaja TT poolt kohtuistungil toimunud ristküsitlemisel antud ütlustes (vaata kohtuistungi protokolli lk 3). Kohus on aktsepteerinud hinnapakkumises olevat mulla juurdeveo kulu summas 540 eurot. Hinnapakkumise põhjal tuleks juurde vedada 60 tonni mulda, mis mahuühikus on ca 44 m3 mulda (mulla tahke faasi tihedus ehk erikaal on 1,3-1,4 ehk 1m3 mulda = 1,3 - 1,4 tonni mullaga). Seega 60 tonni/1,35= 44 m3 Vastavalt kuriteoteatele ning kriminaalasja toimiku materjalidele ning kohtuotsuses märgitule teisaldati (veeti ära) Vahesoo tee 14 kinnistult VäikeTammi tee 10 kinnistule kuriteo sooritamise käigus ca 58 m3 mulda. L OÜ on oma hinnapakkumises (punkt 3) pakkunud "Sõelumisjääk täiteks" all mulla sõelumisjääke, mis kompenseeriksid kaevise täitmisel puudujääva mulla koguse. Sõelumisjääk paigaldatakse ühtlase kihina kaevise põhja mulla alt kaevise rajamise käigus väljakaevatud paekivi peale, paigaldatava mulla alla. Kuna mulla sõelumisjääk on oma hinnalt üle 4 korra odavam (L OÜ hinnapakkumises muld 9 eurot/t ja sõelumisjääk 2,1 eurot/t) mulla hinnast, siis antud pakkumises on L OÜ lähtunud ratsionaalsuse põhimõttest ning vähendades mõistlikul viisil sellega taastamistööde kogumaksumust. Lähtuvalt eelnevast kannatanu esindaja leiab, et mulla sõelumisjäägi kasutamine osaliselt puudu oleva ja ajaga kuhjas seisnud ära vajunud mulla asenduseks summas 189 eurot on otstarbekas ja igati majanduslikult põhjendatud. 4.
4. Samuti vaidlustab kannatanu seaduslik esindaja kohtu seisukoha, et L OÜ hinnapakkumise punktis 6 väljatoodud kulutused summas 1067 eurot ja 50 senti, mis puudutavad muru rajamist pole põhjendatud. L OÜ on hinnapakkumises muru rajamise all pidanud silmas heinaseemne külvamist eelnevalt tasandatud ja kobestatud pinnasele. Kuna professionaalsetel haljastusettevõtetel puudub hinnakirjas selline teenus nagu "heinamaa rajamine", siis seetõttu kasutatigi hinnapakkumises standardset hinnakirjajärgset väljendit "muru rajamine". L OÜ lähtus oma hinnapakkumise koostamisel kuriteoga tekitatud kahju vabatahtliku hüvitamise kokkuleppes sätestatud tööde loetelust, mida K.M kohustus läbi viima Vahesoo tee 14 kinnistul taastades kahju tekitamisele eelnenud olukorra. Muru rajamise hinna kalkuleerimisel on arvestatud pinnase tasandamise ja kobestamisega, heinaseemne külvamisega, külvamise järgselt pinnase tihendamise ehk rullimisega. Siinkohal ei ole tegemist golfimuru rajamisega keset heinamaad ehk looduslikku niitu, vaid looduslikul niidul kasvava taimestiku taastamisega K.M-i poolt sooritatud kaevetööde tagajärjel. Eelpoolkirjeldatud viisil külvatud heinaseeme kasvabki varsti välja, külvab ennast uuesti ning niinimetatud hooldamata muruplatsist saabki järgmisel aastal heinamaa ehk sisuliselt kinnistul enne kahju tekitamist olnud looduslik heinamaa. 5 Kohtu järeldus, et heinaseemnete hinnaks saab lugeda 100 eurot on hinna osas apellandi arvates sisuliselt õige, kuid paraku enne seemnete mulda külvamist tuleb ka maapind tasandada ja kobestada ning keegi peab need seemned ka mulda külvama ning hiljem külvatud pinnase tihendama. Nende tööde teostamiseks on vajalik tööjõud, kelle tööjõukulud ning -maksud L OÜ hinnapakkumises ka sisalduvad. Avalike internetiandmete põhjal (http://www.haljastus.org/joulukuusk-hinnakiri/) maksab haljastusfirma K OÜ avaliku hinnakirja põhjal muru(heina)seemne külvamine 1 eur/m
5. Antud hinnakirja alusel ainuüksi juba heinaseemne külvamine läheks maksma 305m2 x 1,00= 305 eurot, lisaks veel muud töökulud vastavalt ülalpool kirjeldatule. Heinamaa tuleb taastada mitte ainult tasandatud kaevise pinnal (ca 240 m2), vaid ka ladestatud mullakuhjade alla aastateks jäänud taimestik on hukkunud ja vajab taastamist. Lisaks traktori poolt kaevise täitmisel äratallatav ning purustatud pinnas. Traktoriga kaevise täitmisel mullaga, traktori rataste poolt tekitatud maapinna kahjustusi pole võimalik vältida. Lähtuvalt eelnevast leiab kannatanu esindaja, et L OÜ hinnapakkumises loetletud tegevus "muru rajamine" on vajalik kahjustatud Vahesoo tee 14 kinnistul endise olukorra taastamiseks, otstarbekas ja igati põhjendatud hinnapakkumises äratoodud summas 1067,50 eurot. Kannatanu seaduslik esindaja on seisukohal, et kõik ülalpool L OÜ hinnapakkumises nimetatud tööd ja nende teostamiseks tehtavad kulutused on vajalikud Vahesoo tee 14 kinnistul esialgse ehk enne K.M-i poolt kinnistule tekitatud kahju valitsenud olukorra taastamiseks ehk asja viimiseks endisesse seisukorda. Ka leiab kannatanu esindaja, et ülalpool nimetatud tööd ei kvalifitseeru kuidagi tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 lg 2 ja 3 sätestatud kasulike kulutustega, millega asja oluliselt parendatakse ja toreduslike kulutustega, millega taotletakse asja mugavust, meeldivust või ilu. 4.
6. Lähtuvalt ülalpool antud selgitustest, kujuneb süüdistatava K.M-i poolt kannatanule, Vahesoo tee 14 omanikule OÜ T kuuluvale maatükile kaevise rajamisega tekitatud kahju suuruseks 5161,50 eurot. Nimetatud summas tekitatud kahju ületab tunduvalt aga KarS § 12 1 p-s 1 sätestatud olulise kahju suuruse. Kuivõrd kahju summas 5161,50 eurot viitab olulise kahju tekitamisele KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisulise tunnusena, siis esineb kannatanu esindaja arvates K.M-i käitumises KarS § 203 ettenähtud objektiivne koosseis. 4.
7. Kannatanu seaduslik esindaja leiab, et kuriteo toimepanemist tahtlikult tõendavad nii tunnistaja TT kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlused, Rae valla poolt esitatud tõend, et vald pole Vahesoo tee 14 kinnistul kaevetöödeks luba andnud, kui ka vastava loa puudumine kannatanu esindajalt. K.M-i pahausksus sooritatud teo osas väljendub ka selles, et kuriteo paigal pärast politsei konstaablilt K.M-ile antud selgitust ning korraldust võõralt kinnistult lahkuda ja kaevetööd lõpetada, pöördus pärast politsei lahkumist K.M-i poolt tellitud traktor uuesti Vahesoo tee 14 kinnistule ning jätkas kaevetöödega. Kuni kriminaalmenetluse uuendamiseni seoses K.M-i poolt lepituskokkuleppe kohustuslike tingimuste täitmata jätmise tõttu, pole kannatanu esitanud K.M-ile mitte ainsatki rahalist nõuet taastamistööde osas, vaid ainsaks kannatanu tingimuseks oli Vahesoo tee 14 kinnistul kahjueelse olukorra taastamine. K.M oleks lepituskokkuleppe raames saanud taastada Vahesoo tee 14 kinnistul kahjueelse olukorra, kasutades taastamistöödeks just selliseid temale sobivaid töövahendeid, töötegijaid ning -materjale, mida ta oleks pidanud vajalikuks ja võimalikuks ning mis rahalises väärtuses oleksid olnud tema arvates mõistlikud ja aktsepteeritavad. K.M-i poolt kohtule esitatud vabandused, et 6 kuu jooksul polnud tal võimalik alustada taastamistöödega ei ole tõsiselt võetavad. Süüdistatav ei soovinud Vahesoo tee 14 kinnistule tekitatud kahjud vabatahtlikult heastada ning taastada algne olukord kinnistul. Kannatanu leiab, et antud kuriteo pani süüdistatav toime kindla eesmärgiga. 6 4.
8. Kannatanu T OÜ tsiviilhagi on summas 5 161,50 eurot, mis on kuriteoga tekitatud kahju. Samuti palub 420 euro hüvitamist seoses T OÜ poolt kriminaalmenetluses kantud õigusabikuludega. Palub antud tsiviilhagi ja menetluskulud kogusummas 5581,50 eurot T OÜ kasuks süüdistatavalt K.M-ilt välja mõista. Kannatanu T OÜ taotleb Harju Maakohtu 27.11.2015 otsuse tühistamist ning süüdistatava K.M-i süüdimõistmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
9. Prokurör ja kannatanu seaduslik esindaja toetavad esitatud apellatsioone. Süüdistatav ja kaitsja paluvad jätta maakohtu õigeksmõistev otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
10. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsuse ja apellatsioonidega, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et prokuröri ja kannatanu apellatsioonides esitatu annab aluse maakohtu otsuse tühistamiseks.
11. Maakohus on esitatud tõendite alusel lugenud tõendatuks, et K.M oli isikuks, kes pani toime süüdistuses näidatud ajal ja kohas, OÜ-le T kuuluval Vahesoo tee 14 kinnistul, süüdistuses kirjeldatud teo. Vahesoo 14 kinnistu puhul on tegemist (kinnis)asjaga TsüS § 49 lg 1 ja 50 lg 1 mõttes. Seega oli tegemist süüdistatavale võõra asjaga KarS § 203 tähenduses. Samuti luges kohus tõendatuks, et süüdistatav K.M rajas antud kinnistul 60 m pikkuse ja 4m laiuse kaevise, kasutades kaevise rajamiseks enda kasutuses olevat traktorit ja andes isiklikult traktoristile ka tööjuhiseid, mille kohaselt viimane ka tegutses. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ning fototabelilt nähtuva ning tunnistaja TT ja kannatanu esindaja TT ütlustega luges maakohus tõendatuks, et K.M lasi Vahesoo 14 kinnistul kaevise rajamise käigus maha võtta seal kasvanud puud, samuti teisaldas põllukive ja pinnast, mille tagajärjel tekkis kannatanule kuuluvale maatükile süüdistuses näidatud mõõtmetega teetaoline rajatis. Kohus asus seisukohale, et kannatanule kuuluvasse maasse 60 meetri pikkuse 4 meetri laiuse ja ligi poole meetri sügavuse kaevise rajamise ja sellega kaasneva puude mahavõtmise ning pinnase ja kivide teisaldamise näol on tegemist kannatanule kuuluva asja substantsi olulise mõjutamisega, kuivõrd K.M-i tegevus füüsiliselt kahjustas suurel maa-alal maa pinnastruktuuri ning seal kasvanud taimestikku. Kohus jõudis järeldusele, et K.M on talle süüksarvatud teo objektiivse koosseisu esimese osa täitnud ning selline tema käitumine on hinnatav võõra asja rikkumisena KarS §-s 203 sätestatud kuriteokoosseisu tähenduses. Eeltoodud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ning ringkonnakohus ei tuvastanud rikkumisi, mis annaks seadusliku aluse apellatsiooni piiridest väljuvalt selles osas uue otsuse tegemiseks.
12. Maakohus on õigesti märkinud, et KarS § 203 kriminaliseerib asja tahtliku rikkumise üksnes juhul kui sellega tekitati oluline kahju. Tegemist on materiaalse deliktiga, mistõttu tuleb alati tuvastada ja tegijale omistada ka tagajärg ehk asjale tekitatud kahju laad ja ulatus. Arutatavas kriminaalasjas K.M-ile esitatud süüdistuse puhul on kuriteoga tekitatud koosseisupärane kahju määratud rahaliselt. Kohus leiab, et käesolevas menetluses tuleb tekitatud kahju all mõista neid kulutusi, mis on vajalikud Vahesoo 14 maatükil endise olukorra taastamiseks, s.o. taastada olukord, mis oli enne K.M-i poolt sinna kaevise rajamist. 7 Maakohus on võtnud eelnimetatud kahju tuvastamisel aluseks kohtule esitatud L OÜ poolt taastetööde hinnapakkumise nr 129 ( t.lk. 42). Kohtutoimikust tulenevalt ei ole kaitsja ega süüdistatav maakohtule tõendina alternatiivset hinnapakkumist esitanud ning maakohtu eeltoodud järeldust pole ka apellatsiooni korras vaidlustatud. Maakohus on tõendite kogumile, seejuures süüdistatava ja kannatanu lepingulise esindaja kohtuistungil antud ütlustele, tuginedes leidnud, et hinnates tekitatud kaevise ulatust ja mõõtmeid, tuleb hinnata põhjendatuks ning vajalikuks L OÜ hinnapakkumise punktides 1, 4, 5 ja 7 väljatoodud kulutused kopale, mullale, transpordile ning taastetööde järgsetele koristustöödele, kogumaksumusega 2432 eurot, seega hinnapakkumises näidatud mahus. Samuti on maakohus leidnud, et maha võetud puude osas on K.M-ile omistatava kahju osas tõendatud 7 puu ( must lepp) soetamisest ja istutamisest tulenev kahju summas 1239 eurot. Toetuvalt toimiku materjalidele ning süüdistatava ütlustele sellest, et traktoriga maapinna väljakaevamisega olid koos mullaga teisaldatud 7 põllukivi, leidis kohus, et taastetööde kulutusi seoses põllukivide teisaldamisega tuleb lugeda põhjendatuks 7 kivi osas, summas 150 eurot. Eeltoodud maakohtu järeldust, et Vahesoo 14 maatükil endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste tegemine summas 3821,00 eurot on tõendamist leidnud, ei ole apellatsiooni korras vaidlustatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud rikkumisi, mis annaks aluse eelnimetatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Nimetatud aluseks ei ole ka süüdistatava ja kaitsja paljasõnalised väited, et kohtule esitatud L OÜ hinnapakkumises toodud summad on liiga suured. Siinjuures osutab kolleegium, et tuvastades, et võõra vallasasja tahtliku rikkumisega olulist kahju ei tekitatud, pidanuks maakohus jõudma järeldusele, et K.M on toime pannud KarS § 218 lg-s 1 sätestatud süüteo väheväärtusliku asja vastu ning kriminaalmenetluse

§ 274lg 1 kohaselt lõpetama, mitte aga tegema õigeksmõistvat otsust.

1. Kannatanu esindaja ja prokurör on vaidlustanud kohtuotsuse osas, millega maakohus ei pidanud põhjendatuks L OÜ hinnapakkumise punktis 6 väljatoodud kulutusi summas 1067 eurot ja 50 senti, mis puudutas muru rajamist. Maakohus on märkinud, et kuivõrd enne K.M-i Vahesoo tee 14 kinnistul tegutsemist ei olnud kannatanule kuuluval maatükil muruplatsi, siis ei saa rääkida selle kahjustamisest. Taastetööde eesmärgiks saab olla üksnes loodusliku heinamaa taastamine, kuna heinamaale muruplatsi rajamisega oleks kahjustatud asi mitte ainult parandatud, vaid parendatud. Maakohus on seejuures tuginenud süüdistatava ja kannatanu esindaja 30.10.2014.a. lepitusmenetluses sõlmitud kahju vabatahtliku hüvitamise kokkuleppele ja taastetööde nimekirja p-le 2.6 (tlk 36), mille kohaselt oli kannatanu esindaja taastetööde ulatuse määratlemisel piirdunud vajadusega külvata tasandatud kasvupinnasega maa alale üksnes heinaseemneid. Kohus jõudis analüüsitud tõendite alusel järeldusele, et kannatanule kuuluva maatüki endise olukorra taastamise saavutamiseks piisab üksnes heinaseemne külvamisest, mille tulemusel kasvab tagasi kaevise rajamisel hävitatud taimestik. Kohus, tuginedes avalikele andmetele, leidis, et kuna kaevise suurusega pinnale heina külvamiseks läheb tarvis seemneid ca 80-100 euro eest, siis muru rajamise kuludest tuleb maha arvata 967 eurot ja 50 senti ning vajalik ja põhjendatud kulutus kannatanule antud taastamistöödele on maksimaalselt 100 eurot. 8 Kannatanu esindaja ja prokurör on apellatsioonis nõustunud küll maakohtu järeldusega heinaseemne maksumuse osas, kuid leidnud, et kohus on jätnud arvestamata kulutused, mis on seotud seemne külvamisega ja endise olukorra taastamisega. Kolleegium sellise etteheitega nõustub. Maakohus on jõudnud eelpoolrefereeritud järeldusele, et maatüki endise olukorra taastamiseks piisab heinaseemne külvamisest, kuid on lugenud kahju hulka vaid heinaseemne maksumuse, jättes muud vältimatult vajalikud tööetapid kahju hulka arvestamata. Kolleegium nõustub apellantidega selles, et vaid heinaseemne ostmine ei taasta rikutud looduslikku heinamaad vaid kahjustatud maa alal endise olukorra taastamiseks on vajalik nii pinnase tasandamine kui seemne külvamine ning seejärel ka pinnase tihendamine ehk rullimine. Samuti nõustub kolleegium apellantide järeldusega, et olukorra taastamine on vajalik mitte ainult kaevise, s.o 240 m2 ulatuses vaid ka kaevise lähiümbruses kuna ladestatud mullahunnikute alune taimestik on samuti hävinenud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja lisatud fotode alusel ( 22-29) on tuvastatav, et kaevise ääres on 30 meetri pikkuselt ja küllaltki laia ribana kuhjatud kasvupinnas. Kolleegium leiab, et eeltoodust tulenevalt on alust maakohtu poolt juba kahju tuvastamisel aluseks võetud hinnapakkumises märgitud tööde mahtu, s.o 305 m2 hinnata põhjendatuks ja õigeks taastamist vajava ala suuruseks. Samuti kolleegium nõustub apellantidega selles, et maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et tegemist on muru rajamisega kuivõrd juba maakohtu enda poolt hinnatud kokkulepe kajastab heinaseemne külvamist, millega taastatakse kaevise rajamisega rikutud looduslik heinamaa. Kolleegium leiab, et arvestades rikutud maaalale seemne külvamiseks vajalike eeltööde mahtu, rikutud pinnase olukorda ning võttes aluseks, et lisaks seemne ostule on vajalik maaala korrastamine, tasandamine, seemne külvamine, pinnase rullimine, saab hinnata L OÜ hinnapakkumise p-s 6 äranäidatud kulu põhjendatuks nii töömahu kui ka summa osas. Heinamaa rajamine on endise olukorra taastamiseks vajalik, mistõttu tuleb K.M-i poolt tekitatud kahju hulka arvestada maakohtu poolt arvestatud 100 euro asemel 1067,50 eurot.
2. Kannatanu seaduslik esindaja on vaidlustanud kohtuotsuse ka osas, millega kohus jättis hinnapakkumise punktides 2 ja 3 nimetatud kulutused taastetööde hulgast välja. Hinnapakkumise p-d 2 ja 3 nägid ette kulutused Vahesoo 14 kinnistul paekiviklibu ladustamiseks ning täiteks mineva sõelumisjäägi jaoks, vastavalt 84,00 eurot ja 189,00 eurot, kogusummas 273 eurot. Maakohus on märkinud, et paekiviklibu ja sõelumisjäägi lisamise vajaduse osas ei ole kohtule esitatud mingeid tõendeid ega selgitusi. Kolleegium nõustub kannatanu esindaja apellatsioonis väidetuga, et paekiviklibu olemasolu kaevises on tõendatud nii vaatlusprotokolliga kui ka tunnistaja TT poolt kohtuistungil antud ütlustega sellest, et pärast kaevise tegemist on sinna veetud plaate ja ehitusprahti. Samuti kajastab maakohtu poolt viidatud kuriteoga tekitatud kahju vabatahtliku hüvitamise kokkuleppe punkt 2.3 K.M-i kohustust eemaldada kaevisesse toodud paekivi ja killustiku praht. Samuti puudub vaidlus sellest, et kaevise kõrval on täitepinnase kuhi ja kokkuleppe p 2.4 näeb ette täitepinnase kuhja teisaldamise kohustuse. Samas peab kolleegium vajalikuks toonitada, et tekitatud kahju ulatus, milleks antud juhul on tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikud kulutused, on objektiivse koosseisu tunnus, mille tõendamiskohustus lasub riiklikul süüdistajal. Kolleegium nõustub maakohtuga ja leiab, et tõendina käsitatava hinnapakkumise p 2 kulunimi „Paekiviklibu ladustamine“ ei viita kaevise rajamisega seotud rikutud pinnase ja taimestiku taastamiseks vajalikule töökulule. Kulunimetus „sõelumisjääk täiteks“ ei võimalda samuti üheselt hinnata sellise kulu tähendust ega vajadust. Kolleegiumi veendumuse kohaselt juhul, kui hinnapakkumisel märgitud töö ja kulu nimetus ei ole üheselt arusaadav või kooskõlas vajalike taastamistöödega ning nimetusele tuleb anda hinnakirjast erinev tõlgendus, tuleb seda eraldi tõendada. Antud juhul saab sellise tõendi 9 allikaks olla vaid hinnakirja koostanud isik , kes saab tõendada mida nimelt L OÜ hinnakirjas märgitud töö või kulu all silmas pidas. Eeltoodust lähtuvalt kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hinnapakkumise punktides 2 ja 3 nimetatud kulutusi ei saa tekitatud kahjuna arvestada.
3. Ülaltoodu alusel kolleegium leiab, et lisaks juba maakohtu poolt tõendatuks loetud koosseisulisele kahjule summas 3821,00 on tõendatud veel kahjustamise kõrvaldamiseks kulutuste tegemine summas 1067,50 eurot. Seega kokku on K.M-i poolt asja kahjustamisega tekitatud ehk kuriteo koosseisuline kahju tõendatud 4888, 50 euro ulatuses. Süüdistuses inkrimineeritud kutiteo toimepanemise ajal
4. september 2013 kehtinud seaduse kohaselt loeti oluliseks kahjuks KarSRakS § 8 p 1 alusel selline kahju, mis ületas kehtiva kuupalga alammäära kümnekordselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 10.01.2013 nr 6 oli 2013 aastal kuupalga alammääraks 320.00 eurot, seega olulise kahju määraks teo toimepanemise ajal oli 3200, 00 eurot. Alates
6. 2015 kehtima hakanud KarS § 121 p 1 sätestab, et oluline on kahju, mis ületab 4000,00 eurot. Seega ületab tekitatud ja tõendatud kahju nii toimepanemise ajal kehtinud kui ka praegusel ajal kehtiva olulise kahju määra. Seega on KarS § 203 ( 01.01.2015 jõustunud KarS § 203 lg 1 ) ettenähtud objektiivsesse koosseisu kuuluv olulise kahju tekitamine tõendamist leidnud ning K.M-ile omistatav.
7. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 203 süüteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude, sh ka tagajärje suhtes. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Vaidlustatud asjas on tuvastamist leidnud ja seda ka süüdistatava enda ütluste alusel, et ta teadis, et tegemist on võõra kinnistuga. Teadis, et tal puudub igasugune luba võõral kinnistul kaevetöid teostada ehk tegutseb ebaseaduslikult. Tema soovi ja juhendamise kohaselt, tema juuresolekul ja kontrolli all kaevati võõrale maale 60 meetrit pikk, 4 meetrit lai ja 0,45 m sügavune tee. Tema sooviks ja eesmärgiks oligi tee rajamine võõrale maale, et välistada isikute liikumist läbi tema kinnistu. Asjaolust, et sellise kaevise tegemisel saab kahjustatud suurel maaalal pinnastruktuur ning kasvanud taimestik ja puud oli ta teadlik kuna tee rajamisega selline kahjustamine on vältimatu. Tunnistaja TT ütluste kohaselt nõudis kohaletulnud politsei tööde lõpetamist ja võõralt kinnistult lahkumist. Politsei lahkumisel aga jätkas K.M-i juhendatud traktorist võõral kinnistul kaevetöid. Samuti on tuvastatud, et pärast seda veel vedas K.M oma kinnistult ehitusprahti kaevisesse. Selline käitumine näitab K.M-i eesmärgipärast käitumist võõra asja kahjustamisel ning ringkonnakohus leiab, et K.M pani toime võõra asja rikkumise kavatsetult.
8. K.M-i tegevus vastab KarS § 203 ettenähtud kuriteo koosseisule ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. K.M on kuriteo toimepanemises süüdi.
9. Karistuse mõistmise osas on ringkonnakohus seotud prokuröri apellatsioonis esitatud taotlusega, mis määrab apellatsioonikohtu poolt mõistetava karistuse maksimaalse raskuse. Kannatanu seaduslik esindaja ei ole karistuse osas taotlust esitanud. Prokurör on apellatsioonis süüdistatavale mõistetavaks karistuse liigiks taotlenud rahalist karistust. Seega on tegemist KarS § 203 ja kehtiva KarS § 203 lg 1 sanktsioonis ettenähtud kergeima karistusliigiga ning ringkonnakohtul kaalutlusõigus karistusliigi osas puudub. 10 Karistusmääraks on taotletud 100 päevamäära ning päevamäära suuruseks miinimumpäevamäär ja summaks 1000 eurot. Seega on prokurör miinimumpäevamäära suuruse osas lähtunud kehtiva KarS § 44 lg 2 ettenähtust, et miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Kohtukolleegium, võttes aluseks, et K.M pani võõra asja kahjustamise toime kavatsetult, Tunnistades küll tegu, leidis sisuliselt et tegi kõigile, sh. kannatanule heateo, seega tema karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole süüdistusaktis märgitud. Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga. Kolleegium leiab, et 100 päevamääras karistuse mõistmine on kooskõlas KarS § 56 ettenähtuga ning selles osas kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. Antud juhul puudub kaalutlusõigus ka prokuröri poolt taotletud miinimumpäevamäära kohaldamise osas. Samas ei saa aga nõustuda prokuröri taotletud miinimumpäevamäära suurusega. Nimelt kehtestab KarS § 5 lg 1, et karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi ja lg-st 2 tuleneb põhimõte, et seadusel, mis kergendab karistust on tagasiulatuv jõud. K.M pani kuriteo toime 2013 aasta septembris, mil kehtinud KarS § 44 lg 2 kehtestas miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot. Kuna prokurör taotles päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära, siis eeltoodust tulenevalt on K.M-ile rahalise karistuse mõistmisel miinimumpäevamääraks 3,20 eurot ning temale mõistetava rahalise karistuse summaks 320,00 eurot.
10. Kannatanu seaduslik esindaja on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 6373,50 eurot ja kohus on eelnimetatud tsiviilhagi võtnud menetlusse. Maakohus on tulenevalt

§ 310lg 2 jätnud esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata.

Apellatsioonis on kannatanu esindaja taotlenud K.M-i poolt kuriteoga tekitatud kahju summas 5161,50 euro hüvitamist ja otsusega K.M-ilt väljamõistmist. Esitatud tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad täielikult süüdistuse alusfaktidega st tõendamiseseme asjaoludega

§ 62mõttes.

Asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lg 3 alusel õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist. Ringkonnakohus luges eelpooltoodud põhistusel tõendatuks K.M-i poolt asja kahjustamisega tekitatud kahju, mis seisnes kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste tegemises, summas 4888,50 eurot. Ülejäänud osas ja nimelt summas 273 eurot, mille on kannatanu esindaja samuti palunud süüdistatavalt välja mõista, pole ringkonnakohtu põhjenduse kohaselt koosseisulise kahju mõttes tõendamist leidnud. VÕS § 132 lg 2 alusel ei kuulu kahju hüvitamisele suuremas ulatuses kui on endise olukorra taastamiseks vajalik, mistõttu kuulub tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt ja kahju hüvitamisele summas 4888,50 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kehtestab kannatanu omandi rikkumise õigusvastasuse. Kohtukolleegium leidis, et K.M on toime pannud KarS § 203( KarS § 203 lg 1) ettenähtud kuriteo ja ta on selles süüdi, mistõttu tuleb tal tekitatud kahju hüvitada. 16. Kuna maakohus tegi õigeksmõistva otsuse on kohus sellest lähtuvalt teinud otsustuse ka menetluskulude osas. Ringkonnakohus tühistab õigeksmõistva otsuse ja teeb süüdistatava suhtes süüdimõistva otsuse.

§ 180

lg 1 kehtestab, et süüdimõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. 11

§ 175

lg 1 p-de 1, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks kriminaalmenetlusega seoses tekkinud muud menetlusosalise vajalikud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kannatanu seaduslik esindaja on taotlenud menetluskuluna kohtueelse uurimise käigus õigusabi osutamise eest tasutud kulude hüvitamist kokku summas 420 eurot. Vastavalt taotlusele on kannatanule osutatud õigusabi Riigiprokuratuurile kaebuse esitamisel ja hagiavalduse koostamisel. Kolleegium leiab, et eelnimetatud õigusabi kulutused on seotud vaidlustatud kriminaalmenetlusega, on mõistlikus suuruses ja põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. RÕS alusel süüdistatavale õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist kokku summas 600,00 eurot. Kaitsja taotlused on rahuldatud ( 1 kd. t.lk.61-62, 67).

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teis e astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates 01.01.2016 kuutasu alammääraks 430 eurot, mistõttu on sundraha suurus teise astme kuriteos 645 eurot. Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu õigeksmõistva otsuse ja teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis tuleb kohtuotsusega süüdistatavalt K.M-ilt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses summas 645 eurot ja määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasu katteks õigusabi osutamisega seotud kulu summas 600,00 eurot. Samuti tuleb K.M-ilt välja mõista kannatanu T OÜ kasuks menetlusega seotud kulude hüvitamiseks 420,00 eurot. 17. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4; § 338 p-st 2 ja § 340 lg 4 p-st 2 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 27. novembri 2015 õigeksmõistva otsuse ja teeb uue, süüdimõistva otsuse. Prokuröri apellatsiooni ringkonnakohus rahuldab. Kannatanu apellatsiooni rahuldab osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 12