ja § 190 alusel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus.
lg 1 alusel esitatakse määruskaebus kohtumääruse teinud kohtule, s.o Tartu Maakohtule.
lg 2 ja § 193 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil saadi vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK T.F karistati Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 27.01.2012 otsusega väärteoasjas nr 2602,11,0112181 LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Rahatrahvi tasumist kohus KarS § 66 lg 1 alusel ei osastanud ega edasi lükanud ning trahv tuli ära tasuda ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus apellatsiooniteatise esitamata jätmisega otsuse kuulutamisest 27.01.2012 seitsme päeva möödumisel, s.o 04.02.2012. 12.02.2015 esitas T.F Tartu Maakohtule taotluse, milles palus tunnistada talle Tartu Maakohtu 27.01.2012 otsusega nr 4-11-3984 mõistetud karistuse täitmine aegunuks. KOHTU SEISUKOHT 1 Kohus, vaadanud läbi taotluse ja asja materjalid leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. T.F pani talle etteheidetavad teod toime 26.09.2011, s.t pärast 01.01.2010 jõustunud karistusseadustiku muudatusi, millega asus seadusandja selgelt eristama karistuse täitmisele pööramise ja täitemenetluse läbiviimise tähtaegu. KarS § 82 täpsustatud redaktsiooni kohaselt tuleb väärteo kohta tehtud otsus täitmisele pöörata ühe aasta jooksul arvates otsuse jõustumisest ning vastavalt KarS § 82 lõikele 4 tuleb trahvinõue täita nelja aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd aegumine on vaadeldav instituudina, mille puhul tuleb karistusseaduse muutumise korral juhinduda isiku suhtes leebemast regulatsioonist ning KarS § 82 lg 1 ja 3 näevad võrreldes varasema karistusseadusega (18 kuud nii trahvi täitmisele pööramiseks kui täitemenetluse läbiviimiseks) ette pikema kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaja, ei ole T.F-i suhtes võimalik kohaldada leebemat ja ühtlasi varasemat aegumise redaktsiooni, sest juba talle etteheidetavate tegude ajal kehtis rangem karistusseadus KarS § 5 lg 3 mõttes. Kohus leiab, et ka teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi on 27.01.2012 trahviotsuse täitmisele pööramise aegumistähtaeg möödunud. KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud üheaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema karistamisotsuse jõustumisest.
lg 2 kohaselt jõustub väärteomenetluses rahatrahvi mõistmise kohta tehtud kohtuotsus, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
lg 1 ja § 137 lg 1 kohaselt on maakohtu otsuse vaidlustamise eelduseks otsuse lõpposa kuulutamisest alates seitsme päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine. Maakohtule teate esitamata jätmisel otsus jõustub. Kuivõrd T.F ega teised kohtumenetluse pooled apellatsiooniteatist ei esitanud, jõustus kohtu 27.01.2012 resolutiivotsus seitsme päeva möödumisel otsuse kuulutamisest, s.o 04.02.2012 KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud üheaastase aegumistähtaja otstarbeks on, et kui täitemenetlust mingil põhjusel aasta jooksul otsuse jõustumisest ei alustata, siis ei asuta otsust üldse täitma. Seepärast, vältimaks võimalust, et kohtutäiturini jõuavad jõustunud otsused nii kaua, et täitemenetlust ei ole võimalik enam alustada, kehtestati seadusemuudatusega
Vastavalt
lg 2 saadab kohus jõustunud otsuse Riigi Tugiteenuste Keskusele (endise nimega Kohtute Raamatupidamiskeskus) rahatrahvi tasumise kontrollimiseks ja rahatrahvi tasumata jätmise korral 10-päevase tähtaja jooksul vastavalt
Käesoleval juhul on T.F-i suhtes tehtud trahviotsus jäänud riigil täitmisele pööramata, s.o otsus täitemenetluse läbiviimiseks edastamata. Kohus on seisukohal, et T.F-i suhtes omab õiguslikku tähendust siiski üksnes KarS § 82 lg 1 p-s 3 sisalduv otsuse täitmisele pööramise üheaastane tähtaeg, mitte
Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et trahviotsuse täitmisele pööramine on tähtaegne ja süüdlase suhtes õiguspärane ka otsuste puhul, mis on kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks edastatud pärast kümne päeva möödumist rahatrahvi tasumata jätmisest, kuid enne KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud ühe aasta möödumist. Käesoleval juhul tuleb 27.01.2012 trahviotsuse täitmisele pööramine tänasel päeval kõne alla üksnes KarS § 82 lg 2 sätestatud aegumistähtaja peatumise aluste esinemisel, sest KarS § 82 lg 2 ei näe ette absoluutseid aegumise tähtaegu aegumise peatumise korral. Kohus on seisukohal, et T.F-i puhul ei saa rääkida aegumise peatumise aluste esinemisest ja seda järgnevatel põhjustel. 2 T.F-i tegevust ei saa Riigikohtu 16.05.2008 otsuse nr 3-1-1-20-08 p 10.3 toodud seisukohti arvesse võttes tõlgendada talle kohaldatud trahviotsuse tasumisest kõrvalehoidumisena, sest kõrvalehoidumine saab seisneda tegevuses või tegevusetuses, mille eesmärk on vältida rahatrahvi tasumist. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumist tegevusetuse vormis saab T.F-ile omistada üksnes pärast seda, kui kohtuotsus on täitmisele pööratud, sest just täitmisele pööramisega seondub isiku kohustus asuda karistuse kandmisele. Trahvinõude selle vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul tasumata jätmine ning rahasumma tasumise jätmine sundtäitmise hooleks ei moodusta rahatrahvi kandmisest kõrvalehoidumist. Kuigi T.F on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning viibib ka käesoleva määruse ajal eelvangistuses, ei kohaldu aegumise peatumise alusena KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu, s.o aegumise peatumine KarS §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks, sest Riigikohtu 07.06.2012 otsuse nr 3-1-1-118-09 p 15 toodud seisukoha järgi on KarS § 73 või § 74 sätteid ettenägeva otsuse täitmisest KarS § 82 mõttes põhjust rääkida vaid siis, kui isik rikub selle otsusega määratud katseaja tingimusi. T.F-ile aga Tartu Maakohtu 27.01.2012 otsusega katseaega ei määratud. Samuti ei tule T.F-i puhul kohaldamisele KarS § 82 lg 2 p-des 3 ja 4 toodud aegumise peatumist kaasa toovad alused, s.o peatumine seoses trahviotsusega määratud karistuse täitmisele pööramise edasilükkamisega, karistuse täitmise tähtaja pikendamisega või seoses süüdlase välisriigis viibimisega. Seega lõppes rahatrahvi täitmisele pööramise aegumistähtaeg 06.02.2013 ja trahvinõude täitmisele pööramine ja täitemenetluse läbiviimine oleks aegumise tõttu põhjendamatu.
lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele, kui on möödunud karistusseadustiku § 82 lg 1 punktis 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Kuigi T.F on reaalse vanglakaristusega korduvalt karistatud isik ning vangistus toob vastavalt KarS § 82 lg 4 teisele lausele kaasa rahatrahvi sissenõude aegumise peatumise, puudub trahviotsuse täitmisele pööramise aegumistähtaja möödumise tõttu tarvidus kontrollida KarS § 82 lg 4 sätestatud rahatrahvi sissenõude aegumistähtaja möödumist. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.