4-17-103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2017, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-103 (2440,16,008327) Kohtunik Merit

§ 215

järgi ning lõpetada väärteomenetlus LS §

§ 215tunnustel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Muus osas, s.o Z.D süüdimõistmises LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest ja selle eest määratud karistuses, s .o juhtimisõiguse äravõtmises 6 (kuueks) kuuks, jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja tühistamata. Vastavalt LS § 127 sätetele on Z.D kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul 1 alates kohtuotsuse jõustumist loovutama oma juhiluba Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

1. PPA Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Eduard Blaško 19.12.2016 otsusega nr 2440,16,008327 karistati Z.D LS § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et Z.D juhtis 19.11.2016 kell 23.20 aadressil Vestervalli tn 7, Narva linn mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Nimelt mõõdeti tõendusliku alkomeetriga juhi väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,31 +/- 0,05 mg/l kohta, s.o lõpliku mõõtetulemusena 0,26 mg/l kohta. Selliselt rikkus Z.D LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg -s 2 ettenähtud väärteo. Sama otsusega karistati Z.D ka LS § 215 alusel 512 euro suuruses rahatrahviga selles, et ta juhtis 29.10.2016 kell 04.05 sõidukit DAF FT XF 105 reg nr-ga xxx sõidumeeriku tööd häirides, mis seisnes magneti paigaldamises, mille tõttu salvestas meerik sõiduaja asemel puhkeaega. Selliselt rikkus Z.D LS § 131 lg-t 1, EL määrust 165/2014 art 32 lg-t 3 ja pani toime LS §-s 215 ettenähtud väärteo. Samuti karistati vaatlusaluse otsusega Z.D LS § 211 alusel 104 euro suuruse rahatrahviga selles, et ta juhtis mootorsõidukit, jättes kasutamata sõidumeeriku. Selliselt rikkus Z.D LS § 73 lg-t 1, MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodi 109 ja EL Määruse nr 165/2014 art 22 p 5 ning pani toime LS §-s 211 ettenähtud väärteo. Kohtuväline menetleja määras Z.D-le karistuse KarS § 63 lg 3 sätteid kohaldades.
2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitas Z.D kaitsja vahendusel kaebuse, milles taotleb vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Alternatiivselt taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist määratud karistuse osas, jättes menetlusalusele isikule alles tema juhtimisõiguse, asendades see rahatrahviga. Täiendavalt taotletakse kaebuses LS §

§ 215alustel määratud rahatrahvide vähendamist ning nende ajatamist 12-le kuule.

Kaebuses märgitakse, et kaebaja taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kaebuse sisulistest põhjendustest tuleneb alljärgnev. 2.

1. Kaebuses juhitakse tähelepanu asjaolule, et protokolli kohaselt juhtis kaebaja sõidukit Scania R
2. Samal ajal juhtis kaebaja protokolli kohaselt ka sõidukit DAF FT XF
3. Seega on tegemist kahe täiesti erineva sõidukiga ning protokollist ei selgu, millist sõidukit kaebaja juhtis. Protokolli kohaselt oli paigaldatud 29.10.2016 kell 04:05 digitaalset sõidumeerikut ja käigukasti ühendava impulsi andurile sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade, mille tulemusel salvestas meerik tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega. Tõendamata on, mil viisil kontrollisid politseiametnikud 20.11.2016, et 29.10.2016 sõidukile oli paigaldatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade. Seda enam olukorras, kus kaebaja töötab praeguse tööandja juures alles alates 18.11.
4. Lisaks nähtub protokollist, et 20.11.2016 koostatud protokolli kohaselt leidis õigusrikkumine aset 19.11.2016, protokoll on koostatud aga hiljem, s.o 20.11.
5. Kaitsja hinnangul on protokoll koostatud oluliste rikkumistega ning on tõendamata, et kirjeldatud õigusrikkumised on toime pannud kaebaja. Samuti on 19.12.2016 otsus tehtud vasturääkivate ja ebausaldavate andmete ja asjaolude põhjal. 2 2.
6. Järgnevalt tuleneb kaebusest, et kui kohus peaks leidma, et eelnevalt osutatu ei anna alust 19.12.2016 otsuse tühistamiseks, siis palub kaebaja tühistada 19.12.2016 otsus osaliselt ehk määratud karistuste osas. Kaebuse kohaselt töötab kaebaja alates 18.11.2016 OÜ-s I V xxx ning töö tegemiseks vajab ta autojuhiluba ja kehtivat juhtimisõigust. Kaebuse esitaja palgaks on miinimumpalk. Kaebuse esitaja töö on tema ainsaks sissetulekuallikaks. Juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotab kaebuse esitaja suure tõenäosusega oma töö, mistõttu jääb ta täielikult ilma elatusvahenditest ning ei suuda täita oma kohustusi, sh riigi ees. Võttes arvesse kaebuse esitaja vanust ja oskusi, siis muutub uue töö leidmine ilma juhtimisõiguseta põhimõtteliselt võimatuks. Kuna praegu on raske uut tööd leida, siis raskendab sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kindlasti tema tööle rakendamist. Eelnevast tulenevalt taotletakse kaebuses juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, paludes see asendada liiklusseaduses ettenähtud mõistliku rahalise karistusega, mis arvestaks kaebaja varalist seisundit. Samuti taotletakse mõistetava rahatrahvi ajatamist 12 kuuks, kuna menetlusaluse isiku varaline seisund ei võimalda rahatrahvi kohest ja täies ulatuses tasumist. 2.
7. Kaebuses taotletakse ka LS §

§ 215alustel määratud rahatrahvide vähendamist ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks.

Siinkohal palutakse kohtul arvesse võtta, et menetlusalune isik on tunnistanud oma süüd, kahetses toimepandud õigusrikkumisi ning kuna õigusrikkumisega ei kaasnenud mingeid kahjulikke tagajärgi, siis taotletakse karistusmäärade vähendamist. Kaebuses märgitakse, et teadvustades oma tegude tagajärgi ja nende negatiivset mõju kaebuse esitaja elule tulevikus, kahetseb ta väga oma väärtegu ja lubab tähelepanelikumalt ja vastutustundlikumalt roolis käituda.

1. Kuna kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitati puudustega, koostas kohus 11.01.2017 puuduste kõrvaldamise määruse, millega kohustas kaebajat kõrvaldama puudused hiljemalt 17.01.
3. 19.01.2017 edastas kohus vastavalt VTMS §-le 120 kohtuvälisele menetlejale kaebuse koopia, paludes seisukohta esitatud kaebuse osas ning seisukohta, kas kohtuväline menetleja peab võimalikuks vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses.
4. 26.01.2016 registreeris Viru Maakohus kohtuvälise menetleja seisukoha väärteoasjas nr 244016008327, millest tuleneb muuhulgas, et kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukohad vastuseks kaebuses toodule on alljärgnevad. 5.
5. Kohtuväline menetleja märgib, et liikluspolitseinik Ken Tommula poolt koostatud väärteoprotokollist nr 20161120112301 nähtub, et 19.11.2016 kell 23:20 juhtis Z.D Ida-Virumaal Narva linnas aadressil Vestervalli 7 mootors õidukit SCANIA R420 r/n xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,31+/-0,05 mg/l, seega tuvastati alkoholi piirmäära ületamine mitte vähem kui 0,26 mg/l. Selliselt rikkus Z.D LS § 69 lg 3 nõudeid, mis on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Samuti juhtis antud isik mootorsõidukit DAF FT XF 105 r/n xxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ja seda kuupäeval 29.10.2016 kell 04:05 oli digitaalset sõidumeerikut ja käigukasti ühendava impulsi andurile paigaldatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade (magnet), mille tulemusel meerik salvestas tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega. Mootorsõidukile paigaldatud mehaanilist sõidumeerikut ja käigukasti ühendaval impulsianduril puudus nõuetekohaselt paigaldatud plomm, mis tõttu sõidukile ei laienenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja LS § 130 lg 12 toodud erisused. 3 Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistuse suurus nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmise osas. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on tegude toimepanemises süüdi. 5.
6. Kaebuses on viidatud asjaolule, et väärteoprotokolli kohaselt ei ole aru saada millist sõidukit menetlusalune isik juhtis ning viidatakse ka asjaolule, et õigusrikkumine leidis aset 19.11.2016, samas on väärteoprotokoll koostatud 20.11.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et isikule koostatud väärteoprotokoll on koostatud õigesti ja arusaadavalt. Käesoleva juhtumi puhul oli väärteoprotokoll koostatud 20.11.2016 põhjusel, et tegemist oli öise ajaga - sõiduk peatati 19.11.2016 kella 23.20 paiku. Ka väärteomaterjalidest nähtub, et menetlustoiminguid ja protokolle koostati juba järgmise kuupäeva öösel ehk 20.11.
8. Peale kohapeal kokku kogutud tõendeid koostatigi isikule väärteoprotokoll ja kuupäevaks oli tol hetkel juba 20.11.
9. Samuti on väärteoprotokollis selgelt kirjas, et isik juhtis 19.11.2016 kella 23:20 paiku N3 kategooria mootorsõidukit SCANIA R420 r/n xxx. Rikkumise kirjelduses on välja toodud, et kuupäeval 29.10.2016 kell 04:05 juhtis isik mootorsõidukit DAF FT XF r/n xx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ja käigukasti ühendava impulsi andurile oli paigaldatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade (magnet), mille tulemusel meerik salvestas tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu asjaolule, et Z.D näol on tegemist juhiga, kellel oli kohustus kasutada sõidumeerikut. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 165/2014 artikkel 36 lg-tele 1 ja 2 on juht kohustatud kontrolli teostavale ametnikule esitama oma eelneva 28 päeva salvestuslehed, juhikaardi või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid. Juht esitas kontrolli teostatavatele ametnikele oma autojuhikaardi. Peale autojuhikaardil olevate töö- ja puhkeaja andmete kontrolli selgus, et antud juht on rikkunud töö- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid ning antud rikkumise ajal ehk 29.10.2016 oli isiku juhikaart sisestatud sõiduki DAF FT XF 105 r/n xxx olevasse sõidumeerikusse. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt juht töötas teises ettevõttes ja juhtis erinevaid mootorsõidukeid. Isikule oli koostatud väärteoprotokoll kõikide tema poolt toime pandud rikkumiste kohta, mis olid isiku poolt toime pandud (juhtides sõidukit SCANIA r/n xxx) 19.11.2016 kell 23:20 ja (juhtides sõidukit DAF r/n xxx) 29.10.2016 kella 04:
10. 5.
11. Kaebuse esitaja viitab ka asjaolule, et ei ole selge ega tõendatud, mis viisil suutsid ametnikud kindlaks teha, et 29.10.2016 kell 04:05 kasutas juht sõidumeeriku tööd häirida võimaldavat seadet (magnet), mille tulemusel sõidumeerik salvestas sõiduaja asemel puhkeaega. Kohtuvälise menetleja viitas otsuses, et väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja protokollitud ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, menetlusaluse isiku protokollitud ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, väljavõte piiriületusest ja fotoga. Siinkohal väärivad tähelepanu menetlusaluse isiku protokollitud ütlused ja väljavõtte piiriületusest. Menetlusalune isik on omakäeliselt kirja pannud ja selgitanud, et 19.09.2016 kuni 06.11.2016 töötas ta ettevõttes VIVA-TRANS OÜ. 29.10.2016 kella 04:05 paiku ületas ta Koidula piiripunktis piiri sõidukiga DAF FT XF 105 r/n xxx ja selleks, et oma töö - ja puhkeaega mitte rikkuda, kasutas ta sõidumeeriku tööd häirida võimaldavat seadet, milleks oli magnet. Magnet võimaldas sõidumeerikul salvestada sõiduaja asemel puhkeaega. Antud rikkumist, st et isik 29.10.2016 kell 04:05 ei puhanud, vaid juhtis mootorsõidukit DAF FT XF 105 r/n xxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kinnitab ka väljavõte piiriületusest, kus on selgelt märgitud, et kuupäeval 29.10.2016 kell 04:05 isik ületas Koidula piiripunktis piiri N3 kategooria mootorsõidukiga DAF FT XF 105 r/n xxx. Juhikaardi väljavõtte andmetest nähtub aga, et isik sel kuupäeval ja kellaajal puhkas, mis viitabki sellele, et isik manipuleeris sõidumeerikuga. Menetlusaluse isiku ütluste, piiriületusandmete ja 4 autojuhikaardi väljavõtete alusel loeti tõendatuks, et isik manipuleeris sõidumeerikuga eespool mainitud kuupäeval ja kellaajal, samuti see, mil viisil ta seda tegi. 5.
12. Kaebuses märgib kaitsja, et isik tunnistab oma süüd õigusrikkumiste toimepanemises, kahetseb tehtut, palub vähendada määratud rahatrahvi suurust ja taotleb juhtimisõiguse säilitamist. Kohtuvälise menetleja esindaja märgib, et juba karistusotsuse koostamisel on viidatud asjaoludele, millest lähtuvalt määrati isikule põhikaristusena LS §

§ 215

alusel rahatrahv ja LS § 224 lg 2 alusel põhikaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et määratud karistus on ebaproportsionaalselt suur. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused ei ole piisavad vaidlustatava otsuse muutmiseks. Otsuse vastuvõtmisel ja karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja esindaja arvesse võtnud kaebuses viidatud KarS § 57 lg 1 p 3 ja § 61 lg 1. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalide põhjal ei nähtu isiku puhtsüdamlikku kahetsust, vaid ainult süü tunnistamist, mida on arvestatud otsuse tegemisel. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaitsja viide KarS § 61 lg-le 1 ei ole antud juhul asjakohane. Väärteomenetluse raames kogutud materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu , mida saaks käsitleda erandlikuna ja tingiks määratud karistuse vähendamise. Lisaks otsuses kirjeldatule rõhutab kohtuväline menetleja, et kutselise autojuhina töötamine ei saa olla isiku suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. Tulenevalt KarS § 50 lg 2 sätestatust ei või võtta mootorsõiduki juhtimise õigust ära vaid isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-26-10 p-s 7.3 märkinud, 0 lg 2 “. Käesolevas väärteoasjas ülalpool kirjeldatud asjaolu tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik, kes on kutseline juht ja läbinud ametikoolituse ning tegeleb N3 kategooria raskeveoki juhtimisega igapäevaselt oma tööülesandeid täites, peab olema teadlikum liiklusohutusest ja alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest. Just nimelt see asjaolu suurendabki Z.D süüd antud tegude toimepanemisel. Alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisega seonduvat temaatikat on käsitletud kõikvõimalikes meediakanalites. Käesoleva juhtumi puhul oli menetlusalusel isikul teadmine, et ta tarvitas eelneval õhtul alkoholi ja peab minema tööle, kuid ta ei teinud kõike endast olenevat, et oma seisundit enne väljasõitu kontrollida. Menetlusalune isik asus juhtima N3 kategooria veoautot, mis juba oma olemuselt on suurem oht liikluses, millele lisandus alkoholi piirmäära ületamine. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamisega ei ole võimalik üheselt ja täpselt määrata, kas juht on piisavalt puhanud, et ta poleks ohtlik teistele liiklejatele oma võimaliku väsimusseisundiga. Väsimusseisundit saab otseselt võrrelda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega, kuna juhi reaktsioonikiirus ja tähelepanu on aeglustunud. Kohtuväline menetleja märgib, et LS § 224 lg 2 sanktsioon näeb ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, aresti või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks . LS § 215 sanktsioon näeb ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, isiku süü suurust, süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega. 5 Juhindudes KarS § 56 lg-st 1 ja § 63 lg-s 3 sätestatust määrati karistuseks menetlusalusele isikule LS §

§ 215

alusel rahatrahv 154 trahviühiku ulatuses, s.o 616 eurot ning LS § 224 lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Otsuse tegemisel võeti arvesse, et isikut on varasemalt karistatud LS § 215 alusel. Olukorras, kus isik paneb toime samalaadse süüteo ehk manipuleerib sõidumeerikuga ning tahab varjata oma tegelikku töö- ja puhkeaega, näitab, et menetlusalune isik suhtub ükskõikset kehtivatesse õigusnormidesse ja talle määratud karistused ei ole pannud teda seadusekuulekalt käituma ja hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla eelnevast karistusest rangem. Kohtuvälise menetleja esindaja möönab, et menetlusalusel isikul võib töö olla seotud juhtimisõigusega, kuid tuginedes asjaolule, et varasemad karistused ei ole mõju avaldanud, siis on põhjendatud nii määratud rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine ning see on suunatud eelkõige seetõttu, et isik sellest vastavaid järeldusi teeks. Kohtuvälise menetleja hinnangul rahatrahvi v ähendamise ja juhtimisõiguse alles jätmise korral ei mõjutaks see isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma ning mõistetud rahaline karistus ilma juhtimisõiguse peatamisega ei täidaks püstitatud eesmärki. Kokkuvõtvalt leiab kohtuväline menetleja, et nii põhikaristusena määratud rahatrahvi suurus kui ka kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmise määra ulatuses viitab sellele, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel selgelt arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega. 5.

1. Mis puudutab kaebuse taotlust rahatrahvi ositi tasumiseks, siis nõustub kohtuväline menetleja esitatud taotlusega, ent juhib tähelepanu sellele, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole isik esitanud vastulauset, taotlusi ega muid tõendeid oma sissetulekute või väljaminekute kohta. Sel põhjusel ei saanud osutatut kajastada ka kohtuvälise menetleja otsus. Kaebusele lisatud palgatõendi kohaselt ei oma isik suurt sissetulekut, mistõttu on kohtuväline menetleja nõus rahatrahvi ajatamiseks 12 kuu peale. Muus osas taotleb kohtuväline menetleja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist.
2. 21.02.2017 registreeris kohus kohtuvälise menetleja edastatud taatlustunnistuse ja kinnituse selle kohta, et ametnik Ken Tommula on läbinud pädeva mõõtja koolituse 16.06.
3. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, väärteoasja materjalide ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 7.
5. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiri dest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. 6 7.
6. LS § 69 lg 3 keelab mootorsõiduki juhtimise, kui mootorsõidukijuhi, trammijuhi või maastikusõidukijuhi ühes grammis veres on rohkem kui 0,20 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Väärteoasjas leiduvast indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 20.11.2016 kell 23.20 kaebaja suhtes indikaatorvahendit, milline andis positiivse tulemi alkoholile. Sellele järgnevalt nähtub tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist, et kaebaja seisundi kindlakstegemiseks on 19.11.2016 ajavahemikul kella 23.38st kuni kella 23.43ni kasutatud tõenduslikku alkomeetrit, milline oli taadeldud ja mida kinnitab taatlustunnistus. Ka viis mõõtmise läbi pädev mõõtja, s .o Ken Tommula, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse 14.06.
7. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,31 mg ja 0,31 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,26 mg alkoholi. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ja realiseeris LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteona.
8. Analüüsides järgnevalt menetlusalusele isikule LS §

§ 215

järgi inkrimineeritavate rikkumiste toimepanemist, siis nende rikkumiste osas asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. 8.

1. LS § 215 sätestab vastutuse sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimise eest. Osutatud õigusnormi inkrimineerimiseks tuleb esmajoones tuvastada sõidumeeriku kasutamise kohustuslikkus ning anda seejärel hinnang LS §-s 215 sätestatud koosseisutunnuste esinemise kohta. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis menetlusalune isik 29.10.2016 kell 04.05 mootorsõidukit DAF FT XF 105 reg nr-ga xxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid osutatud ajal oli käigukasti ühendava impulsi andurile paigaldatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade magneti näol, mille tõttu salvestas sõidumeerik sõiduaja asemel puhkeaega. LS § 130 lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500 -kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu - ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/
2. Analüüsides väärteotoimiku materjale, tuleb nentida, et selles puuduvad igasugused andmed, mis võimaldaksid kindaks teha, kas menetlusaluse isiku poolt juhiti 29.10.2016 kell 04.05 sellist sõidukit, millele laienes sõidumeeriku kasutamise kohustus. Nii tuleb viidata, et kohtuväline menetleja on väärteokoosseisu kindlakstegemisel tuginenud mh piiriületuse üldandmetele ja objekti andmetele (tl 31-33). Kõnealustest andmetest pole võimalik aga teha vähimaidki järeldusi, et tegemist oleks olnud veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongiga. Kõnealusest väljatrükist nähtub üksnes see, et menetlusalune isik on ületanud piiri 29.10.2016 kell 04.05 ning on seda teinud maateesõidukiga DAF FT XF 105 reg nr-ga xxx ja maanteesõidukiga Krone SDP reg nr-ga xxx. Toimikus puudub informatsioon sõiduki(te) täismasside kaalu kohta. 7 Samuti nendib kohus, et nende tõendite pinnalt, mis on 19-20.11.2016 kogutud 29.10.2016 väidetavalt toimunud süüteosündmuse kohta LS § 215 mõttes, ei ole võimalik teha järeldusi sellegi kohta, et sõiduk oli ette nähtud veose veoks. Kõrgeima astme kohus on lahendi nr 3-11-2-16 p-s 7 selgitanud, et sõidumeeriku kasutamise kohustuse üle otsustamisel ei ole õige lähtuda üksnes sõiduki täismassist, vaid EÜ määruse nr 561/2006 art 2 punkti 1a järgi tuli hinnata veel sedagi, kas konkreetse autoveo puhul oli tegemist kaubaveoks kasutatava sõidukiga; ainuüksi ühe või teise sõiduki kuulumine kusagile kategooriasse ei võimalda teha järeldust, kas sõiduk oli mõeldud kaubaveoks. Seega järeldub eelnevast, et LS § 215 kohaldamise eeldused on vaadeldaval juhul tõendamata, ent veelgi enam – sellekohased tõendid on ka täielikult kogumata. 8.
3. Väärteoasjades väljakujunud kohtupraktika kohaselt arutab kohus väärteoasju, sh kaebusi ab ovo ning kohtul on seadusest tulenev menetluslik pädevus ja kohustus tõendite omaalgatuslikuks kogumiseks. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et kohtul on võimalik suuremate raskusteta kõrvaldada puudused selle kohta, et selgitada välja menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukite kaal. Samas leiab kohus, et kuna 29.10.2016 süüteosündmuse, sh LS § 215 eelduste täidetuse kohta puuduvad objektiivsed tõendid - nt tunnistajatest isikuliste tõendiallikate ütlused menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimise või sõidukite kohta ning samuti pole teostatud sõiduki vaatlust vmt – ning menetleja on 29.10.2016 väidetavalt toime pandud süüteo tuvastanud alles 19-20.11.2016 teostatud kontrolli käigus, st et objektiivselt pole olnud juba menetlejal väidetava süüteo avastamise hetkel olnud võimalust sõidukit vaadelda või koguda muid tõendeid sõiduki kasutamisotstarbe kohta – vähemalt pole seda vaadeldava väärteomenetluse raames tehtud – siis leiab kohus, et enam kui 4 kuud pärast väidetava süüteo toimepanemist ei ole võimalik koguda selliseid tõendeid, mis kinnitaksid kahtlusteta ja objektiivselt sõiduki seisundit ja kasutamisotstarvet väidetava väärteo toimepanemise ajal ehk 29.10.
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna vaadeldaval juhul ei ole täidetud LS § 215 kohaldamise eeldused, siis ei ole võimalik heita isikule ette ka LS §-s 215 sätestatud süüteo toimepanemist ning selles osas kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
5. Menetlusalusele isikule on nii väärteoprotokollist kui kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt ette heidetud ka LS §-s 211 ettenähtud väärteo toimepanemist. LS § 211 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik ei ole töökorras või on nõuetekohaselt plommimata. Tutvudes väärteoprotokolliga, siis nähtub väärteokirjeldusest, et 19.11.2016 kell 23.20 juhtis Z.D Ida-Viru Maakonnas Vestervalli 7 kategooriasse N3 kuuluvat mootorsõidukit Scania R420 reg nr-ga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,31 mg/l, +/- 0,05 mg/l. Järgnevalt on väärteoprotokolli väärteokirjelduses järgnev: juhtis mootorsõidukit DAF FX XF 105 reg nr xxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kuupäeval 29.10.2016 kell 04.05 oli digitaalset sõidumeerikut ja käigukasti ühendava impulsi andurile paigaldatud sõidumeeriku tööd häirida võiv seade (magnet), mille tulemusel meerik salvestas tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Mootorsõidukile oli paigaldatud mehaanilist sõidumeerikut ja käigukasti ühendaval impulsi anduril puudus nõuetekohaselt paigaldatud plomm. Sõidukile ei laienenud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 3 ja LS § 130 lg-s 12 toodud erisused. Eelnevat analüüsides leiab kohus, et väärteoprotokollis kajastatud väärteo kirjeldus on ebaselge, kuna selle pinnalt ei ole võimalik teha ühest järeldust selle kohta, millise sõidukiga seondub LS § 211 rikkumine. Nii nähtub eelosutatud väärteoprotokolli tekstist väärteo kirjeldust üheselt mõistetavalt, et mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis seondub 8 sõidukiga Scania R420 reg nr-ga xxx. Sealt edasi on protokolli koostaja menetlusalusele isikule ette heitnud LS § 215 rikkumist seoses sõidukiga DAF ning sellele järgnevalt on menetleja käsitlenud etteheidet seoses LS § -ga
6. Seega ei ole võimalik teha järeldusi, millise sõidukiga seoses inkrimineeritakse menetlusalusele isikule LS § -s 211 sätestatud rikkumise toimepanemist – siinkohal on põhjust ka välja tuua, et kui selleks sõidukiks oli menetleja väärteoprotokolli kohaselt sõiduk DAF, siis nagu kohus juba eelnevas alapunktis seoses LS §-ga 215 välja tõi, puuduvad tõendid selle kohta, et menetlusalune isik kohustus kasutama kõnealuses sõidukis sõidumeerikut. Kui selleks sõidukiks, millega seondub väidetav LS § 211 rikkumine, on mootorsõiduk Scania R420 reg nr-ga xxx, mis iseenesest oleks kooskõlas menetlusse kaasatud tunnistaja ütlusega, siis tuleb nentida, et menetleja poolt väärteoprotokolli väärteo kirjelduse all märgitu ei võimalda järeldust, et võimalik rikkumine seonduks just kõnealuse sõidukiga, st sõidukiga Scania. Kohus märgib, et kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VtMS § 87), mis tähendab seotust selles toodud teokirjeldusega ning samuti puudub kohtul seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kõrvuti eelmärgituga tuleb välja tuua seegi, et ka kohtuvälisel menetlejal pole kohtumenetluses seaduslikku õigust hakata muutma või täiendama väärteoprotokolli, sest sellise võimaluse on seadusandja ette näinud vaid kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli koostamise etapis (vt RKKKo nr 3-1-1-43-14). Seega, kuna vaadeldaval juhul on kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokoll selle väärteo kirjelduse osas ebatäpne/puudulik osas, mis puudutab menetlusalusele isikule inkrimineeritavat rikkumist LS § 211 järgi ning sellist rikkumist ei ole võimalik ka kõrvaldada, siis puudub menetluslikult võimalus tuvastada menetlusaluse isiku teo koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd ning see tähendab õiguslikus mõttes menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
7. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. 10.
8. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 10.
9. Kuna LS § 224 lg 2 sätestab alternatiivsed karistusliigid ning kohtule ad resseeritud kaebuses on taotletud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist kohaldatud karistusliigi osas, asendades see rahatrahviga, siis kujundab kohus seisukoha selles, kas kohtuväline menetleja on karistusliigi kindlaksmääramisel eksinud karistuse mõistmise üldpõhimõtete vastu ning kas kohtuvälise menetleja võimalik eksimus on selline, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise mõistetud karistusliigi osas. Siinkohal selgitab kohus, et kohtuvälisest menetlejast karistusliigi osas erinevale seisukohale jäämine ei ole aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisele – kuna seadusandja on kohtuvälisele menetlejale andnud küllaldaselt laialdase kaalutlusõiguse karistusliigi ja -määra kindlakstegemisel, siis saab kohtuvälise menetleja lahendi tühistamise aluseks olla vaid materiaal- või väärteomenetlusõiguse ebaõige kohaldamine. 9 10.
10. Nagu märgitud, võimaldab LS § 224 lg 2 kohaldada karistusliikidena rahalist karistust, aresti või juhtimisõiguse äravõtmist. Karistusliigi kindlaksmääramisel osutas kohtuväline menetleja mitmetele aspektidele, mis tingisid menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. Nii võttis kohtuväline menetleja arvesse tuvastatud alkoholi piirmäära ületamist, selle ohtlikkust, selle mõju nii isikule endale kui ka teistele ning asus seisukohale, et osutatud asjaolud nende kogumis annavad aluse kohalda karistusliiki, mis seondub juhtimisõiguse äravõtmisega. Tutvudes väärteomaterjalidega ning menetluse käigus tuvastatud asjaoludega, asub kohus seisukohale, et karistusliigi kindlaksmääramisel ei ole kohtuväline menetleja eksinud karistuse mõistmise üldpõhimõtete vastu ja sel põhjusel puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse korrigeerimiseks. Kohus osutab, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on tasutud, kuid uue raske liiklusalase süüteo toimepanemine vaid lühikese ajavahemiku möödumisel pärast viimase liiklusalase rikkumise toimepanemist ja rahatrahvi tasumist, annab aluse järeldusele, et eelnevad rahatrahvid oma eesmärki täitnud ei ole, need ei ole suunanud menetlusalust isikut õiguskuulekale teele, mistõttu menetlusaluse isiku karistamine uuesti rahatrahviga talle/tema väärtushinnangutele ja arusaamadele küllaldast mõju ei avalda. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohalda rahatrahvist erinevat karistusliiki. Arvestades, et alternatiivsete karistusliikidena on seadusandaja ette näinud aresti ja juhtimisõiguse äravõtmise ning arest on põhiõigusi enim riivavaks karistusliigiks, siis asub kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on oma kaalutlusõiguse teostamisel juhindunud karistusliigi kindlaksmääramisel põhjendatult LS § 224 lg-s 2 sätestatud karistusliikidest kolmandast alternatiivist ehk kohaldanud põhjendatult põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Siinkohal on asjakohane seegi, et menetlusalune isik juhtis N3 kategooria sõidukit, mille juhtimine juba iseenesest nõuab suuremat tähelepanu. Seega olukorras, kus isik paneb ennast teadlikult ja tahtlikult sellisesse tervislikku seisundisse, kus tema juhtimisvõime on pärsitud, kuid sellele vaatamata asub ta juhtima N3 kategooria sõidukit, siis viitab kohtu veendumuse kohaselt selline tegevus kõnealuse isiku hoolimatusse ja ükskõik sesse suhtumisse nii iseendasse kui ka kaasliiklejatesse tervikuna. Sellises seisundis isik möönab mistahes raskete tagajärgede tekkimise võimalikkust, kuid suhtub sellesse ükskõikselt. Kohus leiab, et selline isik ühes oma suhtumisega oma teo võimalikesse tagajärgedesse viitab sellele, et isik on liikluses ohtlik ning ohu kõrvaldamiseks ja selleks, et isik saaks aru oma teo keelatusest, on põhjendatud tema liiklusest kõrvaldamine. Neil kaalutlustel ei pea kohus vajalikuks kohtuvälise menetleja karistusliigi valikut korrigeerida, st et kohtuväline men etleja on seaduslikult ja põhjendatult kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes karistusliigina põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 10.
11. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistust sanktsioonimäära keskmises määras. Kohus märgib, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta sanktsiooni ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Arvestades, et vaadeldaval juhul on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, siis leiab kohus, et ka menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistuse määr on vastavuses materiaalõiguse normidega. Nii nähtub kohtuvälise menetleja otsusest, et kohtuväline menetleja on põhistanud menetlusaluse isikule kohaldatud 10 karistust rikkumise ohtlikkusega, sh sellega kaasneda võivate raskete tagajärgedega. Kohus tõi eelnevalt välja sellegi, et menetlusalune isik juhtis keelatud seisundis N3 kategooria sõidukit, mille juhtimine nõuab kohtu veendumuse kohaselt erilist tähelepanu. Need asjaolud viitavad küllaldaselt suurele süüle. Kuna kohtuväline menetleja on nentinud ühe karistustust kergendava asjaolu esinemist, mille olemasoluga kohus nõustub, siis tuleb lõppjäreldusena nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et 6 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine on proportsionaalne ja õiglane menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumisega, rikkumise tehioludega ning võtab arvesse nii üld- kui eripreventiivseid kaalutlusi. 10.
12. Kohtule adresseeritud kaebuses on viidatud, et juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnevad menetlusalusele isikule rasked tagajärjed töö kohakaotuse ja sis setuleku saamise võimatuse näol, kuna tegemist on kutselise autojuhiga. Sellega seonduvalt märgib kohus, et inimlikust aspektist vaadatuna saab nõustuda kaebajaga, et juhtimisõiguse ajutise äravõtmisega võivad kaebajale kaasneda ajutised raskused sissetuleku saamisel, kuna materjalidest nähtuvalt töötab kaebaja kutselise xxx. Samas oli kõnealune asjaolu menetlusalusele isikule teada ka talle inkrimineeritava rikkumise ajal, mis tähendab, et täiskasvanud isikuna pidi ta aru saama talle rikkumise tagajärjena kaasneda võivatest ebamugavustest, sh sellest, et tema enda käitumise tagajärg võib tähendada talle samalaadse töö tegemise ajutist võimatust ja seeläbi ka sissetuleku saamise vähenemist või võimatust saada sissetulekud sama töö tegemise kaudu. Küllaldase kogemuse olemasolule viitab seegi, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud ka eelnevat juhtimisõiguse äravõtmist, mistõttu ka sellest johtuvalt pidi menetlusalune isik ette nägema võimalikke tema poolt toimepandava teo tagajärgi. Eelneva pinnalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on ise suhtunud oma teo tagajärgedesse ükskõikselt, seejuures on vaadeldav väärtegu hinnatav ka enamohtliku süüteona, mistõttu selline ükskõiksus ei piirdu mitte ainult kaebaja isiku ga, vaid ükskõiksusega on hõlmatud ka teiste kaasliiklejate elu ja tervis. Seega kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ja tegelikkuses ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles võimaliku töökoha ja ka sissetuleku kaotusega seonduvad tagajärjed. Lisaks pidi kaebuse esitaja oma eelnevate süütegude ja neile järgnenud karistuste pinnalt möönma, et iga võimaliku järgneva rikkumisega kaasnevad tagajärjed, võimalik et rangemad ning ka juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvad.
13. Kokkuvõtvalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 tühistab kohus kohtuvälise menetleja lahendi osaliselt, so LS §

§ 215puutuvalt ning lõpetab neis osas menetluse Vt

MS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja lahendi muutmata. Kohus rahuldab esitatud kaebuse osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 11