4-17-99/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017.a. Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-99 Kohtunik Anne Rebane Sekretär Merike Kunnus Väärteoasi S.O kaebus PPA Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse 09.12.2016.a. otsusele väärteoasjas nr. 2316,16,012370 Menetlusalune isik S.O, isikukood: xxx; elukoht: xxxx; kodakondsus: Eesti; töökoht: xxxx OÜ Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu Väärteoprotokolli number AB1480785 Asja läbivaatamine Kaebuse lahendamine istungimenetluses (kohtuistungi toimumise aeg: 09.02.2017.a., 21.02.2017.a.) RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1; § 109; § 111; § 133-135 kohus otsustas:
2. Jätta S.O kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
3. Kohtuvälise menetleja otsusega S.O-le määratud rahatrahv (120 eurot) tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arvele, märkides selgitusse väärteoasja numbri ja viitenumbriks
5. Kohtuotsuse lõpposa edastada S.O-le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
6. päeval kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse põhiosa 1.Kohtuvälise menetleja otsuse sisu: Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.12.2016 otsusega karistati S.O LS § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 120 eurot selle eest, et tema juhtides 18.11.2016 kell 23.54 mootorsõidukit, ei jäänud foori keelava tule süttides stoppjoone eest seisma ning alustas ristmiku (Ristiku ja Telliskivi tn Tallinnas) ületamist keelava punase tulega. 2.S.O kaebuse sisu: S.O esitas otsuse peale kaebuse. S.O leidis oma kaebuses, et temale on põhjuseta määratud karistus, arvestades seda, et sel hetkel, kui tema roolis autoga stoppjoone ületas, ei põlenud fooris punane keelav tuli. Sõiduki numbrimärki videost näha ei ole (tema sõiduautol oli puhas ja selgete numbritega numbrimärk). Kuna politsei viivitas väljasõitmisega, otsustati karistada teda, mitte päris rikkujaid. Videokaamera, millega salvestati, ei olnud tema arvates nõuetekohaselt taadeldud. 3.Kohtuistungil uuritud tõendi ja kohtu seisukohad: Kohtuistungil avaldas S.O, et väärteoprotokollis on õige kuupäev ja kellaaeg, samuti on õiged andmed tema sõiduki kohta. Ta kinnitas, et sõitis Telliskivi tänava kandis kesklinna poole, aga ta ei mäleta, kas ta protokollis kajastatud ristmikku ületas ja ei mäleta, kust poolt ta tuli. Videolt ei ole tuvastatav, et tegemist on tema sõidukiga. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Matis Indov, kes selgitas kohtule, et ta töötas 18.11.2016 abipolitseinikuna patrullis koos paarimehe Jevgeniga. Mäletab, et sel õhtul pidasid nad kinni umbes kolm sõidukit, kes ületasid ristmiku punase tulega. Ühe juhiga tekkisid eriarvamused, mistõttu tema suhtes kiirmenetluse otsust ei tehtud. Kaamera politsei sõidukis oli statiivi peal ja vaatas otse liikumise suunas. Liiklust palju ei olnud ja nad sõitsid punase tulega ristmikku ületanud sõidukile järele, nähes selle tagatulesid ja pidasid ta kinni. Tema on täiesti kindel, et peatati õige auto, tagatuled olid nähtavad. Sõiduki tagatuled olid kogu aeg nähtavad ja silmside sõidukiga arvatavasti ei kadunud. Kohtus vaadati ka videosalvestist, millelt on näha, et punase fooritulega ületab ristmiku maastur-tüüpi sõiduk. Sõiduki numbrimärki (reg.numbrit) ei ole näha, mis on ka igati loogiline, kuna on pime aeg. Näha on, et politseiauto sõidab ristmikku ületanud autole järele ja kuna videokaamera näitab otsesuunda, siis kogu aeg ei ole jälitatav sõiduk videost nähtav. Tunnistaja M.Indov aga kinnitas, et sõiduk, mida nad jälitasid, on seesama sõiduk, mille nad peatasid, arvab, et silmside sõidukiga ei kadunud. Sõidukit (marki ja värvi) ta hästi ei mäleta. Kohus leiab, et S.O süü on täielikult tõendamist leidnud. S.O juhtis 18.11.2016 Tallinnas, Ristiku-Telliskivi tn sõidukit Honda CRV registrimärgiga xxxx. Seda kinnitab kaebuse esitaja ise ja sellised andmed on märgitud ka väärteoprotokollis. Tunnistaja M.Indov nägi sõidukit, mis hiljem kinni peeti, punase fooritulega ristmikku ületamas. Sõidukit, mis ristmiku ületamise järgselt kinni peeti, juhtis S.O. Tõsi, sõiduki marki tunnistaja ei mäletanud, kuid see ei ole tunnistajale etteheidetav ega muuda tema ütlusi tervikuna ebausaldusväärseteks, kuna sündmusest on möödunud üle kolme kuu. Politseinikud ja abipolitseinikud tegelevad oma patrullteenistuse ajal sadade sõidukijuhtidega ja olekski eluliselt mitteusutav, kui 3 kuud hiljem kohtus ütlusi andes mäletaksid nad nii probleemsete sõidukite registreerimisnumbrit, marki või värvi või suudaksid sajaprotsendiliselt mäletada, kas silmside sõidukiga sellele järgnemisel oli pidev või võis mõni sekund ka puududa. Tunnistaja M.Indov on kaebuse esitajale võõras inimene ja tal puudub igasugune põhjus anda sündmuse kohta valeütlusi. Pigem on eluliselt väheusutav, et kaebuse esitaja ise kohtus enam ei mäletanud, kust poolt kuhu poole ta sõidukiga liikus, kuna ta peeti politsei poolt kinni ja temale tehti ka konkreetne etteheide rikkumise kohta. Kuna sellised situatsioonid ei ole igapäevased, siis jäävad need tavaliselt meelde. Oma kaebuses seevastu on kaebuse esitaja veendunud, et hetkel, kui tema stoppjoone sõidukiga ületas, ei põlenud fooris keelav punane tuli. Samuti mäletas ta sündmusest üle kuu aja möödudes (kaebus on esitatud 03.jaanuaril 2017), et tegelikult oli punase tulega ristmikku ületajaid mitmeid, kes temast mööda sõitsid ja vilkureid nähes kõrvaltänavasse niiöelda peitu keerasid. Sündmuskohal ta politseile millegipärast midagi taolist ei avaldanud. Väärteoprotokollist ei ole näha, et kaebuse esitaja oleks politseile selgitanud, et tema liikus oma sõidukiga hoopis kusagil mujal, mitte protokollis kajastatud ristmikul või et tema ületas ristmikku lubava fooritulega, kuid tõelised rikkujad olid hoopis teised. Protokolli koostamise ajal ei soovinud kaebuse esitaja üldse ütlusi anda (mis ei ole temale etteheidetav, kuna ta kasutas oma õigust mitte ütlusi anda, kuid millega kaebuse esitaja võttis endalt võimaluse lasta fikseerida väärteoprotokollis enda seisukoht selles osas, et tema on kinni peetud ekslikult, ja tegelik rikkuja või rikkujad pöörasid politseisõiduki vilkureid nähes kõrvaltänavasse nagu on märkinud kaebuse esitaja oma kaebuses. Ka ei pidanud S.O põhjendatuks esitada vastulauset pärast väärteoprotokolli koostamist. Vastulauses oleks olnud võimalik selgitada sündmuskohal olnud olukorda ja oma seisukohti. Seda, et ta antud ristmikku kindlasti ei ületanud, ei ole kaebuse esitaja väitnud ka kohtuistungil. Arvestades asjaolu, et rikkumine leidis aset peaaegu südaööl, kus liiklustihedus oli suhteliselt väike, ei ole eluliselt usutav see, et politsei peatas kinni suvalise juhuslikult läheduses viibinud sama marki ja värvi sõiduki, mille juhi poolt toime pandud rikkumises ta tegelikult veendunud ei olnud. Tõendeid kogumis hinnates kohtul sellist veendumust ei tekkinud. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et tal polnud võimalust esitada kohtuvälisele menetlejale vastulauset, ei ole asjakohane. Väärteoprotokoll on koostatud 19.11.2016 ja otsus väärteoasjas on koostatud 09.12.
7. S.O on politseiga ühendust võtnud (nõudes väärteo materjale) 12.12.2016, see on mitu päeva pärast väärteoasjas tehtud otsust. Vastulause oli võimalik esitada 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Väärteoprotokollil, milles on selgitatud ka vastulause esitamise korda, on S.O oma allkirjaga kinnitanud, et sai väärteoprotokolli kätte 19.11.
8. Seega S.O ei tundnud ka pärast väärteoprotokolli koostamist, et teda alusetult süüdistatakse ja vastulausesse polnukski tal midagi kirjutada. Otsuse kohtuvälise menetleja otsus vaidlustada tegi S.O alles pärast seda, kui oli videosalvestise põhjal veendunud, et tema sõiduki numbrimärki ei ole videosalvestiselt näha näha. Kohtu küsimusele, kas videol on tema sõiduk, ei vastanud S.O eitavalt, vaid ütles, et „see ei ole videolt tuvastatav, et see oli minu sõiduk“. S.O on 2016.aastal karistatud LS § 227 lg 2 järgi rikkumise eest, mis näitab seda, et tema liiklushoolsus ei ole alati olnud piisav. Väärteokaristus on kehtiv. S.O poolt toime pandud väärtegu on kavlifitseeritud õigesti LS § 221 lg 1 järgi juhi poolt ristmikule sõitmisena foori keelava tule ajal. Selle rikkumise eest nähakse ette karistusena rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja S.O-le karistust määrates arvestanud süü suurust, üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ning määranud põhjendatud karistuse. Kergendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. S.O enda süüd ei tunnista, vaid üritab pigem leida vigu politsei töös, mis viiksid lõppkokkuvõttes tema suhtes tehtud otsuse tühistamiseni. See näitab isiku suhtumist toimepandusse. Kaebaja viitab põhjendamatult sellele, justkui oleks tema õigusi menetluse kestel pidevalt rikutud. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab süü suurusele ning tegu ja isikut iseloomustavatele asjaoludele. S.O süü suurust iseloomustab tõsiasi, et ta sõitis öisel pimedal ajal, kui nähtavus on halvem kui päevasel ajal. Fooritulede eiramine sellistes tingimustes on kindlasti ohtlikum kui päevasel ajal. T.raude ie ole oma süüd tunnistanud ega vähimatki kahetsust avaldanud. Arvestades kõike eeltoodut on temale määratud karistus põhjendatud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Anne Rebane Kohtunik