) § 33 lg 11 p 2 ja 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
30.10.2015.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,15,006378 on määratud kohtuvälise menetleja poolt V.O-le eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest
lg 2 alusel karistuseks rahatrahv x trahviühiku ulatuses, so x eurot ning
Kaebuse sisu x.x.x.a esitas V.O Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2670,15,006378 tehtud otsusele. Kaebuse esitaja vaidlustab väärteootsuse üksnes määratud lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja on oma rikkumist tunnistanud ja kahetses siiralt oma süüd. Ta eeldas ekslikult, et oli eelmisel õhtul tarvitatud alkoholist kaineks saanud, ega uskunud, et võib enesele ja teistele ohtlik olla. Oleks õiglane, kui tema suhtes oleks kohaldatud vaid põhikaristust, mis on määratud keskmist määra ületavas määras, ehk trahviühikut (
lg 2 puhul on keskmine määr 150 trahviühikut) ning lisakaristust mitte kohaldada. Kaebaja vajab juhtimisõigust tööks ning ka seoses alaealiste laste transportimise vajadusega, kuna elukoht ja lasteasutused (lasteaed ja kool) ei asu lähestikku. xxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxx). Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada eelnimetatud paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja otsustas kaebuse esitajat karistada nimetatud väärteo sanktsiooni keskmist määra ületavas osas ning lisakaristusena võtta isikult ära mootorsõiduki juhtimisõigus x kuuks. Seejuures on menetleja leidnud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Küll aga on kergendavate asjaoludena ära märgitud kahetsus. Seega on kohtuväline menetleja määranud isikule keskmisest raskema karistuse ning ka lisakaristuse vaatamata sellele, et konkreetses asjas esinesid kergendavad asjaolud ning raskendavad asjaolud puudusid. Kaebaja leiab, et talle mõistetud lisakaristust ei saa pidada tema süüle vastavaks.
lg-le 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui kaebuse esitajal praeguses asjas. Nii on võimalik ületada alkoholi lubatud piirmäära veel suuremas ulatuses, samuti on
lg-s 2 sätestatud tegu toime pannes võimalik ohustada, häirida või takistada liiklust või ohustada inimeste elu, tervist, vara või keskkonda. Kohtueelne menetleja põhjendas lisakaristuse kohaldamist ja määra sellega, et rahatrahvid ei mõjuta isikut mitte mingisugusel moel ja isik jätkab peale trahvi tasumist õigusrikkumiste toimepanemist ja et õiguskorra kaitsmiseks tuleb kohaldada lisakaristust. Arusaamatuks jääb menetleja seisukoht, et rahatrahvi kohaldamine ei mõjuta isikut mitte mingisugusel moel. Sellisel juhul jääb mõistmatuks, miks seadusandja on sellise karistuse siis ette näinud, kui sellel menetleja arvates juba ette teadaolevalt igasugune mõju puudub. Menetleja poolse käsitlusega ei ole võimalik nõustuda. Vaadates määratud rahalise karistuse suurust, mis ületab kaebuse esitaja sissetulekust enam kui x%, siis kaebaja hinnangul on see igal juhul enam kui piisav, et mõjuda selliselt nagu karistuse eesmärk seda ette näeb ning rahatrahvi tasumise järgselt tekkinud rahaliselt keeruline olukord paneb kaebuse esitaja igal juhul põhjalikult 2
nõuete rikkumise, juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Alkoholi tarvitanult mootorsõiduki juhtimisega seadis menetlusalune isik reaalselt ohtu kõik kaasliiklejad. Alkoholi tarvitanult mootorsõiduki juhtimine on üks enamohtlikke liiklusalaseid väärtegusid ja sellele järgnev sanktsioon on vastav teo tõsidusele. Karistuse määramisel arvestati ka menetlusaluse isikukahetsust ja tema eelnevat liiklusalast käitumist. Lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist x kuuks, sest menetlusalune isik paneb regulaarselt toime tõsiseid liiklusalaseid väärtegusid ja eelnevalt määratud karistused ei ole olnud mõjusad. Menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Menetlusalune isik ei ole eelnevatest rikkumistest mingeid järeldusi teinud. Kohtuväline menetleja leiab, et toodud põhjendused sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja V.O selgitas, et juhtimisõigus on tal tööks vajalik, muidu jääb tööst ilma. Samuti on kaebajal x alaealist last, xxxxxxxx. Bussiga liikumine ei tule ajaliselt välja. Kohtuväline menetleja esindaja Sander Peremees selgitas, et V.O on üks kehtiv väärteokaristus, x.x.x juhtis V.O samuti mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus joove oli xmg/l kohta. X.x.x toimepandud ja arhiveeritud karistuse puhul pani V.O samuti toime liiklusalase süüteo, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kohtuväline menetleja otsustas, et isikule varasemalt määratud rahalised karistused ei ole omandanud mõju, vaid vastupidi nüüd selle väärteo puhul oli V.O ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus mitte vähem kui x mg/l. Kaebuses on toodud välja erinevaid argumente, miks on määratud karistus liialt range. Lisakaristus x kuuks juhtimisõiguse ära võtmine tagab turvalisust ühiskonnas. Kohtuvälisel menetleja on jäänud mulje et V.O ei ole varasematest karistustest õppinud ja ikka satub rooli taha seisundis, mis juhile keelatud. Rahaline karistus oli üle sanktsioon keskmise määra, kuid autojuhtimisõiguse ära võtmine x kuuks on minimaalne tähtaeg. Juhtimisõiguse ära võtmine on küll range karistus, aga kohtuväline menetleja leiab siiski, et on võimalik käia xxx, bussiühendus on x-x vahel hea. Kohtuväline menetleja palub kohtul jätta otsus muutmata ja V.O kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et V.O kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. 3
Antud osas puudub ka vaidlus menetlusosaliste vahel. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (V™S § 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes ei ole süüks arvatud teo toimepanemist eitanud. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Vastavalt
lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
sätestatud süüteo eest karistatud.
lg 3 p 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga x trahviühiku ulatuses, so x eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega x kuuks. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni x trahviühikut, siis on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule määranud rahatrahvi ettenähtud sanktsiooni keskmist määra lähedaselt ületavas ulatuses. Lisakaristust on kohaldatud sanktsiooni alammääras. Kusjuures viite osas, kus kaebaja leiab, et
lg-le 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui kaebuse esitajal praeguses asjas ning kaebaja ei mõista, miks tema rahatrahv ületab keskmist määra, on kaebaja aresti kohaldamise võimaluse sama rikkumise eest jätnud üldse tähelepanuta. Põhikaristusena rahatrahvi näol on kaebajale kohaldatud kergemaliigilist karistust. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus xx mg, kusjuures laiendmääramatus x mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus x mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on põhimõtteliselt sätestatud rikkumise keskmises määras ning tegemist ei ole väikese joobega, nagu seda leiab kaebaja. See omakorda annab aga aluse määrata/mõista karistus määras, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmises määras või selle lähedane. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Karistuse valikul tuleb arvestada eelnevat liiklusalast käitumist ning lähtuda võimalusest, et karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetest nähtub, et V.O on üks kehtiv 4
paragrahvi rikkumise eest, x.x.x juhtis V.O samuti mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ning teda karistati
Samuti tuleb karistuse määramisel lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest. Õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et eelmisel õhtul oli ta viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas mõistlikuks asuda sõidukit juhtima järgmise päeva hommikul kella xx ajal, mil alkoholisisaldus ei pruukinud olla kehast veel kadunud. Arvestades tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise ulatust, peaks isik alkoholi pruukimise õhtule järgneval hommikul oma seisundit sellisena ka tajuma. Seega pidas menetlusalune isik tähtsusetuks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervist, samuti võõrast vara. Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et ainuüksi juba süü suurust arvestades tuleb kohtuvälise menetleja määratud põhikaristust lugeda proportsionaalseks. Vaidlustatud otsusega määratud karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse ning kohtul puudub igasugune alus asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja oleks eiranud karistuse määramisel KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise aluseid. Mõistetud põhikaristuse osas isik otsust ka ei vaidlustanud. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis peab kohus siinkohal vajalikuks veel kord rõhutada, et menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui x mg/l. Kohtu hinnangul on kõnealuse näidu näol tegemist olulise lubatud alkoholipiirmäära ületamisega. Kohtu arvates näitab eelosutatu vähemalt otsest tahtlust süütegu toime panna, samuti menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist liikluskorda ning selline suhtumine on oma olemuselt ohtlik, kuna isik ei taju või ei soovi tajuda temast enesest tulenevat ohtu ei enesele ega teistele liiklejatele. Istudes alkoholi tarbimisele õhtule järgnenud hommikul varakult autorooli, pidi V.O teadma, et täidab sellise käitumisega väärteokoosseisu ning tahtma või vähemalt möönma seda. Kaebuses on asutud põhjendama seda, et juhtimisõigus on menetlusalusele isikule vajalik tööl käimiseks ning xxxxx (xxxxx). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses esitatud seisukohaga ja leiab, et juhul, kui isikule on juhtimisõigus eluliselt vajalik, peab ta sellele vastavalt juhina ka liikluses käituma, so käituma selliselt, et tema enese süülise käitumise tõttu liikluses ei halveneks tema majanduslik olukord makstava rahatrahvi tõttu ja ta senine mugav eluviis säiliks ning temalt ei võetaks juhtimisõigust kas siis lisa- või põhikaristusena ära. Seega sõltub see liikleja suhtumisest liikluskorda ja – nõuetesse. Kohtupraktika kohaselt ei ole süüdlasel töö kaotamise võimalus ning xxxxxxxxxx lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks. Kohtu arvates ei saa töökoha olemasolu või selle kaugus alalisest elukohast muutuda lisakaristuse kohaldamist või määra mõjutavaks teguriks. Kohus asub seisukohale, et väärteoasja materjalidest, sh kaebusest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vähemalt ei ole kohtuvälisele menetlejale ega kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes oli süüteo asjaolusid, süü suurust ning eelnevat x.x.x liiklusrikkumist silmas pidades täiesti põhjendatud. Lisakaristuse kohaldamise osas on oluline, et V.O oli käesoleva väärteo puhul tegemist vähem kui aasta ajalise vahemiku vältel teistkordse mootorsõiduki juhtimisega juhile keelatud seisundis.
lg 3 annab nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule võimaluse kohaldada mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis lisakaristust. Määratavad või mõistetavad karistusliik ja –määr sõltuvad konkreetsest süüst aga ka muudest karistuse mõistmise aluseks olevatest aspektidest, millele kohus juba eelnevalt osutas. Arvestades käesoleva väärteomenetluse tulemina tuvastatut, on lisakaristuse kohaldamine ka rahatrahvi määramise juures kohane ja proportsionaalne toimepandud teoga. Märgitu tulemina leiab kohus, et kohtuväline menetleja on lähtuvalt väärteoasjas kogutud tõenditest ja temale nii KarS § 50 lg 1 p 2 kui ka
lg 3 sätetega antud õigusest teinud oma valiku ja pidanud vajalikuks lisakaristust kohaldada ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja valikuga. Menetlusalusele isikule on lisakaristus määratud ettenähtud sanktsiooni alammääras. Alla keskmise määra lisakaristuse kohaldamine olenemata menetlusaluse isiku varasema sama
paragrahvi rikkumisega arvestamisest, viitab üheselt sellele, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja arvestanud 5
lg 3 p 1 asemel
lg 3 p 2, sest kehtiva
rikkumise tõttu on V.O lisakaristuse kohaldamise osas
Kuna kohaldatava lisakaristuse alammäär on mõlema seaduse punkti puhul sama (x kuud), on kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud lisakaristus asendatudki seadusesättega kooskõlas. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.