1-15-6728/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-6728 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Anna Jänes Prokurör - Kriminaalasi Süüdimõistetu H.J tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega Süüdimõistetu H.J isikukood: XXX; asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; elukoht vabanemisel: XXXX; töökoht vabanemisel: XXXX Kaitsja advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 , 33 kohtunik määras: Jätta H.J vabastamata temale Harju Maakohtu 27.10.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6728 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele valvele allutamisega. Välja mõista H.J-ilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) 1 · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). H.J tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber:
4. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohus karistas H.J 27.10.
5. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 2 aasta 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus tema karistusaja algust alates 11.03.
6. a. Kohtuotsus jõustus 25.11.
7. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.03.
8. a ja lõppeb 11.12.
9. a. H.J ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega avanes 11.02.
10. a, olles ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. H.J andis nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tallinna Vangla ei toeta H.J tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on H.J olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Samuti on olemas nõusolek elektroonilise valve paigaldamiseks. Kinnipeetava ema on nõus poega toetama söögi ja esmatarvetega kuni viimane töö leiab. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles ei nõustu H.J ennetähtaegse vabastamisega. Süüdimõistetu H.J soovib vabaneda elektroonilise valve alla ja on nõus võtma kohustuse alluda narkomaanide sõltuvusravile. 2 Kaitsja advokaat Valli Murde palus H.J karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada ja allutada ta ravile. Ta vajab nakrkootiliste ainete tarvitamisest loobumiseks meditsiinilist abi. Kohtuniku seisukoht H.J kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 1 p 1 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega H.J on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning rohkem kui neli kuud. Samuti andis H.J nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on H.J vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava ema andis nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. Kohus arvestab KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.J on vabanemisel olemas kindel elukoht tema emale kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Ema on nõus poega toetama söögi ja esmatarvetega, kuni viimane leiab endale töökoha. XXXX juhatuse liige E.B. andis garantiikirja selle kohta, et vabanemisel on H.J-ile garanteeritud töökoht. Töökoha olemasolu on oluline, kuna H.J on toime pannud kuriteod varalise kasu saamise eesmärgil. Positiivne on, et H.J õpib vanglas alates 01.09.2015 ning 20.01.2016 viidi ta õppenõukogu otsusega üle 8-ndasse klassi. H.J on kriminaalkorras karistatud 15 korda varguste toimepanemise eest nii grupiviisiliselt, sissetungimisega kui ka süstemaatiliselt. Ta on korduvalt viibinud vangistuses, kuid vaatamata sellele jätkas ta uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures kandis ta viimased karistused, mis mõisteti Harju Maakohtu 28.05.
11. a, 21.03.
12. a, 01.10.
13. a ja 01.07.
14. a otsustega, vangistuses lõpuni.. See näitab, et H.J ei ole õppinud varasematest karistustest ning on suur oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Ka Tallinna Vangla hindas uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse väga kõrgeks, s.o järgmise kahe aasta jooksul 84%. Karistuse kandmise ajal ei ole ta samuti suutnud eeskirju järgida, 30.11.
15. a karistati teda distsiplinaarkorras 4 ööpäeva kartseriga korraldustele mitteallumise eest. H.J puhul on uute kuritegude toimepanemise põhiliseks riskiteguriks narkootiliste ainete tarvitamine. Kuriteod pani ta toime rahaliste vahendite saamiseks, et osta narkootilisi 3 aineid. Vangla iseloomustuse andmetel tarvitas ta enne kinnipidamist narkootilisi aineid igapäevaselt. Vaatamata sellele, et ta on saanud ravi (XXX asendusravi), on ta jätkanud narkootikumide tarvitamist. Seega on tõenäoline, et süüdimõistetu jätkab ka edaspidi sellist eluviisi. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on erandiks ning üldjuhul tuleb süüdimõistetul karistus täielikult ära kanda. H.J tingimisi enne tähtaega vabastamise elektroonilise järelevalve alla tingiksid vaid erandlikud asjaolud, mida kohtu hinnangul käesoleval juhul ei ole. H.J on vargusi toime pannud süstemaatiliselt. Need ei ole ainult pisivargused, ta on tunginud selleks ka võõrastesse eluruumidesse ja tekitanud märkimisväärset varalist kahju. Pärast karistuse kandmiselt vabanemist on ta alati jätkanud uute kuritegude toimepanemist. H.J ei ole uutnud reegleid järgida ka vangistuses viibides, on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Seega on risk uute kuritegude toimepanemiseks väga suur ning puudub alus arvata, et kriminaalhooldus suudaks seda vähendada. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel H.J-ilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 4