1-14-4663/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 20.04.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 14.04.2016 koht Kohtuasja number 1-14-4663 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.A, isikukood xxx, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 04.12.2013 ja lõpp 13.05.2017 RESOLUTSIOON Jätta V.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, V.A-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 12.06.2014 otsusega tunnistati V.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 28.03.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 9 kuud 15 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 6 päeva karistusaja hulka ning lõplikult kandmisele kuulus 3 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.12.

1. 1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas kannabta karistust kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab varguste eest, kuritegu toime pandud sõltuvusprobleemi ja rahalise kasu saamise eesmärgil. Eelmised kaks kuritegu olid vägivaldsed, valdav osa neist on toime pandud samuti materiaalse kasu saamiseks. Vägivaldsus on vähenenud. Soodusteguriks on süstemaatiline alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning enesekeskne ellusuhtumine. Isik ei tunnista moraalseid piiranguid ja ei näe vajadust end muuta. Käesoleva vangistuse ajal ei ole üheski hõivetegevuses osalenud. Toimunud on vestlused kaplaniga ja vestlus psühholoogiga teemal toimetulek vanglas ja suhtlemine. Hilisematest vestlustest psühholoogiga on keeldunud. Toimus riigikeele testimine, mille käigus tuvastati, et isiku keele tase on 0 ning motivatsioon riigikeele õpingute alustamiseks puudub. Igakuiselt on läbi viidud vestlused inspektor-kontaktisiku poolt, et kontrollida individuaalses täitmiskavas planeeritud sekkumiste täitmist ning motiveerida ja nõustada kinnipeetavat individuaalse täitmiskava täitmisel. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Väidetavalt elas enne vangistust ühiselamus tuttava juures xxxx, aadressil xxxx. Vabanedes kindel elukoht puudub. Seoses kindla elukoha puudumisega selgitas sotsiaaltöötaja isikule elukoha võimalusi vabaduses, sh tugiisikuteenuse raames pakutavast majutusteenusest. Isik oli algselt nõus majutusteenusega, kuid kui talle selgitati majutusteenuse pakkuja "Lootuse küla" kodukorda ja tingimusi, siis keeldus kategooriliselt majutusteenuse võimalusest. Õppis xxxx, kuid
2. klass jäi pooleli põhjuseta puudumiste ja käitumisraskuste tõttu. Vangistuse ajal ei pea võimalikuks õpingute jätkamist, väites, et haridus ei ole vajalik. Äärmisel juhul peab õpinguid võimalikuks ainult vabaduses. Enda sõnul on töötanud 4 aastat ametlikult xxxx erinevates tehastes keevitaja ja lukksepana. Tööoskused omandas töö käigus. Alates 2005 ei ole töötanud – oli töövõimetu ja aastatel 2007-2013 kandis vanglakaristust. Enne käesolevat vangistust oli vabaduses alla 2 kuu, elatus vargustest. Kuna ta ei ole kunagi üksi elanud, siis puuduvad kogemused iseseisvalt oma eluga toime tulla. Rahalise kasu saamise eesmärgil on valmis kasutama ka vägivalda. Vangistuse ajal on teda varasemalt toetanud õde. Ei ole nõus vangla majandustöödel töötama. Tasumata nõudeid on 1915,37 eurot, vabanemisfondis on 21 eurot. Sooritanud kuriteo ema ja isa vastu. Suhted ühe õega on säilinud, teise õega katkenud. Väidetavalt tarvitati peres sageli alkoholi, tekkisid tülid ja vägivaldne käitumine üksteise suhtes. Isiku elustiil on parasiteeriv ja hoolimatu. Käitumises väljendub pidev rahulolematus kõige suhtes. Tutvusringkond koosnes valdavalt kriminaalse taustaga isikutest ja narkomaanidest. Väidetavalt tarvitas alkoholi korra kuus, kuid sel juhul mitu päeva järjest. Isikuvastased kuriteod oma vanemate vastu pani toime alkoholijoobes olles. Eelmise vangistuse ajal keeldus "Eluviisitreeningus" osalemisest, väites, et vangistus on ta sellest pahest võõrutanud. Pärast vanglast vabanemist varastas peamiselt alkoholi ning sai ka väärteokorras alkoholiseaduse alusel karistada. On tarvitanud narkootikume, kuid sõltuvust ei tunnista. Ei soovi narkootikumidest vabaneda, kuna ei pea neid kahjulikuks. Tervisega esinevad probleemid, varasemalt on põdenud erinevaid haigusi, hetkel põhjustab terviseprobleeme narkootikumide tarvitamisega kaasnenud haigus. Ravimite võtmisest keeldub, madal immuunsus.
3. aastal vigastas ennast vanglas manipulatiivsel eesmärgil. Väidetavalt saanud varasemalt psühhiaatrilist ravi. Tunnistab osaliselt oma probleeme, kuid soov nendega tegelemiseks puudub. Kaldub vastutust panema teistele inimestele. Emotsioonide ning käitumise juhtimise oskused on vähesed, kognitiivsed võimed tagasihoidlikud, mis seab omakorda piirangud probleemilahenduse strateegiatele ning põhjus-tagajärg seoste leidmisele. Väga enesekeskne, mis takistab 2 arusaamist teiste inimeste tunnetest ning käitumise motiividest. Eesmärke püstitanud ei ole, elab päeva korraga ning ei näe vajadust muudatuste tegemiseks. On viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, karistused pöörati täitmisele kohustuste mittetäitmise ja uue kuriteo tõttu. Oma rolli toime pandud kuritegudes ei mõista ega tunnista. Riigi ja seaduste suhtes negatiivse, süüdistava hoiakuga, ei tunnista personaalse vabaduse piiranguid ja ühiskonnas kehtivaid norme. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 59% ning muu kuriteo toimepanemise tõenäosus 69%. Tulenevalt eeltoodust ei toeta vangla V.A vabastamist tingimisi ennetähtaega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vanglast vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule käitumiskontroll ja katseaeg kuni 13.05.2017 ning käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas 1 kohustada V.A täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 , 4 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga, vangistust kannab ta kolmandat korda, mistõttu ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varem oli Pärnu Maakohtu 28.03.2008 kohtuotsusega KarS § 121 ja § 113 järgi süüdi mõistetud ja karistatud 9-aastase vangistusega. Harju Maakohtu 15.10.2013 määrusega vabastati ta enne tähtaega vangistuse kandmisest tingimisi katseajaga. Järelikult ei ole isik õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kohtu poolt antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi tahtlikke kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et süüdimõistetu puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega (4-l korral karistatud AS-i alusel), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on süüdimõistetu poolt vägivaldse kuriteo ja muu kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 59% ja 69%, mis ei ole madal risk. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht. Õigus pöörduda varjupaikadesse või öömajadesse ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis kindla elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur V.A vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 3 14.04.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdistatav, et viibis varem Tallinna vanglas, umbes poolteist kuud on viibinud Viru Vanglas. Tal ei ole kedagi, kes teda rahaliselt toetaks, leiab, et tal on end raske ülal pidada, kuna on invaliid, mistõttu palub enda üleviimist avatud vanglasse, kus ta saaks teenida raha ja vabaneda mingite ressurssidega. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vangistuses viibib ta samuti kolmandat korda. Sellest nähtub, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskeeriv ja hoolimatu elustiil, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. Käesolev kuritegu on varavastane, varasemalt on toime pannud vägivaldseid isikuvastaseid süütegusid. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid ja enesekeskne ellusuhtumine ning eesmärgiks rahalise kasu saamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka range järelevalve all viibides. Samuti ei ole vangistuses viibides osalenud üheski hõivetegevuses, vestlustest psühholoogiga on keeldunud ning riigikeelt omandada ei soovi. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. Tema õde, kellega ainukesena on suhted säilinud, ei ole nõus venda enda juurde elama võtma. Samuti keeldus isik Lootuse külas pakutavast majutusteenusest, kui kuulis seal kehtivast kodukorrast ja tingimustest. Samuti puudub isikul vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Peale eelmist vangistusest elatus vabaduses vargustest saadud vahenditest. Isikul puudub kogemus iseseisvalt eluga toime tulla, kuna ta ei ole varem üksinda elanud. Tasumata nõudeid on ligikaudu 2000 eurot. Vangistuses keeldus töötamast. Elu- ja töökoha puudumine võib soodustada uute kuritegude toimepanemist, kuivõrd võimalikust viibimiskohast keeldumisega näitas isik, et ei plaani alluda ettenähtud kohustustele ning sissetuleku puudumisel on tõenäoline, et isik paneb toime varavastaseid süütegusid materiaalse kasu saamiseks. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik. Suhted on säilinud vaid ühe õega, kes teda ka vangistuses toetas. Suhtlusringkond koosneb kriminaalse taustaga isikutest. Isikul on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kuriteod sooritas alkoholijoobes olles. Eelmise 4 vangistuse ajal keeldus osalemast sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuna leidis, et vangistuses viibitud aeg on ta alkoholist võõrandanud, kuid vabanemisel asus uuesti alkoholi kuritarvitama, teda karistati väärteokorras alkoholiseaduse alusel. Tallinna vangla meditsiiniosakonna andmete kohaselt on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Samuti on isiku emotsioonide ja käitumise juhtimise oskused vähesed, ta elab päev korraga, eesmärke eluks ei ole seadnud ja ta ei leia, et peaks seda muutma. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 69% ning vägivaldse kuriteo puhul 59%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kahel korral olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid karistused pöörati täitmisele kohustuste mittetäitmise ja uue kuriteo toimepanemise tõttu. Seega on kohtu hinnangul suur tõenäosus ka sel korral katseaja ebaõnnestumiseks. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.A puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu V.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5