4-16-8215/15

4-16-8215 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2016.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-8215 (2302,15,011278) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Väärteoasi M.N-i 09.11.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 31.10.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,

1. Kaebuse esitaja M.N , isikukood: xxx; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Kaebuse esitaja: M.N Kaebuse esitaja esindaja: Maano Saareväli RESOLUTSIOON Jätta M.N-i 09.11.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 31.10.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,011278 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 31.10.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,15,011278 muutmata. Rahatrahv ja menetluskulu peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. 1 4-16-8215 Rahatrahv ja menetluskulu tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 31.10.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2302,15,011278 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Jätta M.N-i poolt esindajale makstud tasu, tema enda kanda. Kohtuotsuse ärakiri anda M.N-ile, tema esindajale Maano Saareväljale ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 31.01.2017.a. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati M.N-i Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning kohustati teda hüvitama menetluskulud summas 228,50 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et M.N 16.07.2015.a kell 15:44 ajal Lootuse pst ja Nurme tn ristmikul juhtis mootorsõidukit, ei juhindunud LM 221 "Anna teed" nõudest ning sõitis ette sõidueesõigusega teel paremalt lähenenud maasturile MB, mis kokkupõrke tagajärjel sõitis otsa liiklusmärgile ja sideposti tugikaablile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju AS Elion’ile, AS Signaal’ile, xxxx ning tervisekahjustused xxxx. Oma sellise tegevusega rikkus M.N LS § 57 lg 1 /Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast/ ja § 17 lg 1 /Liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest/ nõudeid pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et M.N on toime pannud väärteoprotokollis inkrimineeritud liiklusseaduse nõuete rikkumise. Liiklusõnnetuse osaline 2 4-16-8215 põhjustamine M.N-i poolt on tõendatud osaliste ütlustega, liiklusekspertiisi aktis nr 16ELL0001 sisalduva eksperdi arvamusega, sündmuskoha ja sõiduki vaatlusprotokollidega koos nende lisadega ning muude asjas kogutud materjalidega. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg 1, määras kohtuväline menetleja M.N-ile karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning kohustuse tasuda menetluskulud summas 228,50 eurot. KAEBUSE SISU 09.11.2016.a esitas M.N kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 31.10.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,011278 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt vaidlustab kaebaja otsuse täies ulatuses, teos puudub LS § 223 lg 1 kohase väärteo koosseis. M.N-i tegu ei ole saabunud tagajärjega põhjuslikus seoses ehk isiku teos puudub objektiivse tunnusena põhjuslik seos. Ebaõige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et süüd tõendab liiklusekspertiisi aktis 16E-LL0001 esitatud eksperdi arvamus. Kohtuvälise menetleja seisukoht on vastuolus ekspertiisiakti sisuga. Liiklusõnnetuseni viis sõiduauto MB juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ehk LS § 50 lg 3 esimeses lauses sätestatud keelu rikkumine. Kui sõiduauto MB ei oleks lubatud sõidukiirust ületanud, ei oleks kokkupõrget sõidukite vahel toimunud. Teos puudub LS § 223 lg 1 kohase väärteokoosseisu kohustusliku komponendina põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel ning alustatud menetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti ei ole seaduslik menetluskulude väljamõistmine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja jäi esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et enne ristmikule väljasõitu vaatas vasakule-paremale, taamal nägi autosid. Väljasõitu alustades, vaatas otse. Ideaalset nähtavust ei olnud, kuna ristmik on rombikujuline. Nähtavust paremale takistasid nii aed, post, männimets kui ka kinnistutel olevad objektid. Paremale vaatamiseks pidi sõitma peaaegu ristmikule välja, kuna ristmik on rombikujuline. Tunnistaja Xxxxselgitas, et ristmikul sõitis talle ette sõiduauto Jaguar, nägi autot 2-3 m enne, kõik juhtus silmapilkselt. Jõudis rooli keerata paremale, kuid Jaguar jätkas liikumist ning kokkupõrget ei õnnestunud vältida. Jaguar tekkis ette äkitselt, distants oli lühike. Kaebaja esindaja jäi esitatud kaebuse juurde ning lisas, et kohtuväline menetleja on teinud ebaõige otsuse, kuna leidis meelevaldselt, et mõlemad juhid rikkusid liiklusseadust. Ekspert on leidnud, et sõiduautole MB loodi liiklustakistus, seega M.N põhjustas liiklusohu. Kahjulik tagajärg saabus kuna Xxxxei olnud suuteline oma sõidukit pidurdama, esineb põhjuslik seos Xxxxpoolt valitud sõidukiiruse ja saabunud tagajärje vahel. M.N on võimalik süüdistada liiklusohu, kuid mitte liiklusõnnetuse põhjustamises. Kaebaja esindaja palus kaebus rahuldada ning menetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kaebaja teo ja saabunud tagajärje vahel esineb põhjuslik seos. Kaebaja ei veendunud, et tema tegevus on ohutu, tema tegevuse tulemusena ei tekkinud ainult oht, tekkis konkreetne ja selge tagajärg – kokkupõrge kahe auto vahel. 3 4-16-8215 Liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi mõlemad juhid. Kaebajale esitatud süüdistus on õige, karistus on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et M.N-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 31.10.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,011278 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, kas liiklusõnnetus toimus, kas M.N sõitis välja sõidu eesõigusega teele - ristmikule. Samuti puudub vaidlus, kas sõidueesõigusega teel liikus teine sõiduk, mis sõitis otsa M.N-i autole ning kas M.N liikus teel, kus talle kehtis kohustus „anda teed“ peateel liikunud sõidukile. Kuivõrd antud asjas puudub vaidlus eelpool nimetatud tehiolude üle, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Samas on kohtu hinnangul vajalik pöörata tähelepanu kaebaja esindaja poolt tõstatatud küsimustele. Kaebaja esindaja on selgitanud, et ekspertiisiaktis on leitud, et M.N põhjustas liiklusohu, mitte liiklusõnnetuse. Kohus sellise väitega täielikult ei nõustu. M.N põhjustas liiklusohu, kuna ta sõitis peateele, jättes veendumata, et tema tegu ei põhjusta ohtu teistele liiklejatele. Samas ei vasta M.N tegu LS § 242 lg 2, kuna liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis nii varaline kahju kui ka tervisekahjustus. LS § 242 lg 2 oleks kohaldatav siis, kui liiklusohu tekitamisel ei oleks kaasnenud mingisugust kahjuliku tagajärge kolmandatele pooltele. S.t kui tunnistaja Xxxxoleks suutnud vältida ohu ilmnemisel kahe auto kokkupõrget. Riigikohtu seisukohalt lähtuvalt tähendab liiklusoht konkreetset ohtu karistusõiguse dogmaatika tähenduses: kus isiku- või varakahju tekkimine individualiseeritud objekti suhtes on sedavõrd tõenäoline, et see tingib liikleja reaktsiooni, et kahju vältida. Käesoleval juhul kaebaja M.N ei täitnud piisavalt hoolsalt „anna teed“ märki ning sõitis ette peateel liikuvale sõiduautole MB, kes ohu vältimiseks keeras rooli paremale, üritades sedasi ohtu vältida. Kuivõrd üheselt on leidnud tuvastamist, et M.N liikus edasi, seega tunnistaja Xxxxtegevus kokkupõrke vältimiseks ei olnud võimalik, vastutab ka M.N varalise kahju ja tervisekahjustuse tekitamise eest. Käeoleval juhul tekkis nii varaline kui ka tervisekahjustus, seega ei ole kohaldatav LS § 242 lg
3. 4 4-16-8215 Kaebaja on selgitanud kohtuistungil, et enne ristmikule sõitmist vaatas ta paremale ja vasakule, taamal nägi autosid, kuid hindas nende kaugust ohutuks. Sõites ristmikule, vaatas ainult otse. Seega kaebaja olles alustanud ristmikule sõitmist, ei veendunud oma tegevuse ohutuses ning sedasi põhjustas ta avarii. Antud asjaolu kinnitab ka tunnistaja Xxxx, kes selgitas, et ohu ilmnemisel keeras ta rooli paremale, kuid kuna Jaguari juht jätkas liikumist, ei õnnestunud avariid vältida. Seda kinnitab ka väärteotoimiku materjalides olev sündmuskoha vaatlusprotokoll, kust nähtub, et kaebaja M.N ei muutnud oma sõitmissuunda, mis kinnitab omakorda, et ta sõitis ristmikule, jättes veendumata, et see on ohutu. Kuigi nagu ta ise kinnitas ka kohtuistungil, et ideaalset nähtavust ei olnud, kuna ristmik on rombikujuline. Nähtavust paremale takistasid nii aed, post, männimets kui ka kinnistutel olevad objektid. Paremale vaatamiseks pidi sõitma peaaegu ristmikule välja, kuna ristmik on rombikujuline. Kohus selgitab, et autojuht peab mootorsõidukit juhtides pidevalt olema teadlik teda ümbritsevast keskkonnast. Autojuht ei saa ükskord kontrollida, kas mingisuguse manöövri tegemine on ohutu või mitte. Ohutust peab kontrollima ka manöövri tegemise ajal. See tähendab, autojuht ei tohi käituda hooletult ning ainult korraks kontrollida ohutust ning manöövrit sooritades vaatama ainult ette, ilma et ta tajuks, mis ta ümber toimub. Kaebaja selgitas kohtus, et peale ristmikule sõitmist, ta peatus, vaatas paremale-vasakule ning alustas uuesti liikumist, vaadates ainult enda ette. Kui kaebaja oleks tajunud mis ta ümber toimud, oleks tunnistaja Xxxxpidurdamise ja rooli paremale keeramise tulemusena suudetud tõenäoliselt kokkupõrge ära hoida. Kaebaja esindaja on selgitanud, et kaebaja teo ja tagajärje vahel puudub põhjuslik seos. Tagajärje õiguslikuks omistamiseks tuleb kasutada ekvivalentsusteooriat. Põhjuslik seos puudub, kui tegemist ei ole isiku teoga või tema poolt põhjustatud tagajärjega, mille eest ta peab vastutama. Tagajärje põhjustamise eest vastutab isik siis, kui tagajärg on talle omistatav. Kui tagajärge ei ole võimalik isikule omistada, s.t puudub seos teo ja tagajärje vahel, ei või isikut vastutusele võtta, kuna tagajärg ei ole isikule omistatav. Tulenevalt ekvivalentsusteooriast esineb põhjuslik seos, kui tegu on tagajärje saabumise eeldus, s.t et ilma teota ei oleks tagajärg saabunud. Kohtu hinnangul põhjustas liiklusõnnetuse nii kaebaja kui ka sõiduauto MB juhi nõuetele mittevastav käitumine. Jaguari juht ei veendunud, et oma tegevusega ei põhjusta ta ohtliku olukorda peateel liikunud mootorsõidukitele. Kaebaja keskendus kohtu hinnangul ainult oma manöövri lõpetamisele, ei tajunud, mis ta ümber toimub ning tunnistaja ei kohaldanud oma mootorsõiduki kiirust oludele vastavaks. Kui eemaldada n.ö „võrrandist“ kaebaja poolt „anna teed“ märgi eiramine, saab väita, et liiklusõnnetust ei oleks toimunud. Tunnistaja oleks möödunud kaebaja sõidukist, kaebaja oleks lõpetanud oma manöövri ohutult ning keegi ei oleks kandnud varalist kahju ega saanud tervisekahjustusi. Kohtu hinnangul saab tõsikindlat väita, et kui kaebaja oleks täitnud „anna teed“ nõudeid, ei oleks saabunud tagajärge liiklusõnnetuse näol. Kuivõrd väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt said varalist kahju AS Signaal kui ka AS Elion (t. lk 3 ja
4. Kerge tervisekahjustuse sai Jaguaris istunud Xxxx. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et M.N-i poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus/. Kohus leiab, et M.N pani väärteo toime hooletusest, kuna hoolsa ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks tal õnnestunud seda vältida liiklusõnnetust, kui ta oleks täiesti kindlat veendunud, et ta ei kujuta peateel liikuvatele autodele mingisugust ohtu. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 5 4-16-8215 Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kohus on seisukohal, et M.N-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole alust tühistada kohtuvälise menetleja otsust ning lõpetada menetlust V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, ei ole alust tühistada ka menetluskulude hüvitamise nõuete ega hüvitada kaebajale kaitsjale makstud tasu. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, §
5. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6