lg 4 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja
lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja
S § 66 lg 2 alusel on võimaldatud rahatrahvi tasuda ositi 10 kuu jooksul. 13.06.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB1427572 kohaselt 13.06.2016 kell 20:59 Tallinnas, Tallinn-Paldiski mnt 21.km liikudes Paldiski suunas V.O juhtis mootorsõidukit Yamaha VMX17 reg.nr.xxxx asulavälisel teel kiirusega 191+/-6 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 95 km/h võrra. Juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Sellega Nikolai V.O rikkus
lg 1 p 1 ja § 38 lg 1 ning pani sellega toime
Kaebuse sisu 27.07.2016 esitas V.O Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt tühistada otsus lisakaristuse (so. juhtimisõiguse äravõtmise) osas ja jätta lisakaristus kohaldamata või kohaldada lisakaristus ainult A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse osas, lühendades seda 6 kuuni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kiiruse ületamine 95 km/h võrra ei ole tõendatud, sest materjalidest ei nähtu, et mõõdetud on just tema mootorratta kiirus. Samuti kaebaja ei ole peatumise märguannet näinud, kuna vaatas otse pöörde suunas ja kohe pärast Vääna teele pööramist päike paistis madalalt vastu. Ei ole selge ka see, et Paldiski mnt-l kiiruse ületanud ja Vääna teele pöörde sooritanud ning hiljem teeserval leitud on üks ja sama mootorrattas. Ilma B ja C kategooria juhiloata ei saa kaebaja töötada, perekonna ülalpidamine muutub võimatuks. Ainuke kehtiv karistus oli määratud aasta tagasi samuti mootorratta juhtimise ajal. Seoses eeltooduga palub kaebuse esitaja tühistada lisakaristuse B ja C-kategooria osas. Kaebuse esitaja loobub vastulauses toodud väidetest kiiruse ületamise, politseipatrulli nägemise ja rohus kükitamise osas. Kaebaja ei ole sõidukiirust ületanud ega politseipatrulli näinud. Kaebaja kahetseb puhtsüdamlikult ja lubab olla ettevaatlik ja mitte ületada lubatud sõidukiirust. Kohtumenetlus Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja kinnitas, et temale kuulub halli värvi mootorrattas Yamaha V-max reg.nr xxxx, mis on mõeldud rahulikult sõitmiseks ja millega ta 13.06.2016 üksinda sõitis Tallinn-Paldiski maanteel Kloogaranna poole tavalise kiirusega ja nautis head ilma, mille tõttu tee ääres olevat politseisõidukit ei märganud. Peatus umbes 1-5 minutiks Paldiski maanteel enne pööret Kumna-Vääna teele, kuna tal hakkas kõht valutama. Pani mootorratta tugijala peale, läks korraks ära, tuli tagasi ja kuna ei saanud kusagile vetsu minna, sõitis tee pealt ära ja parkis põllu peale kus oli plats. Viis mootorratta kaasa põõsasse, sest ei saanud seda tee peale jätta. Mootorratas kukkus põllul olles külje peale ja siis ka tema läks põõsasse. Kui tema tuli põõsast välja, kohale saabus politsei ja teda pandi alkomeetrisse puhuma. Ta puhus ja oli kaine. Keegi ei seletanud talle midagi ja ta ei saanud aru, mis toimus, räägiti pool vene ja pool eesti keeles. Siis meesterahvas ütles, et teda süüdistatakse kiiruse ületamises ja talle anti videot vaadata, kuid ta leidis, et selle peal ei ole tema mootorratas. Menetlusaluse isiku protokolli kirjutas vene keeles, et antud kiirus ei ole tema oma. Vastulauset aitas koostada Maano Saareväli, kes keelebarjääri tõttu ei saanud aru, et tegelikult V.O täielikult eitab kiiruse ületamist. Kõik vastulauses märgitu on Maano Saareväli enda väljamõeldis, välja arvatud puhtsüdamlikku kahetsuse olemasolu, mille esinemise põhjuseks on see asjaolu, et politsei võttis temalt juhtimisõiguse. 2 Kaebuse esitaja arvamusel mootorrattas kiirusega 200 km/h läbis teelõigu kuni Kumna-Vääna ristmikuni umbes 24 sekundiga ja selleks ajaks, millest algab politsei poolt esitatud videosalvestis, võis tegelik kiiruse ületaja olla juba keeranud Kumna-Vääna tee poole, seega mõõdetud oli mitte kaebaja kiirust ja videosalvestisel ei ole kaebaja mootorrattas. 17.10.2016 kell 09:23 esitati taotlus koos fotodega, milles taotletakse patrullsõiduki positsioneerimise täpsustavad andmed ning asutakse seisukohale, et kuna kiirusemõõturi töö oli häiritud, ei saa mõõtetulemust tõendina kasutada, mootorrattur ei ole patrullsõiduki vilkureid näinud, politseiametnikud ei ole kiiruseületajat näinud ja tegelik kiiruse ületaja jõudis politsei eest põgeneda. 08.12.2016 toimunud kohtuistungil oli väljendatud seisukohta, et erinevatelt tootjatelt Yamaha VMX chopper-tüüpi mootorrattaid Eestis on palju ja nende erinevus distantsil 300 meetrit ei ole tajutav. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi väärteootsuses toodud seisukohtadele, palus jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kiirusmõõteseadme protokollis kajastatud andmeid kinnitavad tunnistajate ütlused ning patrullsõiduki asukoha logiandmed. Kuigi video kvaliteet on kehv, ei saa seda võrdsustada vaatega, mida nägid tunnistajad patrullsõidukist, kes jõudsid mootorrattale kahel korral niivõrd lähedale, et juhi ja ratta hilisem äratundmine ei valmistanud neile raskusi. Kuna kaebaja vastulauses, kaebuses ja kohtus esitas erinevaid sündmuse versioone, tuleb kõik tema ütlused tõendina kõrvale jätta, kuivõrd need on ebausaldusväärsed ning ei ole ka eluliselt usutavad. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebajale on määratud õiglane karistus, see on kooskõlas karistamise alustega ja vastab isiku süü suurusele. Raskendavad asjaolud käesolevas asjas puuduvad, kahetsus ei ole siiras. Kaebaja suhtumine teosse iseloomustab teda ning annab kinnitust lisakaristuse kohaldamise vajalikkusest. Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja tema kaitsja, tunnistajad Krislin Kripašov ja Kristjan Laht ning kohtuvälise menetleja esindaja, teostas paikvaatlust sündmuskohal ning uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: - Menetlusaluse isikuna V.O väärteoprotokollis nr AB1427572 märkis „protokollioga olen tutvunud, aga ei ole nõus“. - Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt teostas patrullpolitseinik Kristjan Laht V.O poolt juhitud mootorsõiduki Yamaha VMX17 reg.nr xxxx(EST) sõidukiiruse mõõtmist Harjumaal, Saue vallas, Tallinn-Paldiski mnt 21.km sõidu suund Paldiski – lõplik mõõtetulemus 185 km/h. Protokollis märkis V.O omakäeliselt „olen ei ole nõus“. - Menetlusaluse isiku V.O 13.06.2016 ütluste kohaselt „mina, V.O ei ole liikunud antud teel, antud sõidukiirus ei ole minu oma“. - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk Yamaha VMX 17 reg.nr xxxx teisaldati asukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn. - Väljatrükk videosalvestusest, millest nähtuvad mootorratta väljavaade, värvus ning isiku riietus. - V.O juhiloa nr XXXX koopia, millest nähtuvalt isik omab A,B,C-kategooriad. - 28.06.2016 esitatud vastulauses väärteoprotokollile AB1427572 V.O väljendab sügavat-sügavat kahetsust oma mõttetu ja rumala käitumise pärast. Tal on siiralt kahju oma tegevuse pärast ja piinlik nii iseenda, Teie kui ka oma naise ja laste ees. Sedavõrd suur kiiruse number on talle eneselgi üllatuseks, sai aru, et liigub lubatust suurema kiirusega, aga arvas, et tegelik kiirus on väiksem. Selles mõttes vastutab kiiruse ületamise eest ja kahetseb oma tegu väga. Kaebaja kohtuistungil loobus vastulause kolmandas lõikes toodud seletusest, et „kõrvalteel seisvast politseiautost möödudes ehmatas ja enne ärapööret Vääna teele nägi, et talle läheneb tee ääres seisnud politsei ning keeras teelt maha rohu sisse eesmärgiga ennast politsei eest peita, kükitas seal kuni teda politsei rohust leidis“. Politsei poolt siniste ja punaste vilkuritega antud peatumismärguannet tõepoolest ei näinud. Palub võtta ära A-kategooria juhtimisõiguse, sest just see on kategooria, mis on tekitanud pahandusi. Omab väikest ehitusfirmat ja seetõttu vajab B-kategooria juhtimisõigust, kuna veab oma sõidukiga seadmeid ja materjale objektidele. Ressurssi täiendava 3 tööjõu palkamiseks ei ole. On kahe lapse ja abikaasa ainus ülalpidaja, on võetud korterilaen pangast. Palub määrata rahatrahvi maksmise osade kaupa. - Kaebuse esitaja kaitsja kohtukõne teesid koos lisatud plaaniga, milles on märgitud vahemaa kiiruse mõõtmise koha ja Kumna-Vääna tee ristmiku vahel. - Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRS-16/00117, millest nähtub, et kiirusmõõtur Stalker II MDR numbriga AS008353 on taadeldud 13.05.2016 ning vastab MKM 12.12.2006 määruse nr.104 lisa 2 p 8.2 kehtestatud nõuetele. - Maa-ameti kodulehelt kaardi rakenduse kaudu välja prinditud kaart, millel on ristiga märgitud operatiivsõiduki asukoht kiiruse mõõtmise ajal ja koht, kus oli põõsastes leitud V.O. - Kohtuvälise menetleja poolt kaitsjale saadetud positsioneerimise väljavõte (26.08.2016), millest nähtuvad asukohad, kus 13.06.2016 kell 20:55-21:03 mootorsõiduk reg.nr xxxx oli ja selle kiirus. - Paikvaatluse protokoll, millest nähtuvalt 11.11.2016 Tallinn-Paldiski mnt 21. kilomeetril tunnistaja Kristjan Laht (politseiametnik) parkis oma patrullsõiduki täpselt nii, nagu see oli pargitud 13.06.2016 ja näitas, kuidas mõõtmine käis. Mõõtmine toimus läbi autoklaasi, põõsad mõõtmist ei takistanud terve kurvi läbimise aja jooksul oli võimalik mõõta sõidukiirust. Läbi võsa oli näha, kui kaugel sõiduk on ja kuidas ta liigub ja puu oksad ja lehed visuaalselt ei seganud sõiduki nägemist. Selles kohas mõõdab Kristjan Laht kiirust põhimõtteliselt iga vahetus 4 aasta jooksul, kuna selles kohas juhtub alati kiiruse ületamist. - 11.11.2016 toimunud paikvaatluse käigus kaebuse esitaja poolt patrullsõidukist tehtud fotod (edastatud kohtule 29.11.2016) ja kaardi fotod, millega soovitakse tõendada, et kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel oli segavad mõjurid ja nähtavus oli piiratud. - Maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrükk, mille kohaselt Eestis on registreeritud 3 Yamaha VMX-i ja halli värvi Yamaha VMX reg.nr xxxx omanik on V.O. - Heli- ja videosalvestus CD-plaadil (millega kohus tutvus vahetult istungil), mis vastab V™S § 31 lõike 11 punktides 1–3 sätestatud nõuetele: see on seotud väärteoasjaga nr 2317,16,006105, salvestisest nähtub millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud. Samuti salvestisest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – peale suurel kiirusel kurvi ja pikka teelõigu läbimist politseisõiduk jõuab järele hallikavärvi mootorrattale, mis enne Vääna/Humala pööret aeglustub ja hakkab pidurdama (põleb pidurituli). Kui vahemaa politseisõiduki ja mootorratta vahel jääb alla 100 meetrit, mootorrattas, mida juhib tumedas riietuses isik pöörab Vääna tee poole ja suurel kiirusel sõidab politseipatrulli eest ära (on kuulda mootorratta pöörete lisamist). Sellele järgneb politsei poolt suurel kiirusel mootorratturi jälitamine, kuid mootorratas kaob vaateväljast. Mingi aeg toimub kiiruseületaja otsimine, siis politseisõiduk peatub (on kuulda, et mootorratast otsitakse ja leitakse) ja video lõpus politseisõiduki ette ilmub halli värvi mootorrattaga V.O-ga sarnane meesterahvas. CD-le on lisatud ka kinnipidamise kohal tehtud fotod. - Karistusregistri väljavõttest nähtub, et V.O on üks kehtiv väärteokaristus
Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Krislin Kripašovi (abipolitseinik) ütluste kohaselt juunikuus Tallinn-Paldiski maanteel politseiametnik kellega ta koos oli, mõõtis kiirusmõõteseadmega Stalker ühe mootorratta kiiruseks 191 km/h. Patrullsõiduk seisis kõrvalteel Paldiski maanteest 30-40 meetri kaugusel, mootor töötas, patrullpolitseinik hoidis kiirusmõõteseade käes ja istus autos juhi kohal. Mõlemad vaatasid tablool olevaid arvandmeid ja ka tema nägi mootorratta kiirust, mis oli kuskil 180185 km/h. Mootorratta ja kiirusmõõteseadme vahel teist sõidukit ei olnud. Sõitsid välja, paarimees pani vilkurid tööle ja järgnes sellele mootorrattale. Paariks sekundiks oli mootorrattas silmapiirilt väljas, hetkeks kurvi peal kadus ära. Jõudsid Vääna pöörde juures mootorrattale väga lähedale (vahe oli umbes 20 m), 2-3 sekundit enne ristmikule jõudmist paarimees vajutas nuppu ja andis punase vilkuriga peatumismärguande. See oli sama mootorratas (hallikas) mida ta ristmikul nägi ja mis möödus neist pärast kiiruse fikseerimist. Isikul seljas olid tavalised riided. Olid talle nii lähedal, et mootorrattur pidi nägema peatumismärguannet. Kui mootorratas hakkas paremale poole keerama, siis 4 tagumine ots liikus natuke vasakule poole ja mootorratas läks natuke libisemisse, kuna seal oli kruusane pind. Kui pööre oli sooritatud, siis lisas mootorrattur kiirust ja sõitis uuesti nende eest ära ja kadus silmist. Sõitsid veidi aega edasi tagasi mööda teed ja tema märkas peale Kütke bussipeatust umbes 200 m Paldiski maantee poole võsas kõrge rohu sees hallikat värvi mootorrattast pikali. Siis nägi seda isikut põõsa all kükitamas, kes vene keeles teatas, et kergendab põit. Palusid teda mootorratta patrullsõiduki ette viia ja autosse tulla. Kaebajal seljas oli must seljakott, must nahktagi ja tumedad teksad. Mootorrattas nägi uhkema mootorratta moodi välja. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Kristjan Lahe (Laht, politseiametnik) ütluste kohaselt TallinnPaldiski mnt. 21-sel kilomeetril läbi võsas oleva lage augu mõõtis kiirust käes hoitud kiirusmõõteseadega Stalker. Istus auto roolis, auto mootor töötas ja oli pargitud kõrvalteel Paldiski maanteest 20-30 m kaugusel. Kõrval istus abipolitseinik Krislin Kripašov, kes samuti nägi mõõteseadme Stalkeri tablood ja mõõdetavat objekti. Märkas Paldiski suunas suurel kiirusel liikunud mootorratturit ja ta kohe hakkas patrullsõidukiga sõitma tee äärde. Kiiruse mõõtmine toimus parisaja meetri kaugusel. Kui mootorrattur oli väljasõitmiskohast möödunud, siis hooga sõitis talle järgi ja pani tööle sinised vilkurid. Patrullsõidukis olev videokaamera pani tööle natukene peale seda kui keerasid mõõtmiskohast Paldiski mnt-le. Mootorrattas kadus sekundiks silmist, kuid sel hetkel ta ei saanud kõrvalteele keerata. Enne Kumna-Vääna teed pani tööle punase vilkuri, mootorrattas oli veel Tallinn-Paldiski maanteel. Siis mootorrattur suure hooga keeras Kumna-Vääna tee vastassuuna vööndisse, läks natukene külglibisemisse ja ületades sõidukiirust sõitis Vääna poole. See oli see sama sõiduk, mille sõidukiirust ta mõõtis – hallikas mootorrattas, juhil tumedad püksid ja jope, seljakott oli seljas. Põõsast leitud mehe välised tunnused langevad kokku rikkuja väliste tunnustega ja mingit kahtlust selles ei ole. Läks kaebaja juurde, küsis dokumente ja ütles, et ta ületas kiirust. Isikule näidati Stalkeri kiiruse näidikut. Suhtles kaebajaga eesti keeles, kuna ise vene keelt ei räägi. Kuna rikkumine oli liiga suur, saatis mootorratta parklasse. Isikule tulid järgi kahe mootorrattaga tema sõbrad. Kohtuliku arutamise järeldused V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt V™S § 31 lg 2 ja § 123 lg 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine sedagi, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest maakohtul tuleb selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama V™S § 133 loetletud küsimused: kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9). V™S § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ja tema kaitsja seletused, kohtuvälise menetleja ametnike selgitused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, samuti tutvunud kohaga, kus kiiruse mõõtmine toimus, leiab, et V.O süü rikkumistes on tõendatud – ta ületas suurimat lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte 5 vähem kui 95 km/h võrra ning juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet, millega pani toime
Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse sisuliselt, ta on seisukohal, et mõõdetud ei ole tema kiirust. Ta arvab, et fikseeriti teise mootorsõiduki (mootorratta) sõidukiirust, tema kiirust ei ületanud. Kuna tema ei ole kiirust ületanud, ei saanud tema ka politseinike poolt antud peatumismärguannet eirata, kuna ei ole tõendatud, et videol on temale kuuluv sõiduk. Lisaks ülaltoodule vaidlustatakse mõõtemetoodika jälgimist, ehk kiirusemõõturi Stalker II MDR tööpõhimõtte rikkumist. Nagu nähtub kaebuse esitanud isiku ütlustest, ta ei vaidlusta asjaolusid, et 13.06.2016 kella 21:00 paiku ta sõitis üksinda oma mootorrattaga Yamaha VMX 17 reg.nr xxxx Paldiski mnt-l, liikudes Kloogaranna tee suunas. Patrullautot tema üldse ei näinud ja mille eest politsei ta kinni pidas, tema ei tea. Jättes muud väärteoasjas kogutud tõendid hindamata menetlusalune isik jõudis järeldusele, et kaks tunnistajaid eksivad. Kohus asub seisukohale, et hinnates väärteoasjas kogutud tõendid nende kogumis on võimalik jõuda järeldusele, et menetlusalune isik pani toime talle inkrimineeritud õigusrikkumised. In dubio pro reo kohaselt tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada kõrvaldamata kahtlused tema süüdiolekus. Käesolevas väärteoasjas kahtlused V.O süüdiolekus on kohtu hinnangul kõrvaldatud tunnistajate (politseiametnike) ütlustega, videosalvestusega ning asjaoludega, mille kokkulangemine sellise piinliku täpsusega ei ole eluliselt usutav. Liiklusjärelvalvet teostanud politseiametniku ja abipolitseiniku ütlused on kohtu hinnangul selged ja üksikasjalikud, mõõtja K.Laht on jälginud mõõtemetoodika nõudeid. Mõõtevahend oli taadeldud ja vastavad tõendid kohtule esitatud, mõõtetulemus on jälgitav, eksimus välistatud. Paikvaatlusel kohtumenetluse poolte osavõtul oli kohtul võimalus veenduda, et just nimelt selle mõõtevahendiga selles kohas kiiruse mõõtmine on võimalik ja kahtlusi ei tekita, nähtavus mõõtmiskohas on hea. Kaebaja väidab, et talle kuuluv hallivärvi mootorrattas Yamaha VMX 17 ei ole „tavapärane“ mootorsõiduk, Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt see on ainuke sellist värvi mootorrattas, mis on Eestis registreeritud. Yamaha VMX ei ole tavapärane mootorrattas oma sõiduomaduste poolest – see kiirendab 100 km/h vaid 2,5 sekundiga, ületades 400 meetrit 10.11 sekundiga tippkiirusel 220 km/h, mistõttu täiesti õigustatult Yamaha VMX kuulub maailma kiireimate mootorrataste hulka (http://www.cycleworld.com/2010/06/14/comparison-vmax-vs-3max/). Kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii menetlusalust isikut süüstavate kui ka õigustavate tõendite osas. Vastav kohustus tuleneb V™S §-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest, millest tulenevalt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-43-05 p 7). Tunnistajad kinnitasid, et põõsastes koos Yamaha VMX-ga kükitanud V.O on sama isik, kes ületas kiirust ja püüdis Vääna suunas põgeneda. Kahetsusväärselt liiklusreeglite rikkumised on saanud süstemaatilisteks ja tavapärasteks sündmusteks, autoga liikumine mingil määral võib tagada anonüümsust ja isiksusetust liikluses. Tunnistajatele oli hästi nähtav mootorratta juht, kellel puudus võimalus enda välimust varjata või moonutada erinevalt autos viibivast juhist. Mõlemad tunnistajad üksikasjalikult kirjeldasid mootorratast juhtinud isiku välimust: tumeda värvi tavariietus (nahkjope, teksad) ja seljakott. Kaitsja leidis, et V.O juhuslikult sattus politseiametnike huviorbiiti ning tegelik õigusrikkuja võis keerata Kumna-Vääna teele või kuhugi mujale. Kui lähtuda kaitseversiooni loogikast, siis väärteo toimepanemise ajal ja kohas pidid olema vähemalt kolm halli värvi Yamaha VMX mootorrattast. Üks nendest ületas sõidukiirust ja kadus, teine oma ebakindla sõidustiiliga (vastassuunas sõitmine) ja ülisuurel kiirusel politseipatrulli eest põgenes (mis on jäädvustatud videosalvestisel) ja kolmandaks oli V.O, kes kükitas põllul. Kohtu hinnangul sellised väited on absurdsed, sest videosalvestis ühemõtteliselt kinnitab 6 kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kantud andmeid ning võimaldab objektiivselt hinnata V.O käitumist, põgeneva mootorratta juhi riietus ühtib V.O riietusega detailides. Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse paragrahvile lõike 1 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtule esitatud kiirusemõõtseadme kasutamise protokollist nähtub, et mõõtmisel oli kasutatud kiirusmõõteseadet Stalker II MDR numbriga AS008353 ja seade oli testitud 13.06.2016 kell 19:00 ning rikkumise tuvastamise ajal oli töökorras. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, antud juhul on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus on kasutatav tõendina. Protokolli kohaselt kiirusmõõturi kasutamisel kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei ole signaalile läbimatuid takistusi. Stalker II MDR tööpõhimõte seisneb lainete sagedusel 34.7 GHz saatmisel mõõdetava objekti suunas (http://www.stalkerradar.com/pdf/006-034900_Stalker_II_mdr_specifications.pdf), mis kasutades Doppleri efekti (https://en.wikipedia.org/wiki/Doppler_effect) võimaldavad tuvastada mõõdetava objekti sõidukiirust. Üldteada on asjaolu, et orgaanilised materjalid (puu, lehed, oksad jne) on head isolaatorid ja need neelavad laineid. Seega läbimatu takistuse olemasolu ei võimalda kiiruse mõõtmist, ehk takistuse olemasolul Stalkeri tablool ei oleks kiirus fikseeritud. Kuna käesoleval juhul kiirus oli mõõdetud ja V.O-le ette näidatud (vastav märge kiiruseületamise protokollis olemas), kohtul puudub alus kahelda mõõtetulemuse õigsuses. Paikvaatluse ajal kaitsja poolt tehtud fotodest nähtub, et politseipatrulli asukohast terve sõidutee ja sellel liikuvad mootorsõidukid on hästi nähtavad, mis võimaldab mõõta nende sõidukiirust. Maa-ameti kaardirakendusest nähtub (http://xgis.maaamet.ee), et peale kurvi läbimist avaneb umbes 800 m pikkune vahemaa, kus 13.06.2016 V.O poolt juhitud Yamaha VMX üsna kergesti saavutas sõidukiiruse 191 km/h ja politsei seda kiirust mõõtiski. Videosalvestus kinnitab, et mõõtmise tehiolud olid mõõtmise hetkel head, oli sademeteta valge aeg. Kiirusemõõtmine toimus käes hoitud statsionaarse kiirusmõõturiga Stalker, mootorsõiduk liikus üksinda ja seadme helisignaal oli ühtlane. Tallinna–Paldiski maantee (põhimaantee nr 8) on üks Eesti põhimaanteedest ja mõõtmise kohas kahesuunaline, kuid kindlasti see sõidutee ei ole ettenähtud kiirendusvõistlusteks ja mõõtmise kohas kehtib kiirusepiirang 90 km/h. Seetõttu ei ole võimalik, et Tallinna–Paldiski maanteel on võimalik konstantselt sõita kiirusega 200 km/h ning nagu kaitsja väitis, jõuda 24 sekundiga Kumna-Vääna ristmikuni. Kaitsja väited, et terve teelõik oli läbitud ülisuure kiirusega on meelevaldne – liikumist 200 km/h nivelleerivad nii videosalvestusel nähtuv vastutulev auto, jälgrattur, kui ka üsna järsk pööre, takistuste läbimisel oli vaja sõidukiirust vähendada. Tänu sellele, et mootorrattur vähendas sõidukiirust, jõudis patrullsõiduk õigusrikkujale järele KumnaVääna tee juures. Patrullsõiduki positsioneerimise andmetest nähtub, et selle kiirus peale kurvi möödumist oli juba 141 km/h ja suurenes 156 km/h. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et mootorrattas kadus politseisõiduki vaateväljast vaid paariks sekundiks ja nende ütlusi kinnitab videosalvestis, millel juba 8 sekundil on võimalik paremas nurgas näha mootorrattast, mis üksinda liigub Keila suunas. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et videosalvestuse näol on tegemist sellise objektviise tõendiga, mis on jäädvustanud toimunu sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või eksitavatest arvutustest: kaitsja poolt esitatud arvutused teatud teekonna läbimise kohta teatud kiirusel on oletuslikud ja eksitavad. Kui süüdistatav otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui 7 tõendeid ei esitata või ei looda võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu otsus nr 3-1-185-07 p 9.1). Esitades väite vastupidiste asjaolude – ehk kiiruse ületanud ja videosalvestusel jäädvustatud isiku kohta, pidi V.O seda ka tõendama, selliseid tõendeid esitatud ei ole. Tulenevalt menetlusseadusest ja kehtivast kohtupraktikast süüdistataval ei ole keelatud muuta oma ütlusi ja esitada kardinaalselt erinevad versioone sündmuse kohta. Samas vastulauses esitatud ning kohtuistungil antud ütluste erinevuse tõttu kaebaja versioon muutub ebausaldusväärseks, isik ei ole selle kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kaebuse esitaja väited on olnud vastuolulised, kohati meelevaldsed ja asjakohatud, nende eesmärgiks oli kohtu arvates ainult soov vabaneda vastutusest. Kuigi vastulauses esitatu ei ole määrav, kohus suhtub kriitiliselt kaebuse esitaja väidetesse, et ta ei ole kiirust ületanud ka seetõttu, et V.O ise ei ole vastulause teise ja neljandas lõikes väljendatud süü tunnistamist tagasi võtnud, loobudes vaid vastulause kolmandas lõikes esitatust. Vastulause neljandas lõikes V.O väidab, et peatumismärguannet ta ei näinud, võimalik, et vilkurite tajumist takistas päike. V.O väited selle kohta, et ta peatamise märguannet ei näinud, on ennastõigustavad ja jäävad paljasõnalisteks videosalvestusel jäädvustatud sündmuste foonil. Tunnistajate ütluste kohaselt anti talle märguanne siniste-punaste vilkuritega, samuti videost on kuulda, et patrullpolitseinik teatab „mittepeatamisest“ keskusele. Videost on näha, et politseisõiduki lähenedes menetlusaluse isiku juhitud mootorrattale suurendab see kiirust ja hakkab kiiresti kaugenema. Seejuures sõidetakse vastassuunavööndis, andmata suunamärguannet ja pööratakse toetudes jalale, on kuulda mootori pöörete lisamist ja menetlusaluse isiku juhitud sõiduk jätkab suurel kiirusel edasi liikumist. Arvestades seda, et politseisõiduk tegi ennast korduvalt nähtavaks, siis on kohus üheselt veendunud selles, et menetlusalune isik nägi tema taga sõitvat politseisõidukit ja pidi aru saama, et teda tahetakse peatada. Sellest annab üheselt tunnistust ka asjaolu, et politseisõiduki lähenedes asus menetlusalune isik kiirendama ja sõitis eest ära. Seejuures ei võtnud menetlusalune isik paremale, vaid jätkas liikust keset sõiduteed. Taoline objektiivne käitumine näitab üheselt seda, et menetlusalune isik ei kavatsenud peatuda ja üritas põgeneda. Sõiduki liikumise trajektoor otse edasi ei viita sellele, et menetlusalune isik oleks soovinud paremale tee äärde võtta ehk peatuda. Asjaolu, et V.O oli kavatsus ennast taga sõitva politseipatrulli eest ära peita, kinnitab politseisõiduki 3474 positsioneerimise väljavõte, millest nähtub, et alates kella 20:55st, s.o ajast, mil fikseeriti V.O sõiduki kiiruse ületamine ja politseipatrull hakkas talle järgnema, ning kuni kella 21:03ni, mil tagaajamine lõppes, jõudis politseisõiduki kiirus kohati kuni 182 km/h. Sellest kohus järeldab, et pärast kiiruse ületamist ja Vääna poole pöörde tegemist oli V.O sõiduki kiirus lubatust oluliselt suurem ja püüdes politseipatrullist lahti saada, pidi ta oma sõiduki kiirust üha suurendama. Hilisem V.O põõsastes avastamine kinnitab, et isiku eesmärgiks oli põgeneda ja ennast ära peita selliselt, et vältida vastutust kiiruse ületamise eest. Arvestades kohtuistungil kontrollitud tõendeid ja võrreldes neid menetlusaluse isiku ütlustega, saab tulla järeldusele, et menetlusaluse isiku ütlused ei riimu ühegi teise väärteo toimepanemise asjaolusse puutuva tõendiga, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku süüd eitavad ütlused tõendikogumist välja jätta. Menetlusaluse isiku väited, et ta ei näinud peatumismärguannet, jäävad paljasõnalisteks. Liikluses osalemisel ja sõiduki juhtimisel tuleb mitmekülgselt jälgida ümbritsevat kiiresti muutuvat liiklussituatsiooni, keskendumine kiiruse hoidmisele võib takistada muutuva liiklusolukorra märkamist, samas just põgenemine kinnitab asjaolu, et peatumismärguannet on märgatud. Asjakohane ei ole kaebuse esitaja väide, et kui ta ära keeras, hakkas päike paistma otse silma ja ei näinud peatumismärguannet, sest peatumismärguanne oli antud enne Kumna-Vääna teele ärakeeramist, kui päike veel silma ei paistnud. Samuti jääb arusaamatuks, mis põhjusel pidi kaebuse esitaja üldse ära keerama, kui sõitis sellel õhtul Kloogaranda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud otsuse 3-1-1-20-15 p-s 39, et väärteoprotokollis on vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest 8 oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses ja vastulause esitamise korral vastulausest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses. Väärteoprotokollis on kirjeldatud V.O süüks arvatud süütegu: „juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 191+/-6 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 95 km/h võrra. Juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga“. Kohus leiab, et väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud V™S § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist. Kaevatav otsus sisaldab sama teokirjeldust, mis on väärteoprotokollis. Kohtuvälise menetleja otsuses on menetleja seisukohad jälgitavad. Kohtu hinnangul on V.O-le süüksarvatavad väärteod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
Sõites asulasisesel teel kiirusega 191 km/h +/- 6 km /h rikkus V.O
Kuna V.O on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 95 km/h, on ta toime pannud
lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kuna menetlusalune isik rikkus
lg 1 sätestatud nõuet, siis on tegemist väärteoga
S § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus; isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Otsuses kohtuväline menetleja leidis, et V.O pani väärteod toime tahtlikult. Kohus asub samale seisukohale, et mõlemad rikkumised pani V.O toime tahtlikult, sest tema enda poolt vastulauses (osas, millest ei loobunud) märgitu kohaselt ta sai aru, et ta ületas kiirust ning ka nägi, et kõrvalteel seisab politseisõiduk. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et vastulause osast loobumine, samuti kaebuse esitaja enda palvel ja sõnadest vastulause koostanud isiku süüdistamine vastulause ebaõigsuses, ei tõsta kaebuse esitaja väidete usaldusväärsust. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja süü on tõendatud, tema poolt süü eitamine jääb paljasõnaliseks. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik V.O, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
lg 4 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 5 p 3 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kaebajale karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS §-s 63 lg 3 sätestatut, mille kohaselt mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi, juhul kui isik on 9 toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule. Kiiruse ületamine ja kohustusliku peatamise märguande tahtlik eiramine on kaks eraldiseisvat väärtegu.
lg 1 sätestab, et sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-52-13, p 19). Karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsuses on kergendava asjaoluna välja toodud kahetsus, kuid kaebuses ja kohtuistungil menetlusalune isik sõnaselgelt ja puhtsüdamlikult kahetsust avaldanud ei ole. Seega ei pea kohus võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Samas on kohtuväline menetleja sellega juba arvestanud ning kaebuse lahendamisel ei saa kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati V.O
lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja
lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja
Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristused
lg 4 ja
lg 1 alusel ettenähtud sanktsioonide keskmises määras, mille suurused vastavad kaebaja süü raskusastmele ning on piisavad eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Samas arvestades kaebuse esitaja varalist seisundit ja trahvi suurust, määras kohtuväline menetleja KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvide tasumise ositi 10 kuu jooksul, tasuda tuleb igakuiselt 100 eurot. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja leiab, et 1000 euro suuruse summa tasumine ühe korraga võib kaebajal käia üle jõu ja selle ühekordne tasumine paneb isiku raskesse majanduslikku olukorda. V.O-le kohaldati kohtuvälise menetleja otsuse alusel kaks lisakaristust -
lg 5 p 3 järgi minimaalmääras ja
Lisakaristuse määramisse puutuvalt viitab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu põhikaristuse määramisel. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning 10 tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Kohus leiab, et kuna menetlusalust isikut on juba varem karistatud samalaadse liiklusalase rikkumise eest (
lg 2), samuti on antud juhul tuvastatud piirmäära oluline ületamine (95 km/h asulavälisel teel), kui ka hoolimatu suhtumine oma teosse, siis on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud eripreventiivsetel kaalutlustel. Kui veel arvestada asjaolu, et kui eelmine kord karistati kaebuse esitajat
lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 180 eurot, mille ta tasus 12.10.2016, siis uue ja ohtlikuma, so
lg 4 ja § 234 järgi kvalifitseeritava teo pani ta toime vaid kaheksa kuu möödudes eelmise trahvi tasumisest. Seega muutub kaebuse esitaja käitumine liikluses ohtlikumaks ning kergemaliigiline karistus pelgalt rahatrahvi näol ei suuda teda mõjutada õiguskuulekalt käituma. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes teadlikult eiravad liikluskorda tagavaid õigusnorme. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ignoreeris kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mistõttu kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb kaebuse esitaja suhtes kohaldada ka lisakaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendab ka teiste liiklejate turvalisust. Seega kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest ning omaks võetud karistuspraktikast lähtudes. Eelnevalt on V.O väärteokorras karistatud rahatrahviga, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et juhtimisõiguse äravõtmine raskendab töö tegemist ja raskendab majandusliku olukorda. Menetlusaluse isiku töö võib küll olla seotud sõiduki juhtimisõigusega, kuid selles osas on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-26-10 p 7 väljendanud seisukohta, et isegi töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Kohtule esitatud kaebuses on märgitud, et määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta jääb ilma tellimustest, teeb tema töötamise ja pere ülalpidamise võimatuks, võivad esineda raskused eluasemelaenu maksmisega. Vajab just B ja C kategooria juhtimisõigust seoses ehitusmaterjalide toimetamisega. Nende väidete kohta menetlusalune isik ei ole kogu menetluse vältel tõendeid esitanud, neid väiteid oleks saanud tõendada Äriregistri andmetega või eluasemelaenulepinguga. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena
ettenähtud sanktsiooni alammääras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isiku poolt toime pandud kiiruse ületamisest ja asjaolust, et isikul on kehtiv väärteokaristus. Kohus leiab, et
Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. V.O on pannud toime olulise rikkumise: ta ei reageerinud peatamise märguandele ja püüdis varjata ennast politsei eest, karistuse mõistmisel tuleb hinnata kõiki asjaolusid kogumis ning mõista karistus vastavalt sellele. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et
lg 1 järgi mõistetud põhikaristus ja lisakaristus on käesoleval juhul põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et
lg 4 ja 234 lg 1 märgitud väärteo toimepanemise eest on võimalik põhikaristusena mõista kas rahatrahv, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. Vähesed Liiklusseaduse 15.peatüki koosseisud näevad ette nii tõsise 11 põhikaristuse: ainult
lg 4, § 234 lg 1; § 235 lg 1 (samuti peatamise märguande eiramine) ja § 237 lg 1 (sündmuskohalt põgenemine või abitus seisundis oleva inimese abita jätmine) kohaselt on võimalik põhikaristusena ära võtta juhtimisõigus kuni kahekümne neljaks kuuks (lisakaristused on sätestatud väiksemas määras, mõlema rikkumise puhul kuni kaheteistkümne kuuni). Käesoleval juhul kaebuse esitaja pani toime kaks rikkumist, milliste toimepanemise eest on Liiklusseaduses ette nähtud kõige rangem karistus. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on V.O karistamise osas teinud õige otsuse, mille muutmiseks puudub alus. Kohus asub seisukohale, et oleks mõeldav ainult A-kategooria juhtimisõiguse äravõtmine, kui kaebuse esitaja oleks toime pannud ainult ühe rikkumise (näiteks ainult kiiruse ületamise). Põgenedes ja varjates ennast politsei eest pani kaebuse esitaja toime palju tõsisema rikkumise, see iseloomustab tema käitumist liikluses olenemata sellest, millist sõidukit (kas A-kategooria või muu) ta juhib. Kohtu arvates kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud. V™S § 23 kohaselt menetlusalusele isikule hüvitatakse tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, kui väärteomenetlus lõpetatakse V™S § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. V™S § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetlus sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 175 lg 1 p 3, 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, seega puudub alus kaebuse esitaja poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.