lg 1 järgi, mõista karistuseks rahatrahv 25 (kahekümne) trahviühiku suuruses, s.o. 100 (ükssada) eurot. Rahatrahv tuleb L. K. tasuda 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (AS SEB Pank), nr EE932200221023778606 (AS Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Pank) või nr EE701700017001577198 (№rdea Pank), viitenumber 10220132458934. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number ja menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna patrullpolitseiniku 03.09.2015.a. kiirmenetluse otsusega nr 2860,15,001166 karistati L. K.
lg 2 (parandatud kvalifikatsioon LS § 201 lg 1) alusel selle eest, et ta 03.septembril 2015.a. kella 22.00 ajal Lilli-Anne külas Võrumaal juhtis mootorsõidukit, kui juhtimisõigus oli peatunud seoses juhiloa kehtivusaja lõppemisega, millega K.V rikkus
200-eurose rahatrahviga. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU L. K. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, mille kohaselt teda peatasid 03.09.2015 oma ettevõttele kuuluva sõiduki Nissan Vanette Cargo juhtimisel patrullpolitseinikud. Kuna ta juhilube kaasas ei kanna, esitas ta enda ID-kaardi. Kontrolli käigus selgus, et tema juhiload olid kaotanud kehtivuse 12.08.2015 tähtaja möödumise tõttu. Teda trahviti ekslikult LS § 201 lg 2 järgi, mis näeb ette kõrgemad karistusmäärad kui LS § 201 lg 1. Kaebuse esitaja palub tühistada talle määratud rahatrahvi 200 eurot. Kohtuistungil ta osaleda ei soovi (tl 2). KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule (tl 10-11) leiab kohtuväline menetleja, et kuna L. K. juhiloa kehtivusaeg oli lõppenud, siis ei tohtinud ta enam mootorsõidukit juhtida ja tema väärtegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. Oma veast aru saades koostas patrullpolitseinik ebaselguste lahendamise määruse. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et L. K. koostatud kiirmenetluse otsus ja ebaselguste lahendamise määrus on õiguspärane ja selle koostamisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme. Samuti jääb L. K. määratud rahatrahv 50 trahviühikut sanktsioonis ette nähtud piiridesse. Antud asjas puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Tuginedes L. K. poolt antud ütlustele ei olnud ta teadlik sellest, et tema juhiload on kehtivuse kaotanud. Seega ei pannud ta väärtegu toime mitte tahtlikult vaid ettevaatamatusest. Kohtuväline menetleja on nõus rahatrahvi vähendamisega ning asja arutamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et L. K. süü
lg 3 p 1 nõuete rikkumises, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud, on tõendatud L. K. poolt kohtuvälisele menetlejale 3.septembril 2015.a. antud ütlustega, mille kohaselt puudus tal kehtiv juhiluba, kuna ta polnud teadlik, et juhilubade kehtivus on lõppenud ning Maanteeameti kirjaga, millest nähtuvalt liiklusregistri andmetel ei oma L. K. mootorsõiduki juhtimisõigust, mis on peatunud alates 13.08.2015.a. juhiloa kehtetuks muutumisega ja tervisetõendi aegumisega. L. K. käitumine, mis seisnes selles, et ta juhtis mootorsõidukit, kui tema juhtimisõigus oli peatunud seose juhiloa kehtivusaja lõppemisega, tuleb alates 1.jaanuarist 2015.a. kehtiva LS § 201 lg 1 redaktsiooni järgi kvalifitseerida väärteona LS § 201 lg 1 järgi, mis näeb ette mootorsõiduki juhi vastutuse vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud ebaselguste lahendamise määrusest nähtub, et menetleja on lugenud koostatud kiirmenetluse otsuse blokis „Väärteokvalifikatsioon“ õigeks kvalifikatsiooniks LS § 201 lg 1. Samas nähtub kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusest, et L. K. on kohtuväline menetleja karistanud ikka LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kuna KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, on käesolevas asjas tegemist ettevaatamatu teoga. L. K. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. L. K. on LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja V™S § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid. LS § 263 lg 1 järgi on LS §-des 201-2615 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet. Seega on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur pädev menetlema L. K. poolt toimepandud väärtegu.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vastavalt KarS § 47 lg 1 sätestatule on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut; trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et asjas puuduvad L. K. vastutust kergendavad ja vastutust raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et kuigi KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt süüdlase isiku arvestamist, on selle kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides. L. K. süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et nähtuvalt karistusregistri teatisest ei ole L. K. varasemalt väärteokorras karistatud, ta pani väärteo toime ettevaatamatusest, tema süü liiklusnõuete rikkumises ei ole suur. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et põhjendatud on L. K. karistada rahatrahviga. Kohus peab piisavaks tagamaks L. K. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist tema karistamist tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, s.o. rahatrahviga 25 trahviühikut. Neil asjaoludel rahuldab kohus L. K. kaebuse ja tühistab osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseiniku 03.09.2015.a. kiirmenetluse otsuse nr 2860,15,001166, millega karistati L. K. LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (200 eurot). Kohus kvalifitseerib L. K. käitumise LS § 201 lg 1 järgi ja vähendab L. K. mõistetud karistusmäära, karistades teda rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.