4-16-2336/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprillil 2016.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-2336 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi R.E kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.03.2016 otsusele nr 2302,16,002308 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: R.E (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus otsustas: R.E kaebus rahuldada ja tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.03.2016 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,16,002308 ja teha uus otsus: Mõista R.E süüdi Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ning karistada rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 07.03.2016 otsusega nr 2302,16,002308 karistati R.E LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 14.02.2016 koostatud väärteoprotokolli nr 230216002308 kohaselt 14.02.2016 kell 18:06 Harju Maakonnas Ääsmäe-Haapsale-Rohuküla 9 kilomeetril liikudes Ääsmäe suunas R.E juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.nr. XXX sõidukiirusega 130+- 8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. Kaebuse sisu 07.03.2016 esitas R.E kohtule kaebuse, milles ta taotleb põhikaristuse liigi muutmist, mis näeb ette mootorsõiduki juhilubade äravõtmist 3 kuuks. Kuna kaebaja on kutseline autojuht, siis väärteoasja otsusega kaob ära ka tema igakuine sissetulek, milleta ei ole võimalik tänapäeval kuidagi eksisteerida. Sissetuleku kaotusega kaebuse esitajal kaob võimalus toetada kahte poega, kes ei ole veel majanduslikult iseseisvad. Praegusest töökohast ilma jäämine oleks tõeliselt valus. Saab täielikult aru tehtud väärteost ja kahetseb tehtut. Loodab, et karistus rakendatakse mingil teisel moel. Kaebusele on lisatud tööandja XXXpositiivne iseloomustus. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas leidis, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Käesoleval juhul lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades rikkumise alammäära (21 km/h) ületamise osas on kaebaja süü keskmine. Kuivõrd menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust keskmises määras LS § 227 lg 2 mõttes, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus isiku süüle. Karistust kergendava asjaoluna esineb kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Asjaolusid, mis välistaksid mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kaebemenetluses ei ilmne. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isik paneb LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegusid toime korduvalt, tuleb teda liiklusest kõrvaldada. Seega juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on käesoleval juhul vägagi põhjendatud. Kohtuväline menetleja lisab, et R.E ei ole esitatud ühtegi dokumenti oma kaebuses toodud väidete kinnitamiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning menetlusalusele isikule on määratud vastav karistus, mistõttu kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud R.E kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. R.E teatas kohtule esitatud kaebuses, et ta ei soovi kohtust osa võtta. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on R.E poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Menetlusalune isik R.E 14.02.2016 andis ütlusi, et juhtis mootorsõidukit VW reg.nr XXX liikudes Haapsalust Jürisse. Siiralt kahetseb. Kiirustas tööle. Töötab autojuhina ning pidi jõudma laeva peale. Saab oma rikkumisest aru, tunnistab süüd ja kahetseb väga. Töötab „XXX“ autojuhina, ülalpidamisel on kaks last. Palub arvestada asjaoluga, et töötab autojuhina. See töö on ainuke sissetulek ja töökohti on väga vähe. - Kiirusmõõturi kasutamise protokolli asendanud heli- ja videosalvestus VTA 2302.16.002308 vastab V™S § 31 lõike 1 1 punktides 1–3 sätestatud nõuetele: see on seotud väärteoasjaga nr 2302,16,002308, salvestisest nähtub millal (14.02.2016 kell 18:06-18:07), millistel asjaoludel (kiirust mõõdeti liikuvast patrullsõidukist) ja kelle poolt on salvestis loodud (PPA). Samuti salvestisest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – mootorsõiduki reg.nr XXX sõidukiirus oli 130 km/h. Teisest videosalvestusest nähtub menetlustoimingu käik. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt R.E-le on määratud rahatrahvid LS § 227 lg 1 järgi (14.08.2015) ning LS § 227 lg 2 järgi (29.11.2015), mis on tasutud. 2 Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning R.E süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik R.E juhtis mootorsõidukit VW reg.nr XXX kiirusega 130+/8 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h, ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. R.E käitumine sisaldab LS § 227 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik R.E , õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati R.E LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu lahend 3-1-1-52-13, p 19). Kohus leiab, et põhikaristuse liik ja määr ei vasta R.E isikule ja tema süü suurusele. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 130 km/h +/- 8 km/h asulavälisel teel – ÄäsmäeHaapsalu-Rohuküla maantee 9 km (põhimaantee nr 9). Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h, ohustades olulisel määral teiste liiklejate turvalisust. Kiiruse ületamine 32 km/h on üle LS § 227 lg 2 märgitud keskmise. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuse LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. R.E võttis mootorsõidukijuhina lubatud suurimat sõidukiirust ületades riski. On üldteada, et mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla rasked tagajärjed. Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu ühtegi põhjendust, miks oli tal vaja autot juhtida nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades, väidab ainult, et tahtis kiiresti laeva peale jõuda, kuid see ei ole põhjus, miks ületada sellisel määral öisel ajal sõidukiirust. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Nimelt nähtub R.E suhtes koostatud karistusregistri väljatrükist, et teda on viimati 29.11.2015 LS § 227 lg 2 alusel karistatud 200 euro suuruse rahatrahviga ja sellele eelnevalt 14.08.2015 LS § 227 lg 1 alusel 112 euro suuruse rahatrahviga. Käesoleval juhul vaadeldava liiklusalase rikkumise on R.E aga toime pannud 14.02.2016, kui ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Analüüsides eelosutatud kuupäevalisi andmeid, siis tuleneb neist järeldus, et vaid lühikese ajavahemiku möödumisel on R.E pannud korduvalt toime suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega seonduvaid rikkumisi ning uute rikkumiste jätkuv toimepanemine viitab sellele, et eelnevalt määratud väiksemad rahatrahvid pole tema suhtes mõju avaldanud. Mis puudutab kaebuses märgitud sissetuleku saamiseks juhtimisõiguse olemasolu, samuti võimalikke 3 raskeid tagajärgi tema poegadele, siis sellega seonduvalt tuleb märkida, et kõnealused asjaolud olid R.E olemas ka ajal, mil ta talle inkrimineeritava liiklusrikkumise toime pani. Kaebuse viide juhtimisõiguse vajadusele on küll inimlikust aspektist vaadatuna mõistetav, kuid seejuures ei saa jätta kõrvale, et kaebuse esitaja eksimus ei ole juhuslikku laadi või esmakordne. Lähtudes eeltoodust R.E süü on keskmisest oluliselt suurem, mistõttu tema suhtes tuleb kohaldada maksimaalsele määrale lähedane karistus. Kaaludes karistusliigi valikut kohus leiab, et R.E isikuandmed, ehk tema eelnev karistatus samaliigiliste süütegude toimepanemise eest ei saa välistada tema suhtes rahatrahvi kohaldamise. Arvestades rikkumise raskusastet ning tuginedes kehtiva õiguse järgi kohaldatavatele karistamise üldpõhimõtetele on R.E-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ülemäära karm. R.E rikkumised, arvestades rikkumiste ühiskonnaohtlikkust, ei ole muutunud raskemaks. See tähendab, et rahatrahv karistusliigina omab mõju R.E õiguskuulekusele, mistõttu tema suhtes isiku põhiõigusi intensiivsemalt riivava karistusliiki ehk juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Ühtlasi nähtub karistusregistrist, et mõistetud rahatrahvid on tasutud. Samuti kaebaja on oma kaebusele lisanud XXXiseloomustuse, mis annab kohtule aluse kaaluda, et isikule on eluliselt vajalik juhtimisõiguse olemasolu igapäevase sissetuleku tagamiseks. Kuivõrd R.E asus tööle 11.01.2016 autojuhina, siis on tõenäoline, et ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ta kaotab töökoha. Antud asjas on väärteo eest määratud karistuse heidutav mõju isiku eksistentsiaalsetele õigustele faktiliselt intensiivsem kui võimalik kuriteokaristus. Kohus leiab, et olukorras, kus menetlusalusel isikul puuduvad täitmata nõuded tasumata rahatrahvide näol, temal on olemas kindel sissetulek ning varasemad rahatrahvid on sundinud teda hoiduma veelgi raskemate süütegude toimepanemisest (sõidukiirust on võimalik ületada veelgi olulisemal määral), siis saab nendest asjaoludest järeldada, et menetlusalusel isikul on olemas piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks ja rahatrahvide tasumise soov ning varasemate rahatrahvide arv ei viita üheselt sellele, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Põhjendatud ei ole kohtuvälise menetleja seisukoht, et R.E mõjutamiseks edasistest süütegudest hoiduma, on vaja teda kindlasti karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Käesoleval juhul karistuse eripreventiivseid eesmärke on võimalik jätkuvalt saavutada menetlusaluse isiku puhul ka rahatrahviga, mis on lähedane maksimaalsele määrale. R.E näol pole tegemist süstemaatilise liiklussüütegude toimepanijaga, kelle puhul rahatrahvi kohaldamine tulemust ei anna. Tegemist on isikuga, keda on varem küll samaliigilise õigusrikkumise eest karistatud, kuid seda vaid kahel korral. Seega ei ole alust käsitada R.E isikuna, kes sageli rikuks erinevaid liiklusnõudeid. Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja loobumine kergema karistusliigi kohaldamisest. Rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusaluse isiku suhtes end ammendanud. Arvestades rikkumise suurust ja menetlusaluse isiku isikuandmeid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kohaldatud 3-kuuline mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Seega leiab kohus, et R.E kaebus tuleb rahuldada osaliselt, kaevatav otsus tühistada, teha uus otsus ja karistada menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga maksimaalsest sanktsioonist (100 trahviühikut) veidi madalama rahatrahviga, s.o. 90 trahviühikut, ehk 360 eurot. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4