KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3394 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vai

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 08.05.2015 otsusega tunnistati F.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega.

§ 238lg 2 kohaselt vähendati karistust kestuseni 6 kuud. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust F.S-ile Harju Maakohtu 30.10.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8152 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohtuotsuste kogumis jäi tema lõplikuks karistuseks 2 aastat 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 loeti tema karistuse kandmise algust alates 04.03.

1. Karistusaeg lõpeks 28.03.
3. Tartu Maakohtu 23.03.2016 määrusega jäeti F.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 2.1 Maakohus leidis, et F.S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna puudub piisav veendumus, et isik suudab kinni pidada käitumiskontrolli nõuetest ega jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, seda isegi elektroonilise valve tingimustes. Lisaks ei läheks F.S-i ennetähtaegne vabastamine kokku ühiskonna õiglustundega. Sellisele seisukohale asumisel pidas esimene kohtuaste oluliseks F.S-i korduvat kriminaalkorras karistatust (sealhulgas mitmeid vangistusi), kuritegude toimepanemist katseaegadel, temal vangistuses kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ja tema suhtes alles hiljutiselt (21.10.18.12.2015) täiendavate julgeolekumeetmete kasutamist. Veel märkis kohus ära, et F.S on sõltuvus narkootilistest ainetest ja vabaduses koosneb tema suhtlusringkond valdavalt kriminaalse taustaga isikutest ning narkosõltlastest. Lisaks puudub F.S kindel töökoht ja tema ema on seisukohal, et ta ei saa poega vabanemisel pikaaegselt toetada, kuna tema töövõimetuspension ei ole piisav. Samas on väheusutav, et F.S suudaks kiiresti tööd leida. F.S-i kuriteod on aga olnud ajendatud ebapiisavast sissetulekust ning vajadusest osta endale narkootilisi aineid.
4. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse F.S. Kaebuse kohaselt nõustub kinnipeetav maakohtu otsustusega jätta ta tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata, kuid leiab, et tema vabastamise küsimust peaks kohus arutama uuesti kuue kuu pärast. Sellist taotlust põhjendab F.S argumendiga, et ta kannab karistust teise astme kuriteo eest ja on oma süüd selles tunnistanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 23.03.2016 määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus selle taotluses määrata F.S-i vabastamise küsimus kohtus uuesti arutamisele kuue kuu pärast, jääb rahuldamata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt. 5.

§ 426

lg 2 sätestab, et kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetut tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamast, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. Käesoleval juhul maakohus F.S-i puhul uue tähtaja andmist vajalikuks pidanud ei ole. Ringkonnakohus, lähtudes KarS § 76 lg-s 4 loetletud kriteeriumidest, sellise seisukohaga täielikult ka nõustub. Nimelt on asjaolud, millistel esimene kohtuaste kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamisest keeldus (vt käesoleva määruse punkt 2.1), sedastatavad ka kuue kuu pärast. Ehk siis isegi juhul, kui F.S suudab kinni pidada vanglas kehtestatud korrast (tema senist käitumist ilmestavad kaks kehtivat distsipliinirikkumist ja alles hiljutine tema suhtes täiendavate julgeolekumeetmete tarvitamine), ei oleks kinnipeetava poolt nimetatav periood piisav, hindamaks oodatavate positiivsete muutuste püsivust. F.S-i argumendid, s.o tema kuriteo teiseastmelisus ja enda süü tunnistamine selles, apellatsioonikohut vastupidisele seisukohale ei veena. 6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 2 /allkiri/ Mati Kartau 2 /allkiri/ Aarne Sarjas