U.P (ik XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab, e-post: XXX) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Asja arutamise aeg 03.03.2016.a. Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor Kaebuse esitaja U.P RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 2, § 134-135, § 155-156 kohus otsustas: U.P kaebus rahuldada osaliselt, PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.01.2016.a. otsus väärteoasjas 2302,15,019578 tühistada osaliselt ja teha uus otsus. nr Mõista U.P süüdi
S § 66 lg 2 kohaldades määrata, et mõistetud rahatrahv 420 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt 35 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.01.2016.a üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2302,15,019578 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas või EE 932200221023778606 Swedbankis, EE 403300333416110002 Danske Bank või EE 701700017001577198 №rdea Pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165006201. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 24.märts 2016.a. Asjaolud, menetluse käik Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Marek Pello koostas 21.12.2015.a. väärteoprotokolli nr 20151221372701 U.P kohta, kes 21.12.2015.a. kella 12:19 ajal juhtis Harju maakonnas Laagris Veskitammi ja Tuleviku ristmiku juures mootorsõidukit Volvo V50 reg.nr (puudus), millel puudusid riiklikud registreerimismärgid. Kirjeldatud tegevusega rikkus U.P liiklusseaduse (
) § 76 lg 1 ja 13 ning MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 nõudeid, mis on kvalifitseeritud väärteona
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs määras U.P-le 13.01.2016.a. väärteoasjas nr 2302,15,019578 tehtud üldmenetluse otsuses karistuseks
S § 56 lg 1. Määratud rahatrahv tuli tasuda 6 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades 70 eurot korraga. U.P esitas kohtule kaebuse, milles palub väärteoasjas nr 2302,15,019578 tehtud otsuse tühistamist või alternatiivina vähendada otsusega karistuseks määratud rahatrahvi kohtu äranägemise järgi. Kaebuse esitaja selgitas, et ta on Fotohunt Media OÜ juhatuse liige ning aastal 2015 otsustas ettevõte tegelema hakata kasutatud sõidukite vahendamisega. 21.12.2015.a. sai teate Leedu transpordi ettevõttelt UAB Delca Logistic, et soetatud auto Volvo V50 on jõudnud Eesti territooriumile ning jõuab Tallinnasse kella 11:00 - ks. Auto saabumise teate sai kätte telefoni teel ning ta oli valmis auto vastu võtma. Treileri juht täpsustas, et ta ei saa eramajade rajooni Palu tänavale suure treileriga sõita kuna treiler ei mahu manööverdama ning leppisid sobivaks kohaks Laagri Statoili parkimisplatsi aadressil Pärnu mnt 552B. Parkimisplatsile saabudes oli Volvo V50 ilma registreerimismärgita maha laetud. Platsil on piisavalt ruumi manööverdamiseks. Platsil kehtis parkimiskord, mis piiras sõidukite peatumise aega kuni 30 min. Tegemist on seal tasulise parkimise alaga ning Leedust saabunud sõiduki Volvo V50 pikemaks ajaks tanklasse jätmine ei tulnud kõne alla. Palu tänav asub Laagri Statoilist umbes 2 km kaugusel. 950 meetri pärast Laagri Statoilist lahkumist suunaga Palu 11 poole peatas politsei ta sõiduki. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel ei ole arvestatud selle asjaoluga, et sõiduk oli just jõudnud Eesti Vabariiki, oli liikumas lähimast võimalikust maha laadimise punktist kõige lühemat teed mööda sihtkohta, kust seda ei liigutata ennem kui sõiduk on Eesti Vabariigi seadusandluses kehtestatud korras registreeritud. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on eksinud
Kui lähtuda menetleja tõlgendusest siis ei ole võimalik seadust rikkumata tuua veokitreileriga numbrimärkideta sõidukeid Eesti Vabariiki, sest paratamatult tuleb sõidukitega treilerite pealt sõita parkimiskohale. Kaebaja toonitab, et trahvi tegemise hetkel ei olnud sõiduk sõitnud Eestis veel ühte tundigi ning sõidu eesmärk oli sõita sõiduk parkimiskohale kuni registreerimise toimingud on lõpetatud. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei uskunud teda ega küsinud täiendavaid tõendeid. Samuti leiab kaebaja, et rahatrahv on ise antud olukorras ebamõistlikult koormav. Ta leiab, et juhindudes tema eelpoolt toodud 2 asjaolusid, tema majanduslikku seisundit ja varasemalt liikluskuulekust, ei ole 420 euro suurune rahatrahv õigustatud. Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaebaja U.P kaebuse juurde. Kaebaja andis ütlusi, et taotleb leebemat karistust. 21.12.2015.a. saabus välisriigist Leedust sõiduk. Sõiduki Eestisse saabumisest teatati talle telefoni teel. Leppisid auto mahalaadimise kohaks Pärnu mnt 552B, mis oli Statoili bensiinijaam, kus saab manööverdada. Kell 11 said sõidukite juures kokku ja allkirjastasid dokumendid. Antud parklas saab tasuta parkida 30 minutit. Seetõttu soovis ta sõiduki kiiresti kindlasse piirkonda toimetada ning otsustas kõige lähedamat teed, mis on umbes 2 kilomeetrit, pidi liikuda hoovi kuhu oli plaanis sõiduki paigutada. Alustas sõitu Laagri Statoilist ja liikus Instituudi tee suunas, kus ta kinni peeti. Politsei kasutas peatumismärguannet ja kohe järgmises tänavas ta peatus. Peale sõiduki peatamist keelati sõidukiga edasi liikumast. Tema sõitis autoga sihtpunkti kuna tal ei olnud rahaliselt muid võimalusi ning ta oli sunnitud selle autoga sealt lahkuma. Ta on vähe tegelenud autode müügiga ning ta ei olnud teadlik, et autole võib muretseda transiitnumbrid, et oleks võimalik sõidukit transportida ilma seadust rikkumata. Ta ei küsinud ka kuskilt nõu, kuidas oleks võimalik seaduskuulekalt käituda. Samuti selgitab kaebaja, et tema sissetulek on 100 eurot kuus ja ta elab ema toetuse abil. Praeguseks momendiks on sõiduk registreeritud. Antud rahatrahv on talle koormav. Tema motiiv ei olnud halb ning ei olnud kellelegi liiklusohtlik. Kohtuväline menetleja andis kohtuistungil ütlusi, et menetleja ta ei ole nõus mõistetud karistuse kergendamisega. Kohtuväline menetleja selgitas, et Riigikohus on öelnud, et karistamise määramisel tuleb võtta aluseks sanktsiooni keskmine määr. Seadusandja on näinud ette maksimaalse karistuse 200 trahviühikut ehk siis 800 eurot ning isikule on määratud 105 trahviühiku ulatuses ehk sisult vähe üle keskmise määra. Samuti karistuse määramisel arvestatakse karistuse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mida antud juhul ei ole tuvastatud. Arvestatakse ka õiguskorra kaitsmise huve ning võimalusega mõjutada isikut, et ta enam ei pane toime õigusrikkumisi. Isikul oli ka varem 1 kehtiv väärteokaristus. Seoses sellega, et oli kehtiv karistus määrati ka kaebajale suurem karistus ehk üle keskmisemäära trahv. Kaebajale ei saanud tulla ootamatult see, et kui ta asub liiklusesse ja tal puuduvad kehtivad registreerimismärgid, mis seadus ette näeb, võib teda karistada. Samuti teadis kaebaja ka enda majanduslikku seisu ennem, kui ta sõidukit hakkas teisaldama. Kaebajale koostati väärteoprotokoll ja teatati, et ta ei tohi osaleda liikluses aga kaebaja ikka lahkus sõidukiga. Kohtuväline menetleja selgitas ka kaebajale, et
on ettenähtud selleks, et juhul kui selle sõidukiga peaks toimuma liiklusõnnetus või sõidukiga peaks pandama toime vargus, mis iganes, et siis seda sõidukit oleks võimalik tuvastada.
ei näe ette erandeid, kui sõiduk tuuakse välisriigist Eestisse ja tal puuduvad numbrimärgid, sel juhul tuleb minna Maanteeametisse ja paluda väljastada numbrid või tuleb sõiduk teisest riigist transiitnumbriga. Transiitnumbrite kasutamise tähtaeg on ka piiratud 5 päeva. Kaebajal olid kõik sellised võimalused olemas, kuid kaebaja ei otsinud neid võimalusi. Sõiduk, mis osaleb liikluses peab kandma numbrit ning erandeid ei ole. Samuti oli kaebajal võimalus sõiduk maha panna Saue ARK büroo parklasse, mis on antud piirkonnas ning võtta Maanteeametist sõidukile numbrid ja siis sõita soovitud parkimiskohta. Fakt on see, et sõiduk tuli treileri pealt maha ning osales liikluses, seega peavad sõidukil küljes olema riiklikud registreerimisnumbrid. Eeltoodust tulenevalt leidis kohtuväline menetleja, et kaebajale on tehtud õige otsus ja määratud õiglane karistus ning palub kaebuse jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et tuleb arvestada kaebaja sissetulekut ning seega võib määratud trahvisumma tasuda 10 kuu jooksul, igakuiselt 42 eurot. Kohtuotsuse põhjendused V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 Kohtu hinnangul on U.P poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Tunnistaja Sander Kullamaa ütlustega, mille kohaselt täites tööülesandeid 21.12.2015.a. kell 12:19 Harju maakonnas Laagri alevikus Veskitammi ja Tuleviku tänava juures nägi sõidukit Volvo V50, millel puudusid mõlemad registreerimismärgid ning peatamisel selgus, et sõidukit juhtis U.P ik XXX. Isik väitis, et sai sõiduki just kätte ning kuna treiler ei olnud nõus majade vahel manööverdama, oli ta sunnitud ise koju sõitma Laagri Statoili juurest. Isik oli põhimõtteliselt rikkumisega nõus ja rääkis pikalt oma majanduslikust olukorrast. - Väärteoprotokollile on lisatud videosalvestus, millest nähtub, et sõidukil puuduvad riiklikud registreerimismärgid. Eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning U.P süü rikkumises on tõendatud ka menetlusaluse isiku U.P enda ütlustega, et 21.12.2015.a. osales ta liikluses sõidukiga Volvo, millel puudusid registreerimismärgid. Ta alustas sõidukiga sõitu Pärnu mnt 552B Statoilist Palu 11 poole. Menetlusalune isik selgitas, et teenib 100 eurot kuus ning otsis lisaraha teenimise võimalust. Tal ei olnud raha, et tellida treiler autole järgi. Ta ei saanud sõidukit jätta Statoili parklasse, kuna tasuta saab parkida ainult 30 minutit. Menetlusalune isik sai oma rikkumisest aru ja tunnistas oma süüd.
lg 1 sätestab, et liiklusseadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuste tagamise alused ja põhinõuded, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest.
lg 1 esimene lause sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.
sätestab, et riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtu hinnangul on U.P poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud
Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h U.P enda ütlustega selle kohta, et ta juhtis sõidukit Volvo V50, millel puudusid registreerimisnumbrid. Kohus leiab, et U.P pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta otsustas asuda juhtima mootorsõidukit, millel puudusid riiklikud numbrimärgid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik U.P, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati U.P
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisele kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 16.02.2015.a. kohtuotsuses nr 3-1-1-63-14 märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Karistuse määr võib jääda kas üles – või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel karistust kergendavata ja raskendavate asjaolude puudumist, ühe kehtiva väärteokaristuse olemasolu ning toimepandud tegu ning leidis, et isikut on võimalik karistada üle keskmise määra. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaks tema süü astet. Kohus on seisukohal, et U.P-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õigusrikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus – või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja nimelt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 13.01.2016.a. otsuse nr 2302,15,019578 U.P karistamiseks
ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o. 420 eurot jätab muutmata. Kuivõrd kaebuse esitaja on selgitanud, et tema majanduslik seis ei ole hea (sissetulek kuus 100 eurot ning elab ema toetusele), siis kohus täpsustab otsuse täitmise korda ning määrab KarS 66 lg 2 alusel kaebajale mõistetud rahatrahvi tasumist ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt 35 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.