← Eesti

4-15-7851/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2016.a, Võru kohtumaja Asenduskaristuse number 4-15-7851 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Lembi Looga Tõlk J. K. Avalduse esitaj

§ 48, § 69, § 72; ™S § 201 lg 1 ning V™S § 207 1, § 211, kohus määras: 1.

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti avaldus rahatrahvi asendamiseks.

  1. Asendada P.E-le Maksu- ja Tolliameti 06.02.2015.a otsusega väärteoasjas nr 930015000302/2 määratud rahatrahv 40 trahviühikut, so 160 eurot arestiga 4 (neli) ööpäeva ning arest asendada 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
  2. Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb P.E ühendust võtta Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialisti A. M. , tel: xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx, a. @politsei.ee.
  3. Selgitada P.E-le, et

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

  1. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ning Maksu- ja Tolliametile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Maksu- ja Tolliamet esitas 23.09.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele P.E-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 06.02.2015.a trahviotsusega nr 930015000302/2 P.E-le (edaspidi võlgnik) määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule allkirja vastu kätte toimetatud 06.02.2015.a. Võlgnikul on maksuhalduri ees 21.09.2015.a seisuga tasumata trahviotsuse nõue summas 160 eurot. Rahatrahvi ei ole määratud ajaks tasutud, samuti ei ole pikendatud tasumise tähtaega. Maksuhalduri andmetel võlgnik pangakontosid Eesti krediidiasutustes ei oma. Maksukohustuslaste registri andmetel ei saa võlgnik ametlikku töötasu. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikule kuuluvad järgmised sõidukid:
  2. aasta xxxxxxxxxx, (registreerimismärgiga xxxxxx) ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx). Maanteeameti avalike registriandmete päringust selgus, et sõidukitel puuduvad kehtivad liikluskindlustused. Maksuhalduri hinnangul ei ole rahatrahvi osas täitemenetluse algatamine kohtutäituri poolt otstarbekas, kuna nii vanade sõidukite realiseerimine täitemenetluses on ebatõenäoline. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil P.E kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Viis tundi tööd saab ära teha ühe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maksukorralduse seaduse § 128 lg 4 kohaselt võib maksuhaldur sisse nõuda otsusega, mille täitmisele pööraja on väärteomenetluse seadustiku § 202 lõike 1 kohaselt Maksu- ja Tolliamet, määratud rahatrahvid ning muud nimetatud otsusest tulenevad menetluskulud. Maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 kohaselt kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või käesoleva seaduse § 128 lõike 4 punktis 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (

) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

§ 72lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

§ 72

lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.

§ 69lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale 2

(3)arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. P.E ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahatrahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Maksuja Tolliameti maksuhalduri kinnitusel kuulub P.E-le küll vara - kaks mootorsõidukit, millel puuduvad kehtivad liikluskindlustused, kuid nii vanade sõidukite realiseerimine täitemenetluses on ebatõenäoline. P.E pangakontosid Eesti krediidiasutustes ei oma ning Maksukohustuslaste registri andmetel ei saa süüdlane ametlikku töötasu. Seetõttu on põhjendatud P.E-le määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. P.E-le on karistuseks määratud rahatrahv Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi 40 trahviühikut, so 160 eurot, millele

§ 72lg 2 alusel vastab 4 päeva aresti.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et P.E tuleb teha 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 5 tundi üldkasulikku tööd. Kohus selgitab, et

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt V™S § 207 1 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist. Kohus lähtub määruse tegemisel

§ 72, § 69; V™S §-st 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.