4-16-9009/16

4-16-9009 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2017.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-9009 (2302,16,012830) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Väärteoasi R.S 13.12.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 23.11.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,

1. Kaebuse esitaja R.S , isikukood: xxx; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Kaebuse esitaja: R.S Kaebuse esitaja esindaja: Igor Skorohodov RESOLUTSIOON Jätta R.S 13.12.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 23.11.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,012830 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 23.11.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,012830 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. 1 4-16-9009 Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 23.11.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2302,16,012830 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Kohtuotsuse ärakiri anda R.S-ile, tema esindajale Igor Skorohodov’ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 19.04.2017.a. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati R.S-i Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et R.S juhtis 13.09.2016.a kella 16:15 ajal mootorsõidukit Assaku-Jüri tee ja Andrekse tee ristmiku juures, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, sooritades vasakpööret ei andnud teed temast mööduvale sõidukile Toyota ning keeras talle ette. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju Xxxx. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos selle lisadega, tunnistaja ütlustega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Karistust kergendav asjaolu on eelnevate karistuste puudumine, raskendavad asjaolud puuduvad. Oma sellise tegevusega rikkus R.S LS § 17 lg 5 p 3 /Mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti/ ning LS § 33 lg 2 p 8 /Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja R.S-ile karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. 2 4-16-9009 KAEBUSE SISU 13.12.2016.a esitas R.S kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 23.11.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,012830 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse kohaselt on liiklusõnnetuse põhjustamises samavõrra süüdi ka Xxxx. Kaebaja on seisukohal, et temal oli enne vasakule pööramist suunatuli sisse lülitatud, samuti veendus ta enne pöörde alustamist, et keegi pole temast möödasõidul. Määratud karistus on ebaproportsionaalne, arvestades, et tema sissetulek on veidi üle miinimumpalga ning tema ülalpidamisel on alaealine laps. Kaebaja soovib otsuse läbivaatamist ning trahvi tühistamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et 13.09.2016.a sõitis ta mööda Jüri-Assaku teed, autol oli sisse lülitatud vasakpoolne suunatuli, vaatas peeglitesse, alustas manöövrit ning tagant tulnud auto sõitis talle otsa. Kokkupõrge toimus vastassuunavööndis. Enne manöövri alustamist nägi tahavaatepeeglist autot. Kaebaja esindaja jäi esitatud kaebuse juurde. Väärteomenetlust on oluliselt rikutud, mille tulemusena on tehtud ebaõige otsus, mis kuulub tühistamisele. Tunnistaja Xxxx selgitas, et ta sooritas möödasõitu aeglaselt liikuvast mootorsõidukist, hakkas mööda sõitma, oli juba vastassuunas, järsult pööras aeglase mootorsõiduki juht ning hakkas paremalt poolt vasakule keerama mitte näidates suunatuld. Tunnistaja selgitas, et politseid oodates saabus teise autojuhi abikaasa sinna, koos urgitseti autos, lülitati sisse avariisignaalid, tagumine vasak suunatuli ei töötanud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteomenetlust ei ole rikutud. R.S-i süü on täielikult tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et R.S 13.12.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 23.11.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,012830 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 3 4-16-9009 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et R.S ei tunnista oma süü, leiab, et äärmisel juhul on tegemist segasüüga. Kohus aga leiab, et R.S-ile inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud järgmiste uuritud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt toimus liiklusõnnetus Assaku-Jüri tee ja Andrekse tee ristmiku juures mootorsõidukite Toyota Corolla ja Xxxxvahel. Toyotta Corollal sai kahjustada parempoolne esinurk ning Xxxxvasakpoolne külg; skeemiga; fototabeliga, millest nähtuvad mootorsõidukitele tekitatud vigastused ning asjaolu, et Xxxxei põle tuled; päringuga; vastusega päringule, millest nähtuvalt on asjaolud selgitamisel; menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega; väärteoprotokolliga AB1513191, mille kohaselt rikkus R.S LS § 33 lg 2 p 8 ja § 17 lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi; vastulause, mille kohaselt on teine auto süüdi, kuna ajas segamine ohukolmnurga ja aeglase sõiduki märgid. Tema ei näinud ühtegi autot ees ega vasakul küljel; fototabeliga, nähtuvad mootorsõiduki Xxxx kahjustused ning karistusregistri väljavõte, mille kohaselt ei ole R.S kantud karistusregistrisse. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et R.S juhtis 13.09.2016.a kella 16:15 ajal mootorsõidukit Assaku-Jüri tee ja Andrekse tee ristmiku juures, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, sooritades vasakpööret ei andnud teed temast mööduvale sõidukile Toyota ning keeras talle ette. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju Xxxx'le. Kohus on seisukohal, et R.S poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/. Kohus leiab, et R.S põhjustas liiklusõnnetuse hooletusest, kuivõrd ta ei veendunud enne manöövri alustamist, et temast ei ole möödasõidul ühtegi autot. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on selgitanud, et tema pole süüdi, kuna tema lülitas sisse varakult suunatule, andes seega märku vasakule pööramise soovist. Kohus sellise väitega ei nõustu. Esiteks on tunnistaja Xxxx selgitanud, et tema alustas möödasõitu ning teisel mootorsõidukil ei põlenud suunatuli. Samuti nähtub fototabelist, et kaebaja mootorsõidukil ei pole tuled, samas Toyotta Corollal põlevad ohutuled. Samuti on kaebaja süüdistanud teist sõidukijuhti. Riigikohus on korduvalt öelnud, et kui kohtualune otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt 4 4-16-9009 looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3). Kaebaja ei ole esitanud enda väite kinnitamiseks tõendeid, seega sisuliselt puudub kohtul kui ka kohtuvälisel menetlejal võimalus esitatud väite õigsust kontrollida. Pigem leiab kohus, et kaebaja on esitanud sellise süüstava väite, lootuses vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast karistusest. Kohus leiab, et selline kaebaja väide on ennastõigustav ja paljasõnaline. LS § 33 lg 2 p 8 tuleneb selgelt, et juht on enne manöövri alustamist kohustatud veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Kaebaja on selgitanud, et tema vaatas tahavaatepeeglisse ning nägi enda taga olevat sõidukit ning seejärel alustas manöövrit. Samas jättis kaebaja ilmselgelt tähelepanuta, et tema mootorsõiduk liikus tunduvat aeglasemalt ning tema taga olev mootorsõiduk liikus lubatud kiirusega. Kohus on seisukohal, et kaebaja oleks pidanud kohusetundliku ja tähelepaneliku liiklejana enne manöövri alustamist veenduma, et tema tagaolev sõiduk ei ole alustanud möödasõitu. Kaebaja seda ei teinud ning selle tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Lisaks selgitab kohus, et ei ole eluliselt usutav, et mootorsõiduki Toyotta Corolla roolis olev isik (tunnistaja Xxxx) oleks alustanud teadlikult möödasõitu, kui ta nägi või kaebajal oli suunatuli nõuetekohaselt sisselülitatud. Kohus on seisukohal, et väärteoasja materjalidega on üheselt leidnud tõendamist, et R.S põhjustas liiklusõnnetuse. Seda asjaolu kinnitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll, asjaolu, et mootorsõidukil ei põle tuled, s.h ka suunatuli. Samuti on kaebaja selgitanud, et tema vaatas taha ja nägi autot, arvestades, et tema sõidukiirus oli väike, pidi ta kohe kindlasti enne manöövri alustamist veenduma selle ohutuses. Kaebaja seda ei teinud ning selle tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas alust tõlgendada kõrvaldamata kahtlusi kaebaja kasuks, kuivõrd kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et kaebaja oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Kaebaja esindaja on seiskohal, et tunnistaja ülekuulamise protokollis on puudu allkiri. Kohus leiab, et selline väide on asjakohatu. Allkiri on puudu kohas, kus on eesti keeles selgitatud tunnistajale tema õigusi ja kohustusi. Kuivõrd tunnistaja on emakeelena vene keelt kõnelev isik, on temale eraldi lehel (t.lk 26) antud kirjalikult tema õigused ja kohustused vene keeles. Antud õigustele ja kohustustele on tunnistaja andnud ka oma allkirja. Tunnistaja ei tohi allkirjastada midagi, millest ta reaalselt aru ei saa. Seega tunnistajale on õigesti tutvustatud tema õigusi ja kohustusi tema emakeeles. Kaebaja esindaja väide, et väärteoprotokollis peavad olema ülesloetletud kõik tõendid, ning käesolevas asjas seda pole tehtud, on asjakohatu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning selgitab, et väärteoprotokollile on lisaks kogutud järgmised tõendid: liiklusõnnetuse nr 1923 materjalid, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ning tunnistaja ütlused on protokollitud eraldi. Seega on väärteoprotokolli koostamise hetkeks kogutud kõik asja lahendamiseks vajalikud tõendid ning sellega pole rikutud väärteomenetlusõigust. Kaebaja esindaja väide, et kohtuväline menetleja oleks pidanud otsima muid tunnistajaid on väär. Nii tunnistaja Xxxx kui ka kaebaja on selgitanud, et liiklusõnnetuse hetkel ei olnud sündmuskohal teisi liiklejaid, seega ei oleks olnud kohtuvälisel menetlejal võimalik kuskilt n.ö „laest“ leida veel mõni tunnistaja, kelle ütlusi oleks saanud kasutada. Kui kohtuväline menetleja oleks seda teinud, siis oleks olnud tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega. Selline kaebaja esindaja väide on asjakohatu ning ilmselgelt otsitud põhjus. Samuti on kaebaja esindaja märkinud, et kohtuväline menetleja oleks pidanud määrama ekspertiisi. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kaebajale on selgitatud tema õigusi ja kohustusi, millest nähtub, et V™S § 19 lg 1 p 4 lubab isikul anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Kohtuväline menetleja määrab ekspertiisi ainult sellisel juhul, kui üks osapooltest esitab vastavasisulise taotluse ning antud 5 4-16-9009 taotlus on põhjendatud. KES § 2 kohasel on kohtuekspertiis menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. KrMS § 95 lg 1 kohaselt on ekspert isik, kes rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. Sellest tulenevalt ei lahenda ekspert süüküsimust. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et eksperdile ei ole lubatud esitada õiguslikke küsimusi, millele vastamine eeldab süüküsimuse lahendamist, liikluseeskirja kui õigusakti sätete rakendamist ning tõendite kontrollimist ja hindamist või mille lahendamiseks ei lähe vaja eksperdi eriteadmisi. Kaebaja ei taotlenud ekspertiisi määramist ning kohtuväline menetleja hinnates kogutud tõendeid kogumis leidis, et ekspertiisi määramine ei ole süüküsimuse lahendamisel asjakohane. Kohus selgitab, et kuigi menetlust juhib kohtuväline menetleja, on menetlusosalisel kohustus ja õigus oma asjas näidata üles huvi ning võimalus esitada erinevaid taotlusi. Käesoleval juhul kaebaja seda teinud ei ole, seega ei saa ekspertiisi määramata jätmist kohtuvälisele menetlejale ette heita ega lugeda seda väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks. Mis puudutab kaebaja väidet, et määratud rahatrahv on ebaproportsionaalne, selgitab kohus järgmist. LS § 223 lg 1 alusel on võimalik karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Seega maksimaalne rahatrahv oleks 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Seega keskmiseks karistusemääraks oleks 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole R.S ühtegi varasemat karistust, liiklusõnnetusega kaasnes varaline kahju, isiku süü on alla keskmise. Seega leiab kohus, et määratud karistus vastab isiku süüle ning on proportsionaalne. Rahatrahv on alla sanktsiooni keskmise määra. Kaebaja väide, et temal on väike palk ja ülalpidamisel alaealine laps on leidnud kohtus tõendamist, samas pole kaebaja esitanud taotlust määratud rahatrahvi ositi tasumiseks. Kohus on seisukohal, et ilma kaebaja vastavasisulise taotluseta, ei ole kohtul võimalik määrata rahatrahv ositi tasumisele. Kuivõrd kaebaja sellist taotlust ei esitanud, ei saa kohus määrata rahatrahvi ositi tasumisele. Kohus on seisukohal, et R.S-ile määratud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, §
3. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6