4-17-2692/5

4-17-2692 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Narva kohtumaja (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-2692 (2330,17,001537) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi O.O kaebus kohtuvälise menetleja 20.04.2017 otsusele, millega O.O karistati LS § 22 lg-s 8 ja § 24 lg-s 2 sätestatud rikkumiste toimepanemise eest LS § 259 lg 1 alusel 8 trahviühikuga, s.o 32 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalune isik/Kaebuse esitaja O.O isikukood xxx; elukoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, Narva RESOLUTSIOON Jätta O.O taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaebus kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Narva politseijaoskonna 20.04.2017 üldmenetluse otsusele nr 2330,17,001537 kaebetähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib V™S § 189, § 190, § 192 ja § 193 alusel esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 20.04.2017 otsusega väärteoasjas nr 2330,17,001537, karistati O.O LS § 259 lg-s 1 sätestatud rikkumise toimepanemise eest 8 trahviühikuga, s.o 32 euroga.
3. 15.05.2017 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotletakse kaebetähtaja ennistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. 1 4-17-2692 Kaebusest nähtuvalt palus kaebaja kohtuvälise menetleja otsuse edastamist oma e-posti aadressile, ent sinna seda ei saadetud ning see on ka kaebetähtaja ennistamise aluseks. Kaebuse sisulistes põhjendustes märgib kaebaja, et ei nõustu kohtuvälise menetleja otsustusega ka sisuliselt, kuna väärteokirjelduse kohaselt pani ta süüteo toime kell 19.
4. Tegemist ei olnud pimeda ajaga ning seega ei saanud talle laieneda ka kohustus helkuri kandmiseks. Teiseks on videosalvestiselt nähtav, et ta kandis helkurit. Kaebaja pole nõus teisegi etteheitega, mille kohaselt ületas ta teed vales kohas. Nimelt nähtub videosalvestiselt, et ta ületas tee kaupluse „1000 Pisiasja“ juures asuval ülekäigurajal. Osutatud alustel taotleb kaebaja kohtuvälise otsuse tühistamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja kaebuse lisaks oleva dokumentatsiooniga, samuti kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
6. Esmalt märgib kohus, et kaebuse sisulise läbivaatamise eelduseks on kaebuse tähtaegne esitamine. Kaebuse tähtaegse esitamata jätmisel lasub kohtul kohustus kontrollida vastava taotluse olemasolul kaebetähtaja ennistamise aluseid ning nende aluste olemasolu korral ja kaebetähtaja ennistamisel on kohtul võimalik lahendada esitatud kaebust sisuliselt.
7. Materjalidest nähtuvalt on kaebaja suhtes koostatud väärteoprotokoll 22.03.2017 ning selles on selgitatud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 21.04.
8. Koostatud väärteoprotokolli koopia on kaebaja isiklikult kätte saanud, mida kinnitab vastavasisuline omakäeline kinnitus ühes allkirjaga. Väärteomaterjalidest nähtuvalt koostas kohtuväline menetleja 20.04.2017 otsuse, millega karistas kaebajat 8 trahviühikuga, s.o 32 euro suuruse rahatrahviga. Otsuses selgitas kohtuväline menetleja, et kohtuvälise menetleja otsust on võimalik vaidlustada Viru Maakohtus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti selgitas kohtuväline menetleja otsuses, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 08.05.
9. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub ka see, et kaebaja on kohtuvälise menetleja otsuse kätte saanud 15.05.
10. Eelnevat analüüsides tuleb nentida, et kuna kohtuvälise menetleja 20.04.2017 otsuse vaidlustamise tähtaeg saabus 08.05.2017, siis kaebaja poolt kohtule 15.05.2017 edastatud kaebus on esitatud kaebetähtaja väliselt. Samas nähtub kaebusest, et kaebaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et palus kohtuvälisel menetlejal edastada tema suhtes tehtav lahend e-kirjaga tema e-posti aadressile. Hinnas järgnevalt, kas kaebaja poolt esitatud väite näol on tegemist kaebetähtaja ennistamist tingiva asjaoluga, siis leiab kohus, et sellele tuleb vastata eitavalt. Nii tuleb märkida, et väärteoprotokollis puuduvad igasugused viited sellele, et isik oleks taotlenud kohtuvälise menetleja lahendi toimetamist tema e-posti aadressile. Küll nähtub protokolli lisaks olevalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et isik on palunud tema suhtes tehtava otsustuse edastamist e-posti aadressile xxx. Arvestades, et nii väärteoprotokoll kui ka selle lisaks olev menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on koostatud lähedaselt sarnasel ajal ning menetlustoimingu koostamisel on menetlusalune isik avaldanud soovi saada tema suhtes tehtav lahend e-posti aadressile, kohustus kohtuväline menetleja tulenevalt V™S § 70 lg 4 viimasest lausest edastama vastava lahendi isiku e-posti aadressile. Samas märgib kohus, et kõnealune kohtuvälise menetleja minetus ei ole seaduse kohaselt vaadeldav minetusena, mis võiks kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise. Nii sätestab V™S § 70 lg 5, et menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopa kätteandmisel märgitakse 2 4-17-2692 väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Nii on toimitud ka vaadeldaval juhul – nagu kohus juba eelnevalt viitas, on väärteoprotokollist üheselt mõistevalt välja loetav, et kohtuvälise menetleja lahend on kätte saadav kohtuvälise menetleja juurest alates 21.04.
11. Seega oli väärteoprotokolli omakäeliselt allkirjastanud ja selle kättesaamist kinnitanud O.O teadlik kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemise ajast. Seejuures tuleb viidata ka V™S § 70 lg 5 viimasele lausele, mis sätestab üheselt mõistetavalt, et lahendi edastamine või edastamata jätmine ei mõjuta V™S §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu.
12. Seega nendib kohus, et vaadeldaval juhul kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata. Kuna kohus jätab kaebetähtaja ennistamata, siis puudub kohtul menetluslik pädevus kaebuse, mis on esitatud edasikaebetähtaega rikkuvalt, sisuliseks läbi vaatamiseks ning see tingib esitatud kaebuse sisulise läbivaatamata jätmise.
13. Eeltoodu alusel ja juhindudes VtMS §-st 70, § 114 lg-st 4, §-st 117 ja § 118 lg 2 p-st 1 jätab kohus O.O taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele sisuliselt läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3