Obsah (6)

§ 70§ 69§ 199§ 68§ 66§ 75

Kriminaalasi nr 1-10-5909 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-5909 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Ja

§ 70

lg 1, 2 ja

§ 69lg 1 alusel asendada V.P-le Tartu Maakohtu 05.05.2010.

a otsusega kriminaalasjas 1-10-5909 mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, s.o 117 päevamäära (s.o 5850 krooni, s.o 373,88 eurot), millele vastab 39 päeva vangistust, 39 (kolmkümmend üheksa) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata V.P-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuu käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

§ 69

lg 4 alusel on V.P kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike – järel 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata V.P elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 05.05.2010. a otsusega on V.P süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 7 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 140 päevamäära, s.o 7000 krooni.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistuse kantud osaks V.P kahtlustatavana kinnipidamise aeg (3 päevamäära rahalist karistust. V.P kandmata karistuseks loeti 137 päevamäära rahalist karistust, s.o 6850 krooni.

§ 66

lg 1,3 alusel määrati, et V.P tuleb rahaline karistus tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul. V.P oli kohustus tasuda igakuiselt alates juunist

1. a tasuda 25ndaks kuupäevaks vähemalt 600 krooni. Tartu Maakohtu 11.06.
2. a otsus jäeti iseseisvale täitmisele. Nimetatud kohtuotsus jõustus 12.05.
3. a. 01.09.
4. a esitas Riigi Tugiteenuste Keskus avalduse V.P-le mõistetud rahalise karistuse tasumata osa asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur kontrollinud V.P vara olemasolu ja teadaolevatel andmetel puudub V.P vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. V.P on 1797,45 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Rahaline karistus 437,79 eurot, sellest tasumata 373,88 eurot. Ühtegi laekumist toimunud ei ole. tasumata on ka kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud ja nõuded kahes teises kriminaalasjas. Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. Ei ole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Riigi Tugiteenuste Keskuse 02.10.
5. a teate kohaselt on V.P rahalise karistuse katteks tasunud 20.09.
6. a 1000 krooni (63,91 eurot). Rahalise karistuse jääk on 373,88 eurot. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 02.10.
7. a. V.P selgitas, et rahaline karistus on tal tasumata, kuna ta oli siis töötu. Selle aasta jaanuarist alates on V.P ametlikult töötanud. Igakuiselt tuleb tal tasuda ülalpidamiseks 500 eurot. Töötasust saab ta igakuiselt kätte 195 eurot. Eelmisest kooselust on V.P 1 laps. Praeguses kooselus on 2 last, kes ei ole bioloogilised lapsed, kuid kelle ülalpidamises ta osaleb. Elukaaslane on töötu. Tasumata nõudeid on V.P kuskil 5000 euro ringis. V.P on nõus tegema üldkasulikku tööd. Ta teab, mis see on, kuna on seda varem teinud. V.P kinnitusel on ta suuteline tegema üldkasulikku tööd põhitöö kõrvalt. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Riigi Tugiteenuste Keskuse esitatud taotlus asenduskaristuse määramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et V.P-le mõistetud tasumata rahaline karistus tuleb asendada vangistusega ja vangistus omakorda üldkasuliku tööga.

§ 70

lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 70

lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.

§ 69

lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või

§-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus on tuvastanud, et V.P ei ole talle mõistetud rahalist karistust senini tervikuna tasunud. V.P on 20.09.

1. a teinud rahalise karistuse katteks makse summas 1000 krooni, s.o 63,91 eurot. V.P tuli Tartu Maakohtu 05.05.
2. a otsuse alusel tasuda rahalist karistust 137 päevamäära, s.o 6850 krooni, s.o 437,79 eurot. Seega on käesolevaks ajaks V.P rahalise karistuse katteks tasumata 117 päevamäära, s.o 5850 krooni, s.o 373,88 eurot. V.P ei ole pärast 20.09.
3. a rahalise karistuse katteks makseid teinud ja seda olenemata sellest, et V.P võimaldati Tartu Maakohtu 05.05.
4. a otsusega tasuda rahaline karistus osade kaupa. V.P suhtes on 03.06.
5. a alustatud täitemenetlust. Kohtutäitur on arestinud V.P kontod AS-is Swedbank ja AS-is SEB Pank, saatnud töötasu arestimise akti jaanuaris 2015 OÜ -le Trives ja arestinud võimaliku tulumaksu tagastusnõude Maksu- ja Tolliametis. Vaatamata tehtud toimingutele ei ole rahalise karistuse katteks laekumisi toimunud. Töötasu arestimise akt on võetud järjekorda (II kd, tl 29). V.P selgituste kohaselt töötab ta jaanuarist
6. a OÜ-s Trives. Tema töötasu suurus on 800-900 eurot, millest netotasu peaks olema 700 eurot. Seoses võlgnevustega saab V.P töötasust kätte 195 eurot. Kohus, võttes arvesse V.P kättejääva töötasu suurust, aga ka ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees, on seisukohal, et V.P ei ole käesoleval ajal oma majanduslikust seisundist tulenevalt rahalist karistust suuteline tasuma. Ühtlasi ei tuvastanud kohus V.P selgituste pinnalt mõjuvaid põhjuseid, miks V.P talle kohtuotsusega määratud rahalist karistust osadena ettenähtud korras ja ajal tasuma ei hakanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.P-le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. Võttes arvesse

§ 70

lg 2 tuleb rahalise karistuse tasumata osa (117 päevamäära) asendada 39 päeva vangistusega. Kuna V.P on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, on võimalik vangistus omakorda asendada üldkasuliku tööga vastavalt

§-le 69. Võttes arvesse vangistuse suurust (39 päeva) tuleb V.P sooritada 39 tundi üldkasulikku tööd. Kohus määrab

§ 69

lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 2 kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse V.P-le määratud üldkasuliku töö tundide arvu, aga ka seda, et käesoleval ajal V.P töötab.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb V.P üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt

§-le 75. 3 Kohus selgitab, et kui V.P hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

§ 69

lg 6 kohaselt karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4