4-16-1636/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-1636 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi B.U kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalitus 26.02.2016.a kiirmenetluse otsusele nr 2302,16,003102 Kvalifikatsioon LS § 221 lg 1 järgi. Menetlusalune isik B.U, isikukood XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab, e-post: XXX Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 1; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 26.02.2016.a kiirmenetluse otsus nr 2302,16,003102 sisuliselt muutmata. Vastavalt KarS § 66 lg 2 määrata rahatrahvi summas 60 eurot tasumine ositi 3 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 20 eurot igas kuus. Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult 1 kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Peeter Saar on koostanud 26.02.2016.a. kiirmenetluse otsuse nr 2302,16,003102 selle kohta, et B.U juhtis 26.02.2016.a. kella 13:36 ajal Harju maakonnas Tallinna linnas Pärnu mnt 180 juures suunaga Viljandi maantee poole mootorsõidukit Honda Civic reg.nr XXX, sõites fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikut. Sellega B.U rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 58 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi. Antud kiirmenetluse otsusega määrati B.U-le karistuseks LS § 221 lg 1 rikkumise eest rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 60 eurot, mis tuli tasuda 15-ne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendada kirjalikus menetluses ning ei soovinud kohtuistungil osaleda. Kaebaja selgitab kaebuses, et 26.02.2016.a. kell 13:36 sõitis ta Pärnu mnt 180 asuva liiklusfoori kollase tule alt läbi. Politsei pidas teda kinni ja määras rahatrahvi 60 eurot. Ta oli sel momendil kõigega nõus, sest oli šokis, kuid hetkel leiab, et 60 eurot trahv on suur. Kaebaja selgitab, et ta on olnud terve elu seaduskuulekas inimene ja eeskujulik liikleja nii jala kui autoga. Ta on nõus 60 eurose rahatrahviga, kuid esimene kord võiks politsei piirduda suulise hoiatusega. Ta ei olnud teadlik, et kollane foorituli on tänapäeval „keelav“. Siiani on pidanud kollast tuld pigem „hoiatavaks“ ja punast „keelavaks“. Kuna seadus on nüüd teine, võtab ta selle teadmiseks ja lähtub sellest tulevikus. Kaebaja palub rahatrahvi tühistamist või alternatiivina tasuda rahatrahv ositi kuna tema majanduslik olukord ei võimalda koheselt 60 eurot tasuda. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses maakohtule B.U selgitab, et ta on pidanud kollast foorituld pigem hoiatavaks ja punast keelavaks. Ta on olnud seaduskuulekas ja eeskujulik liikleja ning on nõus 60 euro suuruse rahatrahviga, kuid asub seisukohale, et esimene kord võiks siiski piirduda suulise hoiatusega. Kohtuväline menetleja, tutvunud B.U kaebusega ja väärteoasja materjalidega asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja poolt koostatud kiirmenetluse otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Videosalvestuselt on selgesti näha, et B.U poolt juhitud valget värvi sõiduauto on stoppjoone ees, siis kui fooris on juba süttinud kollane tuli. Enne sõiduki ilmumist kaamera vaatevälja on näha fooris kaks korda vilkuv roheline tuli. Kollane süttib vahetult enne B.U sõiduki jõudmist politseikaamera vaatevälja ja stoppjoone ette. Videosalvestusest nähtuvalt jätkas isik sõidukiga liikumist sujuvalt, vähendamata kiirust ega üritanud peatuda. Seega on tõendamist leidnud, et isik alustas ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega. Vastavalt LS 2 § 7 lg 1 p 3 kohaselt „keelab kollane tuli liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata“. Kuna B.U poolt juhitud sõiduk ei olnud kollase tule süttides ei ristmikul ega olnud ka ületanud stoppjoont, vaid lähenemas foorile, siis ei mahu tema käitumine ühegi eelmärgitud olukorra alla. Videosalvestuselt nähtub selgelt fooritulede põlemise tsükkel ning sõiduauto liikumine ristmikule ja selle ületamine. Nimetatud salvestuselt nähtub väärteo toimepanemise koht ning see, et B.U ei täitnud LS § 58 lg 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb foori või reguleerija keelava märguande korral juhil seisma jääda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Seega on kohtuväline menetleja uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et B.U poolt toime pandud väärtegu on tõendatud. LS § 221 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Selline isiku käitumine näitab ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse. Mootorsõiduki juht kohustatud sõidukiiruse valikul arvestama LS § 50 lg 3 p 1 sätestatut, mille kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, ilmastikutingimusi, veose iseärasusi, liiklustihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Videolt on selgesti näha, et B.U pidi nägema enne ristmikku foori, milles vilkus roheline tuli ning enne selleni jõudmist fooris kollase tule süttimist. Kaebaja võttis keelava foori tulega ristmikule sõites teadlikult riski. KarS § 56 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust käesoleval juhul mõjutab suuresti tegu, mille isik on toime pannud. Mootorsõiduki juhtimise eest, kui juht eirab temale liikumist keelavat foorituld karistuse määramisel ei saa ega peagi alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte. Kuivõrd liiklusseaduses on karistusraamid laia vahemikuga arvestades alam ja ülemmäära, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Sõidukitega Tallinna linnas liiklusõnnetuste ja selles hukkunud ning vigastada saanute arvu seostatakse suures osas keelavate fooritulede eiramisega. Nii nimetatuna võib see tunduda paljasõnaline, kuid seda väidet toetab statistika ja ilmestavad ka sagedased meediakajastused. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga, on keelava fooritulega ristmikule sõitmine rikkumine, mille puhul esineb avalik menetlushuvi. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 sätestatud karistamise alustest ning võtnud lähtepunktiks sanktsiooni keskmise määra 25 trahviühikut s.o 100 eurot, karistust kergendava asjaoluna arvestanud kehtivate väärteokaristuste puudumisega. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et B.U-le määratud karistus LS § 221 lg 1 alusel 15 trahviühiku ulatuses s.o 60 eurot vastab isiku süüle. Kohtuväline menetleja palub, jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3 Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et B.U kaebus tuleb sisuliselt jätta rahatrahvi suuruse osas muutmata, kuid leiab, et rahatrahvi tasumine on võimalik määrata ositi. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et B.U iseenesest ei vaidlusta asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas. B.U soovib määratud rahatrahvi ositi tasumise võimalust. B.U-le inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt ta tunnistab oma eksimust kollase fooritulega reguleeritud ristmikule sõitmist, kuna tal oli kiire ning väga vabandab, et on antud teo toime pannud; kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokolliga, mille kohaselt B.U juhtis mootorsõidukit Honda Civic reg.nr XXX ning sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal; videosalvestusega, mille kohaselt on näha B.U poolt juhitud valget värvi sõiduautot stoppjoone ees, siis kui fooris on süttinud kollane tuli, kuid isik jätkas sõidukiga liikumist sujuvalt, vähendamata kiirust ega üritanud peatuda. Videolt nähtuvalt B.U alustas ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt puuduvad B.U kehtivad karistused. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et B.U poolt juhitud mootorsõiduk Honda Civic reg.nr XXX ületas keelava kollase tule ajal reguleeritud fooridega ristmiku. Kohus on seisukohal, et B.U poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 221 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele. Juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. 4 Kohus leiab, et B.U pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kaebuses ei eita B.U oma süüd, soovib ainult rahatrahvi tasumist ositi, seoses halva majandusliku olukorraga. Kohus on seisukohal, et määratud karistus on kooskõlas ka kehtiva karistuspraktikaga ning kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Küll aga peab kohus võimalikuks rahatrahvi ositi tasumist ning KarS § 66 lg 2 alusel peab mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 60 eurot 3 kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 20 eurot. Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine 3 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 5