4-16-1062/7

4-16-1062 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-1062 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi I.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 30.01.2016 otsusele väärteoasjas nr 2316,16,000988 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: I.I XXX; elukoht: XXX) (isikukood Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond (asukoht: Kolde pst 65, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta I.I kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus 30.01.2016 muutmata. Määratud trahv 120 eurot tuleb tasuda neljas võrdses osas kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 1 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. 30.01.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,16,000988 määras PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik I.I-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt tuli rahatrahv 120 eurot tasuda 4 kuu jooksul, s.o hiljemalt 15.05.
4. 09.02.2016 määrusega parandas patrullpolitseinik otsust menetlusaluse isiku isikukoodi osas. Otsuse kohaselt I.I 30.01.2016 kell 03.03 Tallinnas Narva mnt-l, liikudes Pirita tee suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 76 +/-3 km/h asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h ning ületas sellega sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Sellise tegevusega rikkus I.I LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime väärteo LS § 227 lg 2 järgi.
5. I.I oma kaebuses ja selle täiendustega kohtule palub tunnistada kiirmenetluse otsus valesti koostatuks ja kehtetuks. Kaebaja märgib, et patrullpolitseinik on teinud mitu õigekirja viga, sh märkinud valesti isikukoodi, kirjutanud aadressi reale musta ruudu või soditud ruudu, kirjutanud midagi elektronposti lahtrisse ja ametinimetuses ei ole välja kirjutatud i-tähte. Valesti on märgitud sõiduki mark (Hyundai „i40“ asemel on märgitud „140“). Nõus ei ole ta ka sellega, et määrusega on parandatud tema isikukoodi, kuid see määrus jõudis temani pärast kaebuse esitamist. Kaebaja kohtuistungist osa võtta ei soovinud.
6. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et väärteoasjas ei ole rikutud olulisi menetlusnorme või isiku õigusi, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel on arvestatud kõiki tõendeid, s.o kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja videosalvestust. Karistuse määramisel on arvestatud isiku varasemate liiklusalaste karistuste puudumist, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega. Isikul on võimaldatud rahatrahv tasuda ositi. Otsuses märgitud isikukood on V™S § 212 sätestatud korras väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määrusega parandatud. Menetlusaluse isiku aadress on märgitud õigesti ning isik on kinnitanud allkirjaga blokis isiku andmed märgitud andmete õigsust. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2316,16,000988 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
7. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus V™A § 123 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks aluseks öelnuid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Asjaolu, et I.I ületas asulasisesel teel lubatud sõidukiirust, tõendab kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik teostas 30.01.2016 kella 3.03 ajal I.I poolt juhitava mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist. Politsei poolt kasutatud seadme lugem 50 km/h teelõigul oli 76 km/h ning sellest tulenevalt ületas kaebaja mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 23 km/h. Kiirusmõõteseade on taadeldud ja töökorras. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli õigsust kinnitab ka materjalide juurde lisatud videosalvestus. Ka kaebaja ei eita toimepandud rikkumist ning kirjutab selgituseks omakäeliselt, et jalg vajus märkamatult gaasipedaaliga sügavamale. 2 I.I poolt lubatud sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel, s.o LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud rikkumine, on tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud materjalidega, samuti on tema tegu õigesti kvalifitseeritud väärteona LS § 227 lg 2 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
8. LS § 227 lg 2 võimaldab süüdlast lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis karistada rahatrahviga kuni 100 päevamäära või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p 1 järgi võimalik võtta rikkujalt sõiduki juhtimise õigus ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on I.I-le toimepandu eest määranud karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o alla sanktsiooni keskmist määra ning jätnud lisakaristuse kohaldamata. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohus leiab, et kaebaja süü on keskmisest väiksem. I.I on toime pannud küll enamohtliku süüteo, st ületanud sõidukiirust vähemalt 23 km/h, kuid arvestama peab sellega, et rikkumine oli pisut üle väärteo dispositsioonis sätestatud määra. Lisaks sellele puuduvad isikul varasemad karistused ja ta on oma süüd tunnistanud. Seega on põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine alla sanktsiooni keskmist määra ning lisakaristuse kohaldamata jätmine.
9. Samuti on kohtuväline menetleja selles asjas järgitud väärteomenetlusõigust. Isikule on selgitatud tema õigusi kiirmenetluses, ta on nõustunud kiirmenetlusega, kinnitanud seda oma allkirjaga; ta on andnud väärteo toimepanemise kohta oma ütlused ja ka seda oma allkirjaga kinnitanud.
10. Kaebaja ei ole vaidlustanud teo toimepanemist ega ka määratud karistust, vaid on leidnud, et otsus tuleb tühistada kirjavigade tõttu. Ta ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mida võiks käsitleda materiaalõiguse või väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena V™S § 149 ja § 150 mõttes. Protokollist on selgelt loetav kes, millal ja millise väärteo toime pani ning millised tõendid seda väärtegu kinnitavad. Puuduvad alused seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kaebaja väited ebaselguse kohta isikukoodis või elukoha aadressis on iseäranis asjakohatud seetõttu, et ta on kiirmenetluse otsuses oma isikuandmete õigsust ise allkirjaga kinnitanud, kohtule esitatud avalduses soovib aga nendelesamadele andmetele tuginedes otsuse tühistamist.
11. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et otsuse muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole ning I.I kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 1, 133,
12. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3