lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 31.01.2016 kl 11:49 Peterburi tee, Väike Paala reguleeritud ristmik, Tallinn Kaebuse esitaja F.A (isikukood XXX, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Määrata F.A-le Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.02.2016 otsusega väärteoasjas nr 2315,16,000815 mõistetud rahatrahv 100 (ükssada) eurot tasumiseks osade kaupa 4 kuu jooksul, s.o 25 (kakskümmend viis) eurot igakuiselt viieteistkümnendaks
lg tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb foori või reguleerija keelava märguande korral juhil seisma jääda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Mootorsõiduki juht kohustatud sõidukiiruse valikul arvestama
lg 3 p 1 sätestatut, mille kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, illmastikutingimusi, veose iseärasusi, liiklustihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. F.A pidi nägema ristmikule lähenedes fooris kollase tule süttimist. Kaebaja võttis keelava foori tulega ristmikule sõites teadlikult riski. KarS § 56 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust käesoleval juhul mõjutab suuresti tegu, mille isik on toime pannud. Mootorsõiduki juhtimise eest, kui juht eirab temale liikumist keelavat foorituld karistuse määramisel ei saa ega peagi alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte. Kuivõrd liiklusseaduses on karistusraamid laia vahemikuga arvestades alam ja ülemmäära tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Sõidukitega Tallinna linnas liiklusõnnetuste ja selles hukkunud ning vigastada saanute arvu seostatakse suures osas keelavate fooritulede eiramisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga, on keelava fooritulega ristmikule sõitmine rikkumine, mille puhul esineb avalik menetlushuvi. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 sätestatud karistamise alustest ning võtnud lähtepunktiks sanktsiooni keskmise määra 25 trahviühikut s.o 100 eurot, karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Lähtudes eelpool toodust ning arvestades asjaolu, et kaebaja pani 31.01.2016 vaid mõned tunnid hiljem veel teiselgi ohtliku liiklusalase väärteo asub kohtuväline menetleja seisukohale, et F.A-le määratud karistus
Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1,5). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud F.A kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. 2 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli AB1436083 (VT tl 1) kohaselt 31.01.2016 kl 11:49 F.A juhtides Peterburi tee ja Väike Paala ristmikul mootorsõidukit Lexus CT200h reg märk XXX alustas ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 3 ning pani toime
lg 1 kvalifitseeritava rikkumise.
lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
lg 1 kohaselt juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Fotodelt (VT tl 4-5) on selgelt näha sõiduauto Lexus CT200h reg märk XXX liikumine ristmikule ja selle ületamine foori keelava tulega, F.A ei täitnud
Antud asjaolu kinnitab ka 31.01.2016 koostatud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise ja selle käigus avastatud õigusrikkumiste fikseerimise protokoll nr ML (VT tl 2) ja tunnistaja Leo Väät ütlused (VT tl 3). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on F.A tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT tl 1 pöördel). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et F.A käitumine
lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuväline menetleja on F.A-le karistuseks määranud rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et F.A-le koostatud Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.02.2016 otsus väärteoasjas nr 2315,16,000815 tema karistamise kohta
S § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, s.o 25 (kakskümmend viis) eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.