4-15-10277 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- mai
- a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-10277 Kohtukoosseis Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 2.mai
- a määrus, millega jäeti PPA Lääne prefektuuri taotlus rahuldamata. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PPA Lääne prefektuuri määruskaebus politseimajor Argo Tali, RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
- mai
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtu 06.01.
- a kohtumäärusega asendas kohus D.G-le (D.G, ik. xxx) Lääne prefektuuri 11.11.
- a otsusega väärteoasjas nr 2670,14,006302 mõistetud rahatrahvi 80 eurot, so 20 trahviühikut, arestiga 2 ööpäeva ning asendas selle omakorda KarS § 69 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt 5 tunni üldkasuliku tööga.
- 28.04.
- a esitas PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ÜKT koordineerija JK maakohtule taotluse pöörata D.G-le mõistetud arest täitmisele KarS § 69 lg 6 järgi , arvestades karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, s.o 2,5 tundi.
- Pärnu Maakohus jättis 02.05.
- a määrusega PPA Lääne prefektuuri taotluse rahuldamata. Maakohus põhjendas kaebuse rahuldamata jätmist sellega, et antud juhul tuleb karistus lugeda kantuks, kuivõrd karistuse täitmisele pööramine ühe päeva osas raskendaks põhjendamatult esialgset karistust. Nimelt mõisteti süüdlasele rahatrahv 20 trahviühikut, mis vastab kahele päevale arestile ning mis tavalise asendussuhte puhul vastab kahele tunnile üldkasulikule tööle. Samas üldkasulikku tööd ei mõisteta vähem kui viis tundi. Seega, juhul kui käesolevaga pöörata üks päev aresti täitmisele, siis raskeneks süüdlase esialgne karistus. Nimelt lõplikuks karistuseks kujuneks siis 2,5 tundi üldkasulikku tööd ning üks päev aresti, mis on võrdne 35 trahviühikuga. Selliselt suureneks põhjendamatult esialgselt määratud karistus. 1 4-15-10277
- Pärnu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Lääne prefektuuri politseimajor Argo Tali, kes palub vaidlustatud määrus tühistada ning teha uus määrus, määrates D.G-le aresti täitmisele pööramine ühe arestipäeva ulatuses. Sissenõudja mõistab KarS § 69 lg 6 proportsionaalsust nii, et isiku olukorra raskendamisega ei ole tegemist siis, kui süüdlane täitis temale mõistetud üldkasulikust tööst poole ning täitmisele pööratakse poole aresti päevade ulatuses. Seega proportsionaalsust kasutades ei pöörata täitmisele kahte arestipäeva, vaid ühe päeva sooritatud üldkasuliku töö tunnid. Määruskaebuse esitaja leiab, et jättes käesoleval juhul aresti täitmisele pööramata on süüdlasele antud signaal, et kuigi tema tegu on riigi silmis karistust väärt, ei pea siiski karistust kandma. Karistust saab jätta kohaldamata väärteomenetluse seadustiku § 30 alusel, kuid kohtuvälises menetluses on peetud tegu selliseks, et see väärib karistuse kandmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja sellele lisatud dokumentidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult lugenud D.G karistuse kantuks. Vastasel juhul oleks maakohus raskendanud D.G-le algselt mõistetud karistust. Maakohus möönis, et iseenesest KarS § 69 lg 6 kolmas lause võimaldaks proportsionaalsusnõudest tulenevalt aresti täitmisele pööramist ühe päeva osas. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtu järeldusega, et see raskendaks põhjendamatult süüdlasele määratud esialgset karistust. Maakohus on põhjendatult leidnud, et lõplikuks karistuseks kujuneks käesoleval juhul esialgselt määratud põhikaristuse määra juurde tagasi pöördumisel põhjendamatult suurendatud karistus, s.o 35 trahviühikut. Nimetatu rikuks ka võrdse kohtlemise printsiipi, kuivõrd rahatrahvi asendamisel arestiga ning selle omakorda asendamisel üldkasuliku tööga, kuid mitte vähem kui 5 tundi üldkasulikku tööd, võrreldes seadusest tulenevast suhtest 1:1, raskendaks see põhjendamatult isikute olukorda, kellel esialgse karistuse juurde tagasi pöördumisel moodustuks suurem karistus kui seda algselt mõisteti. Ringkonnakohus möönab, et määruskaebuses esitatud tõlgendus proportsionaalsusnõudele, on mõistetav, kuid tähele tuleb panna, et proportsionaalsusnõue tähendab ka kohtu ulatuslikku kaalutlusõigust süüdlase tehtud üldkasuliku töö kantuks lugemisel, mida piirab süüdlase olukorra raskendamise keeld võrreldes talle esialgse põhikaristuse järgse olukorraga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud kohtuvälise menetleja 28.04.
- a taotluse rahuldamata ning lugenud D.G-le algselt mõistetud karistuse kantuks 2,5 tunni tehtud üldkasuliku tööga.
- Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2