4-16-463/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-16-463 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Orvi Tali Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.03.2016 otsus J.B väärteoasjas KarS § 218 lg 1 ja § 266 lg 1 järgi Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik J.B (ik XXX, viibib Paide arestimajas) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 17.03.
3. a otsus väärteoasjas nr 4-16-463 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 07.01.2016.a. koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond väärteoprotokolli, mille kohaselt J.B koos SS-ga tungis 07.01.2016 kl 01.30 välisukse lõhkumise teel sisse aadressil XXX, Tallinn asuvasse hoonesse, millega tekitati KÜ-le XXX varalist kahju summas 1200 eurot, lisaks lõhkus XXX hoones kangiga FIE KS-le kuuluva remondikoja varuväljapääsu ukse ning luku, tekitades kahju summas 700 eurot. Oma tegudega pani J.B toime varavastastased süüteod väheväärtuslike asjade vastu KarS § 218 lg 1 ja KarS § 266 lg 1 järgi.
5. Harju Maakohus tunnistas 17.03.2016 otsusega J.B süüdi KarS § 218 lg 1 ja § 266 lg 1 järgi ning karistas teda KarS § 63 lg 1 ja § 266 lg 1 alusel 20 päeva pikkuse arestiga, mis tuleb ära kanda Paide arestimajas pärast J.B suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi (vahistamine) muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest. 2.
6. Kohtu hinnangul on mõlema väärteo toimepanemine J.B poolt tõendatud isikuliste ja kirjalike tõendite alusel, milleks on menetlusaluse isiku enda ütlused, tunnistajate KS, IJ , SJ, AH ütlused, 07.01.2016 vaatlusprotokoll XXX Tallinn hoone ja 07.01.2016 vaatlusprotokoll sportjope, kinnaste, maski, pükste kohta, SS 07.01.2016 kinnipidamise protokoll, J.B 07.01.2016 kinnipidamise protokoll, J.B juhiloa koopia, 07.01.2016 isikusamasuse tuvastamise protokoll. Kohtu hinnangul on tõendatud, et J.B on tunginud öisel ajal ja ust lahti murdes, omamata hoonesse ja sellesse asuvasse ruumi sisenemiseks valdaja luba, ning niisugune käitumine on hinnatav hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimisena KarS § 266 lg 1 mõttes. Samuti luges kohus tõendatuks, et hoone ja ruumi valdajatel tuleb uste endise seisukorra taastamiseks teha kulutusi ulatuses (737,36 eurot ja 485 eurot), mis võimaldab varalist kahju hinnata väheväärtusliku asjana KarS § 218 lg 4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi väärteona. 2.
7. Karistuse mõistmisel viitas kohus, et J.B on korduvalt karistatud nii kriminaalkui väärteokorras ning käesoleval ajal on ta vahistatud seoses kahtlustustega varavastaste kuritegude toimepanemises. Maakohus osutas seejuures, et J.B on karistatud väärteokorras rahatrahvidega korduvalt, mis on kõik tasumata. Kuivõrd maakohtu hinnangul kinnitab see, et rahatrahv J.B käitumisele mõju ei avalda, on temale võimalik kohaldada põhikaristusena üksnes aresti. Kohus arvestas, et J.B on pannud kaks väärtegu toime ühe teoga, so KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisega pani ta toime ka KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohus märkis, et kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmisest määrast raskemas määras kui varem korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Maakohus leidis, et J.B süü on keskmisest suurem, kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud kaks väärtegu, samuti on teda varem korduvalt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest ning need karistused ei ole oma eesmärki täitnud. 2.
8. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud J.B taotlus määrata karistuse kandmise aja algus seitsme päeva möödudes tema suhtes valitud tõkendi muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse kandmiselt vabanemisest. Kohus osutas, et ei ole teada menetlusaluse isiku vahi alt vabanemise või eeldatava karistuse kandmiselt vabanemise aeg. Seetõttu ei saa ka määrata tähtaega karistuse ärakandmiseks. Maakohus leidis, et arutataval juhul saab lähtuda karistusaja alguse osas üksnes vahi alt vabanemisest või vangistuse ära kandmisest kui tulevikus saabuvast sündmusest. Maakohtul puudus veendumus selles, et J.B asuks vabanedes aresti vabatahtlikult kandma, kuna tal on tasumata trahve ulatuses, mis arestiga asendamisel ületaks aresti kui karistusliigi ülemmäära. APELLATSIOON
9. 31.03.
10. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus menetlusaluse isiku J.B apellatsioon, milles ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja aresti asendamist üldkasuliku tööga või võimaldada aresti kandmist graafiku alusel nädalavahetusteti. Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2016 määrusega jäeti J.B apellatsioon käiguta VTMS § 139 lg-s 3 sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 13.04.
11. 12.04.2016 kõrvaldas J.B apellatsioonis esinevad puudused ning teatas Tallinna Ringkonnakohtule, et ta on nõus apellatsiooni läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning kaitsjat endale ei soovi. Apellatsiooni motiivid on kokkuvõtlikult järgmised. J.B on vabanedes kohe ametlik töökoht, aresti kohene ja täispikk ärakandmine võtaks võimaluse töötada sel töökohal ning seaks majanduslikesse raskustesse tema pere, s.o abikaasa ja kolmeaastase tütre. VASTUS APELLATSIOONILE
12. 18.04.2016 teatas kohtuvälise menetleja esindaja, et on nõus apellatsiooni läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et apelleeritud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad. Kohtuvälise menetleja hinnangul puudub alus eeldada, et J.B asuks aresti vabatahtlikult kandma, kuna tal on tasumata trahve ulatuses, mis arestiga asendamisel ületaks aresti kui karistusliigi ülemmäära. Kohtuvälise menetluse käigus (07.01.2016) ega kohtuistungil Harju Maakohtus (17.03.2016) menetlusalune isik J.B ei omanud töökohta, ega kavatsenud töökoha leida. Samuti kohtuistungil J.B ei esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et vabadusse saades oleks tal tagatud töökoht. Samuti ei esitanud ta tõendit apellatsiooni menetlevale Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, selle peale esitatud apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja vastusega, on seisukohal, et kaebus jääb tagajärjetuks.
14. Apellant vaidlustab maakohtu otsust karistuse osas, seejuures ei taotle ta edasikaebuses kergemaliigilise põhikaristuse kohaldamist või karistusmäära vähendamist, vaid aresti asendamist üldkasuliku tööga või graafiku koostamist aresti kandmiseks nädalavahetustel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult mõistnud J.B-le karistuseks aresti, kuivõrd see vastab tema süüle, J.B isikut iseloomustavatele andmetele ja õiguskorra huvidele (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Maakohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Ringkonnakohus minetusi karistuse mõistmisel ei tuvastanud. Kuivõrd maakohtu põhjendused on asjakohased ja piisavad, edasikaebuses ei ole vaidlustatud karistuse liiki ega määra, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Seonduvalt apellandi taotlusega asendada arest üldkasuliku tööga, märgib apellatsioonikohus järgmist.
15. Ringkonnakohus leiab, et J.B-le mõistetud aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Kuigi üldkasuliku töö kohaldamiseks on J.B avaldanud valmisolekut ning materjalidest nähtuvalt on tegemist töövõimelise isikuga, tuleb üldkasuliku töö kohaldamise formaalsete eelduste kõrval arvestada ka materiaalsete eeldustega. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Aresti asendamisel üldkasuliku tööga tuleb kohtul seega hinnata, kas isik on sobilik üldkasuliku töö sooritamiseks ning sellega kaasnevate kontrollnõuete ja –kohustuste järgimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda J.B isikut iseloomustavad andmeid pidada teda üldkasuliku töö jaoks sobilikuks isikuks (vt nt RKKK 3-1-1-87-08, p 13).
16. Ringkonnakohus märgib, et üldkasuliku töö sooritamine eeldab isikult vabaduses võrdlemisi ranget enesedistsipliini. Nimelt toimub üldkasulik töö kindlate ajakavade alusel (kriminaalhooldusseaduse § 27 lg 6), lisaks tuleb J.B järgida KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid- ja kohustusi. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et J.B oleks võimeline vabaduses end nii kõrgel määral motiveerima, arvestades, et varasemalt ja lähiminevikus ei ole ta suutnud läbida tunduvalt leebematel tingimustel kriminaalkaristuse täitmisele pööramise ähvardusel kontrollnõudeid ja –kohustusi ilma üldkasuliku töö sooritamise kohustuseta. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus J.B puhul arvata, et ta oleks väärteokaristuse täitmisele pööramise hirmus suuteline end motiveerima järgima kontrollnõudeid- ja kohustusi ning samas sooritama ajakava järgivalt üldkasulikku tööd. Nimelt nähtub karistusregistri andmetest, et J.B karistati 22.09.2014.a. otsusega varguste toimepanemise eest ning KarS § 68 lg 1 ja 74 lg-te 1 ja 3 alusel mõisteti talle 5 kuud ja 26 päeva vangistust tingimisi KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõuete ja –kohustustega, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Juba kriminaalhoolduse algperioodil, s.o 29.01.2015 pöörati vangistus täitmisele, kuna J.B ei järginud kontrollnõudeid. Karistuse kandmiselt vabanes ta 05.08.2015 ning pärast seda on teda karistatud väärteokorras juba 3 korda rahatrahvidega, mis on tasumata, ning pannud toime arutatava väärteomenetluse esemeks olevad 2 uut varavastast süütegu. Kuigi ringkonnakohtul puuduvad andmed selle kohta, et tegemist oleks sõltuvushäiretega isikuga, süvendavad eelpooltoodud kahtlusi tema sobilikkuse ja piisava motiveerituse osas see, et tal on üks kehtiv väärteokaristus NPALS § 151 järgi. Kokkuvõtlikult on seega täitmata üldkasuliku töö kohaldamise materiaalne eeldus.
17. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et J.B taotlus määrata aresti kandmine graafiku alusel nädalavahetusteti, ei ole põhjendatud. Ühest küljest eeldab 20 päevase aresti puhul graafiku järgimine J.B-lt vabaduses võrdlemisi pikaajalist motiveeritust järgida kohtu poolt seatud nõudeid vabatahtlikult. Nimelt tuleks vastav graafik koostada ca kahe kuu peale. Arvestades p-s 8 märgitut, puudub ringkonnakohtul veendumus, et J.B võiks olla reaalselt motiveeritud sellisel viisil nii pika aja jooksul käima aresti kandmas. Teiseks eeldaks graafiku koostamine, et kohtul on võimalik määratleda, mis kuupäevadel või konkreetselt missuguse ajavahemiku jooksul on isik kohustatud arestimajja karistust kandma ilmuma. Seda oleks võimalik teha, kui J.B viibiks vabaduses , või, kui oleks teada tema poolt kinnipidamisasutusest vabanemise aeg. J.B puhul ei ole võimalik määratleda, millal ta vabaneb kinnipidamisasutusest. Kohtuinfosüsteemi (KiS-i) andmetest nähtuvalt viibib J.B kriminaalasjas 1-16-219 jätkuvalt vahi all Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevas kriminaalasjas
18. Nimelt on Viru Maakohus jätnud 15.04.2016 vahistuse kontrollimise põhjendatuse määrusega jätkuvalt vahi alla. Lisaks on 14.01.2016 määruses osutatud, et J.B suhtes on Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses veel kaks kriminaalasja, milles teda kahtlustatakse mh varavastaste kuritegude toimepanemises (15251000323 ja 14251000232). Seetõttu võimaldavad olemasolevad andmed eeldada, et lisaks vahi all viibimisele Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevas asjas ning eelduslikule karistuse kandmisele, võib tema viibimine kinnipidamisasutuses veelgi pikeneda Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevates asjades mõistetavate karistuste võrra. Nii või teisiti osutavad andmed, et kohtul ega J.B ei ole võimalik prognoosida, millal ta võiks vabaneda. Seejuures ei saa välistada, et tema poolt kinnipidamisasutuses viibimine venib mitme kuu võrra või koguni käesoleva aasta lõpuni. Eelmärgitut arvestades jääb põhjendamatuks J.B väide selle kohta, et kui ta peaks aresti kandma ära koheselt ja täies mahus pärast vahi alt vabanemist või kriminaalasjas karistuse ärakandmist, võib ta töökohast ilma jääda. Ringkonnakohus märgib, et J.B on apellatsioonikohtule esitanud dokumendi, millest nähtuvalt lubab S OÜ juhatuse liige võtta J.B oma firmas ehitajana tööle. S OÜ juhatuse liikme avaldusest ei nähtu samuti, et talle võimaldataks töökohta vaid hooajaliselt või alates kindlast tähtajast. Maakohtu istungil tuvastatud andmete kohaselt J.B puudus töökoht. Seega on tekkinud J.B töötamise võimalus vahi all viibimise aja jooksul, olukorras, kus J.B võib vahi all viibida veel mitmeid kuid, ega saa asuda sellest tulenevalt tööle. Seega ei J.B ega tema tööandja ei saa arvestada momendil J.B tööleasumisega veel ettenähtavas tulevikus. Seetõttu puudub alus eeldada, et tema viibimine arestimajas 20 päeva oleks sedavõrd oluline ja pikaajaline eemalviibimine, mille tõttu tööandja ei saaks temaga arvestada ning ta võiks töö kaotada. J.B põhjendus jääb seega ebapiisavaks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et karistuse kandmine mõjutab paratamatult isiku elukorraldust ja toob kaasa teatud ebamugavusi. Vastasel juhul ei täidaks karistus oma eesmärki. Tuvastatud olukorras leiab ka ringkonnakohus, et on põhjendatud, kui J.B kannab aresti ära koheselt ja täies mahus peale kriminaalasjas vabanemist.
19. Kuigi ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et J.B tuleb arest ära kanda koheselt pärast kriminaalasjas vabanemist täies mahus, ei nõustu kolleegium sellega, et see oleks põhjendatav J.B-le määratud rahatrahvide asendamise ohuga. Nimelt selgitas maakohus, et J.B võib mitte asuda vabatahtlikult aresti kandma, kuna tal on rohkelt tasumata rahatrahve, mis võidakse asendada arestiga. Ringkonnakohus ei pea eelnimetatud maakohtu seisukohta põhjendatuks, kuna puuduvad täpsemad andmed, missuguses menetluslikus seisus on tema suhtes rahatrahvide sissenõudmised, millal ja kas on algatatud täitemenetlused, kas täitemenetlustes oleks tuvastatud, et sissenõudeid ei ole võimalik J.B varale pöörata või missuguste J.B-le mõistetud rahatrahvide asendamine on tänasel päeval võimalik.
20. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/