4-16-1642/5

4-16-1642 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-1642 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Z.T kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 02.03.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,16,002128 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Z.T (isikukood XXX; elukoht: XXX; töövõimetuspensionär) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 02.03.2016 otsus Z.T-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada Z.T liiklusseaduse (LS) § 259 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 (ükssada) eurot.
3. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et rahatrahvi summas 100 eurot on võimalik tasuda osade kaupa, s.o 5 (viie) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest (20 eurot igas kuus). Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas või arvele EE403300333416110002 Danske pangas, märkida tuleb viitenumber
4. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 02.03.2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,002128 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialist Z.T-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 259 lg 2 p 1 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsuse kohaselt ületas Z.T jalakäijana alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis 09.02.2016 kell 08.12 Tallinnas Vilde tee 84 maja juures sõidutee reguleeritaval ülekäigurajal foori keelava punase tule korral. Sellise tegevusega eiras Z.T LS § 25 lg 3 nõudeid.
6. Z.T oma kaebuses kohtule palub kergemat karistust, kuna tema ainuke sissetulek on 264,83 euro suurune pension, tal kaks ülalpeetavat, tal ei ole varasemaid rikkumisi ning mõistetud trahv on liiga suur. Kaebaja ei soovi kohtuistungist osa võtta.
7. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele leiab, et otsuse muutmiseks puudub alus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Küll aga ei vaidle kohtuväline menetleja vastu sellele, kui kohus määrab rahatrahvi tasumiseks ositi. Samuti on ta nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja pani teo toime tahtlikult ning tema käitumine näitab ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liikluskorda ja jalakäija kohustustesse. Karistuse määramisel ei peagi arvestama sellega, kas teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg või mitte. Kuivõrd karistusraamid on laia vahemikuga, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Jalakäijatega seotud liiklusõnnetuste põhjusi seostatakse tihti fooritulede eiramisega, mida ilmestavad sagedased meediakajastused. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
8. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
9. Asjaolu, et Z.T ületas keelava fooritule ajal reguleeritavat ülekäigurada, on tõendatud kaebaja enda ütlustega ning videosalvestisega toimepandud rikkumisest. M.Oaj on tunnistanud, et ületas otsuses märgitud ajal punase tulega ülekäigurada ja tema käitumine on jäädvustatud ka politseikaamera videosalvestisele. Et kaebaja oli teo toimepanemise ajal joobes, kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest tulenevalt oli Z.T alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,19 mg/l. Kaebaja oli kontrolli tulemustega nõus ning joobe täiendavat kontrolli ei soovinud. Seega on tõendamist leidnud, et reguleeritud ülekäiguraja ületas Z.T foori keelava tulega, sellega rikkus ta LS § 25 lg 3 nõudeid ning kuna ta tegi seda joobeseisundis, on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p 1 järgi Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.
10. Z.T on palunud karistuse kergendamist, kuivõrd ta on varem karistamata, oma süüd tunnistas, tema sissetulek on vaid pension ja tal on ülalpeetavad. Kohtuväline menetleja leiab, et Z.T pani teo toime tahtlikult, mis näitab kaebaja üleolevat suhtumist liikluskorda ja jalakäija kohustustesse. Trahvi vähendamiseks alust ei ole, kuid võimalik on määrata trahvi tasumine osade kaupa. KarS § 56 alusel tuleb karistuse mõistmisel lähtuda isiku süüst, arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus ei pea Z.T süüd suureks, sest videosalvestisest nähtuvalt, toimus üleastumine hea nähtavusega teel ja olukorras, kus teda autod ohustamas ei olnud. Samuti on salvestisest näha, et ülekuulamisel ajal isik korduvalt tunnistas oma rikkumist ning kahetses ja vabandas oma käitumise pärast. Arvestada tuleb sellega, et liiklusseaduse § 259 lg 2 kohaldamisalas on ka need liiklusnõuete rikkujad, kes põhjustavad oma käitumisega teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustuse, varalise kahju või tekitavad liiklusohtliku olukorra. Z.T oma rikkumisega selliseid tagajärgi ei põhjustanud ning tema süü on keskmisest väiksem. Kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kohus viitab siinjuures ka
11. aprillis politsei asutusesisese juhendiga paika pandud ühtsetele põhimõtetele liiklusrikkumiste eest karistuste määramisel (arvutivõrgus kättesaadav: https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklus/liiklusrikkumiste-maarad.dot). Toodust nähtub, et Politsei- ja Piirivalveamet peab jalakäija esmakordseid, vähemohtlikke liiklusrikkumisi vaid hoiatuse või koolitusele suunamise vääriliseks. Seega ei peaks ülemäära karmilt karistama ka esmakordselt liiklusrikkumise toimepannud jalakäijat, kes teo toimepanemise ajal oli joobeseisundis. Menetleja põhjendab isikule määratud karistuse suurust rikkumise massilisuse ja sagedasele meediakajastusega ehk peab silmas eelkõige karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Samas kohus leiab, et ühe varem karistamata isikule 200 euro suuruse trahvi määramine on ilmselt ebaproportsionaalne ning ei aita suuremal määral üldist liiklusohutust parandada. Liiklusseaduse § 259 lg 2 on karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 100 päevamäära. Z.T-le on määratud trahv sanktsiooni keskmises määras, s.o 50 trahviühikut (200 eurot). Arvestades aga tema süü suurust, raskendavate asjaolude puudumist ja kergendava asjaoluna oma süü puhtsüdamlikku kahetsust ning kuna tegemist on isikuga, kellel ei ole ühtegi karistatust varasemate süütegude eest, siis peab kohus põhjendatuks karistada teda rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtu arvates on Z.T mõjutamiseks (olla edaspidi kohusetundlikum liikleja) piisav, kui teda karistada rahatrahviga 25 trahviühikut (100 eurot). Trahv sellises määras ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Seega tuleb otsus tühistada rahatrahvi suuruse osas.
12. Kuna Z.T näol on tegemist pensionäriga, kelle sissetulekud ei ole suured, siis KarS § 66 lg 2 alusel peab kohus mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetav rahatrahv 100 eurot osade kaupa, s.o viie kuu jooksul alates otsuse jõustumisest võrdsetes osades, s. o võimalus tasuda igas kuus 20 eurot. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p-st 2, 133,
13. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/