S § 66 lg 2 järgi määrata, et I.M tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 8 (kaheksa) kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 32,50 EUR. 4) Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 30.03.2016.a kiirmenetluse otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt 30.03.2016.a koostatud kiirmenetluse otsuse nr 2315,16,003248
lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt 30.03.2016.a koostatud kiirmenetluse otsusega nr 2315,16,003248
260,00 EUR. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja rahatrahvi tühistada või trahvisummat vähendada ning maksetähtaega pikendada. Vaidlustada soovib ta kohtuvälise menetleja otsust seetõttu, kuna politseinik valetas talle enne otsusele allakirjutamist, et kiirmenetluse nõutumise korral on maksimaalne määratav trahv kuni 200,00 EUR ning maksetähtaeg 3 kuud. Hiljem aga paberitest selgus, et talle määrati rahatrahv 260,00 EUR ning makse tähtajaks oli 15 päeva. Annab selgitusi, et sõitis autoga natukene kiiremini kui lubatud, kuna tal oli vaja naisterahvas viia Viimsi haiglasse. Kui palju ta täpselt kiirust ületas, ei ole kindel, sest radarinäitu talle ei näidatud. Vabandas politsei ees kiiruseületamise pärast ning teatas, et tal oli vaja naisterahvas kiiresti haiglasse viia. Politsei soovitas tal nõustuda kiirmenetlusega, et saaks sõitu kiiresti jätkata. Seda ta aga teha ei saanud, kuna politsei võttis ära juhiload, viis need teise autosse ning niikaua kui talle trahv määrati, sõitis teine politseinik lubadega minema. Kokku kulus tal aega rohkem kui pool tundi ning naisterahvas pidi jätkama sõitu bussiga. Palub arvestada kergendavate asjaoludega-tavaliselt ta kunagi kiirust ei ületa, on korralik liikleja ega oma kehtivaid liiklusrikkumisi. On hetkel töötu ning kasvatab üksi kahte alaealist tütart. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb jätta I.M-i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitaja süü oli suur ning karistuseks määratud rahatrahv 65 trahviühikut on põhjendatud. Isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h võrra. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Kiiruseületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja ka selle raskusastet. Viimasel ajal on kasvanud ühesõidukiõnnetustes hukkunute arv ning nende õnnetuste põhjuseks on peaasjalikult just liigsuur sõidukiirus. Seega on kiiruse ületamine 37 km/h võrra on oluline rikkumine. Kohtuväline menetleja ei nõustu kiirmenetluse otsuse tühistamisega ning rahatrahvi vähendamisega. Samas peab kohtuväline menetleja võimalikuks maksetähtaja pikendamist. Kohtu seisukoht: V™S § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilist asjaolu30.03.2016.a asulasisesel teel, Tallinnas Pirita tee 100 juures, kiiruse ületamist: kaebaja tunnistab, et ta ületas kiirust, kuid samas ei oska ta täpselt öelda, kui palju ta seda ületas, kuna radarinäitu talle ei näidatud. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kaebajat ei teavitatud, kui suures ulatuses oli ta 30.03.2016.a kiirust ületanud. Kaebaja on andnud kiirmenetluse otsusele omapoolse allkirja ning märkinud, et ületas kiirust, kuna tal oli vaja naine arsti juurde viia. Kiirmenetluse otsuse pöördel olevasse õiguste ja kohustuste lahtrisse andis kaebaja samuti allkirja. Märkusi kaebajal ei olnud. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud kaebaja poolt lubatud sõidukiiruse ületamine 30.03.2016.a kiirmenetluse otsuses märgitud kohas ning suuruses: Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Lauri Erm ettekandega, millest nähtub, et tema olles 30.03.2016.a tööl, teostas Tallinnas, Pirita tee 100 juures liiklusjärelvalvet, kui sai kella 09:27 ajal info kiirust ületava musta värvi Mercedes-Benz S320, r/n XXX sõidukist, mis liikus Merivälja tee poole. Sõiduk liikus kiirusega 90 km/h. Peatas sõiduki Lillepi bussipeatuse lähedal ning juhiks tuvastas I.M-i (ik XXX). Isiku küsimusele, mis edasi saab, vastas ta, et kiirmenetlusega jääb trahv 200 euro juurde, täpsemat summat peast ei tea ning väärteomenetluse protokolliga läheb otsuse tegemine liiklustalituse menetlusse. Selgitas isikule, et tal on õigus ka tutvuda rikkumise videosalvestisega, juht aga keeldus sellest; videosalvestisega, millest nähtub, et kaebaja poolt juhitud sõiduk Mercedes-Benz S320, r/n XXX liikus 30.03.2016.a asulasisesel teel kiirusega 90+/- 3 km/h. Enne kiiruse mõõtmist teostati kiirusemõõturi nr OX020591, taatlustunnistus TTRSS515/00153 (taadeldud 14.07.2015.a), kontroll. Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Käesolevas asjas on tõendatud, et antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, kaebaja poolt juhitud sõiduk ületas liikluskorraldusvahendil näidatud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h võrra.
lg 2 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. I.M on toime pannud
lg 2 järgi süüteo otsese tahtlusega- ta teadis, et ületab lubatud sõidukiirust ning tahtis seda. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja mõistis I.M karistuseks
Kohtu hinnangul saab antud asjas lugeda karistust kergendavaks asjaoluks kahetsust (vt. kiirmenetluse otsust). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, et I.M-i süü on suur: isik ületas asulasisesel teel lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h võrra. Kohus ei pea vähetähtsaks asjaoluks seda, et I.M on asulasisesel teel ületanud oluliselt kiirust ajal, mil osaleb liikluses tavaliselt rohkem liiklejaid, sh kergliiklejaid ja jalakäijaid. Sellise käitumisega seadis kaebaja ohtu nii iseenda kui ka teised liiklejad, samuti sõidukis viibinud kaasreisija. Kohtu hinnangul on menetleja I.M-ile määranud karistuse, mis on kooskõlas isiku süü suuruse ja kehtiva kohtupraktikaga. Samas arvestab kohus asjaoluga, et kaebuse esitajal puudub hetkel töökoht, tal on ülalpidamisel kaks alaealist last, siis on otstarbekas määrata rahalise karistuse tasumine KarS § 66 lg 1 alusel ositi, 8 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 32,50 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus osaliselt tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.