4-17-311/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.

1. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-17-311 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi D.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 01.01.
2. a kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,17,000056 Menetlusalune isik D.J isikukood: XXX; elukoht: XXXX; e-post: XXXX Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Riia 132, Tartu Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 120 lg-st 1 ja § 132 p-st 2, kohus otsustas:
3. Rahuldada D.J kaebus osaliselt.
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 01.01.
5. a otsus väärteoasjas nr 2780,17,000056 osaliselt, s.o D.J-ile määratud karistuse osas.
6. Mõista D.J-ile liiklusseaduse (edaspidi LS) § 207 järgi karistuseks rahatrahv 20 (kakskümmend) trahviühikut, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot. Makseinfo Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank), EE932200221023778606 (Swedbank), EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal), Kohustuslik on märkida viitenumber
7. Selgituseks tuleb märkida väärteoasja number ning isiku nimi, kelle eest rahatrahv tasuti. Rahatrahvi vabatahtlikult tasumata jätmisel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pööratakse 1 kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdlasele täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 01.01.
8. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,17,000056 (lk 18-19) karistati D.J LS § 207 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt juhtis D.J 01.01.
9. a kella 15.34 ajal Tartu linnas Kastani ja Filosoofi tänavate vahel, suunaga Filosoofi tänava poole tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. 15.01.
10. a esitas D.J Tartu Maakohtule kaebuse (lk 1-6, s.h lisad). Kaebuse kohaselt juhtis D.J sõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Ta tunnistas ennast süüdi ning vormistati kiirmenetluse otsus. D.J märgib, et tegi selle sama rikkumise aasta jooksul teistkordselt, kuid erinevate autodega ja sündmused ei ole omavahel seotud. Ta kahetseb rikkumist ja vormistab sõiduki tehnoülevaatuse. Sõiduk on tehniliselt korras ja liikluses ohtu ei kujuta, ta lükkas vormistamise edasi rahapuudusel. Kokkuvõtlikult palub D.J väiksemat rahatrahvi või võimalust tasuda rahatrahvi ositi, näiteks 10 kuu jooksul. Kohtuväline menetleja esitas D.J kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha (lk 17). Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud D.J puhul süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tema süü LS § 73 lg 2 rikkumises on tõendatud. Kiirmenetlust on kohaldatud õigustatult ning väärteomenetluse nõuete vastu eksitud ei ole. Ühtlasi märgib kohtuväline menetleja, et D.J ei ole 08.06.
11. a seisuga sõiduautole Peugeot 807 registreerimismärgiga XXX tehnonõuetele vastavuse kontrolli teinud. Samas on kohtuväline menetleja nõus D.J-ile määratud rahatrahvi vähendamisega ja ühtlasi trahvi ositi tasumise võimaldamisega. D.J ei ole taotlenud kaebuse lahendamist kohtuistungil. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht LS § 73 lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. LS § 207 näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest. Kohtu hinnangul on D.J süü LS § 73 lg 2 nõuete rikkumises tõendatud tema poolt 01.01.
12. a kiirmenetluse otsusesse nr 2780,17,000056 kantud järgmiste ütlustega (kirjapilt muutmata): „Juhtisin sõidukit, millel puudus kehtiv tehh. ülevaatus. Ei jõudnud ülevaatust teha 2 peale remonti.
13. jaanuar 2017“. Ka esitatud kaebuses ei ole D.J vaidlustanud väärteo toimepanemist. Vastupidi, ta on ka kaebuses väärteo toimepanemist tunnistanud, paludes kohtult vaid mõistetud trahvi vähendamist või võimalust tasuda seda osade kaupa. Kohus ei käsitle tõendina kohtuvälise menetlja poolt esitatud sõiduki põhiandmete väljatrükki, kuivõrd Maanteeametist tehtud väljatrükk kajastab tehnoülevaatuse puudumist 08.06.
14. a seisuga, mitte andmeid väärteo toimepanemise aja, s.o 01.01.
15. a seisuga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et D.J rikkus 01.01.
16. a LS § 73 lg 2 nõuet, kui juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit, pannes sellega toime LS § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. D.J poolt kiirmenetluse otsusesse antud ütlused viitavad sellele, et D.J oli juba sõitma asudes teadlik, et tema sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud. Hoolimata sellest teadmisest asus ta siiski sõidukit juhtima. Kohtu hinnangul tegutses D.J väärteo toimepanemisel tahtlikult, s.o otsuse tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. D.J tegu vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. D.J süüd välistavateks asjaoludeks ei ole tema poolt erinevates menetlusetappides väljatoodud põhjendused, et ta ei jõudnud pärast remonti tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbida või lükkas selle edasi rahaliste vahendite puudumisel. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (Riigikohtu 16.02.
17. a otsus nr 3-1-1-63-14; 17.05.
18. a nr 3-1-1-52-13). Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (16.05.
19. a lahend nr 3-1-1-14-07). LS § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv 50 trahviühikut, s.o kuni 200 eurot. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 25 trahviühikut. Kohtuväline menetleja, lugedes tõendatuks LS § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise D.J poolt, on pidanud võimalikuks karistada teda 30 trahviühiku suuruse karistusega, s.t mõnevõrra keskmisest määrast kõrgema karistusega. 3 Kohus on teinud kindlaks, et D.J puhul ei esine KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Samas on kohus seisukohal, et karistust kergendava asjaoluna tuleb KarS § 57 lg 3 alusel arvestada D.J poolt kaebuses väljendatud kahetsust. Ühtlasi arvestab kohus, et D.J puudub toimikus oleva karistusregistri teatise (lk 22) kohaselt kehtiv karistatus. Arvestades eeltoodut peab kohus piisavaks D.J karistamist mõnevõrra alla sanktsiooni keskmise määra ning leiab, et KarS § 56 lg 1 sätestatut silmas pidades on võimalik D.J LS § 207 järgi karistada rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, kohaldades 80 euro suurust rahatrahvi. Määratud karistus vastab kohtu hinnangul nii D.J süü suurusele kui ka toimepandu raskusele. Kohus ei pea põhjendatuks 80 euro suuruse rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist, kuivõrd kohtu hinnangul ei esine selleks KarS § 66 lg 1 sätestatud asjaolusid. D.J ei ole kaebuses välja toonud, et tal oleks perekondlikke või tervislikku seisundit puudutavaid probleeme. Ainsana võiks ehk siinkohal kõne alla tulla tööalase seisundi arvestamine, kuid arvestades asjaolu, et D.J ei ole kaebuses märgitud rahapuudust pidanud vajalikuks pikemalt käsitleda ning arvestades, et ta töötab R. OÜ-s (lk 18-19), ei ole ka see alus käesoleval ajal kohtu hinnangul aktuaalne. Eeltoodud asjaoludel rahuldab kohus menetlusaluse isiku D.J kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 01.01.
20. a kiirmenetluse otsuse nr 2780,17,000056 osaliselt, s.o karistusmäära osas. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4