← Eesti

1-16-8468/27

Obsah (5)§ 121§ 120§ 64§ 65§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-8468 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 24.07.2017) Kriminaalasja number 1-16-8468 Täi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 9 kuud vangistust;

§ 120

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 06.04.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 4 kuu 23 päeva 1

(3)vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 07.11.
  1. Kohtuotsus jõustus 24.11.
  2. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.11.2016 ja lõpeb 30.12.2017.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 04.06.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava H.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega H.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava vabastamist. H.B avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ning selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Vabanemise korral läheks kinnipeetav elama xxxxxxxxx, tuttava juurde. Tuttava nimi on xxxxxx, perekonnanime ei mäleta, tutvusid varasema töökoha kaudu. H.B leidis, et kohus võiks tema vabastamisel arvestada, et tal on tütar, keda ta peaks kasvatama ja üleval pidama. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on H.B temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused H.B tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et H.B vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud eelkõige H.B varasemast elukäigust, isikust ning vabanemisjärgsetest elutingimustest tulenevalt. H.B on kriminaalkorras karistatud 12 korda (viis karistust arhiveeritud) ning ta kannab viiendat reaalset vangistust. H.B on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, sh vägivallakuritegusid ning talle on mõistetud eriliigilisi karistusi (rahaline karistus, karistusest tingimisi vabastamine käitumiskontrolliga, üldkasulik töö, vangistus), mis ei ole isikule soovitud mõju avaldanud. Käesolevat vangistust kannab H.B kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Kuritegu on toime pandud elukaaslase suhtes. Ka varasemalt on H.B karistatud oma lähedase vastu suunatud vägivalla kasutamise eest (Viru Maakohtu 07.02.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-125). H.B-le on korduvalt antud võimalusi kanda karistusi vabaduses, kuid isik ei ole tulnud toime katseaja tingimuste ja kontrollnõuete täitmisega. Ka need kuriteod, mille eest H.B käesolevalt karistust kannab, on toime pandud ajal, kui talle oli taaskord antud võimalus karistust vabaduses kanda, asendades vangistuse üldkasuliku tööga. Kriminaalhooldus ei ole H.B jaoks olnud sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamisel. 2

(3)Vaatamata karistuse kandmise ajal läbitud taasühiskonnastavatele tegevustele, mille läbi on püütud maandada H.B-st tulenevaid kuriteoriske, hindab Tartu Vangla isiku jätkuvalt kõrgohtlikuks ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks. Ka H.B vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetavale garanteerivad elu- ja töökoha kriminaalkorras karistatud ja kriminaalselt aktiivsed isikud, kes on politsei teravdatud tähelepanu all. Neid isikuid on H.B nimetanud lähedasteks, kuigi lähivõrgustikku kuuluvad ka ema, isa, vend, õde. Kinnipeetaval on tütar, kelle kasvatamise ja toetamise vajadust pidas kinnipeetav oluliseks tema vabastamise üle otsustamisel. Samas oli kinnipeetaval tütar juba enne vanglasse sattumist ning see ei takistanud tal siis uute kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et H.B vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Kuivõrd varasemad karistused ei ole H.B motiveerinud oma elukorraldust muutma, on kohtu hinnangul võimalik karistuse eesmärki H.B puhul saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Eelneva põhjal leiab kohus, et H.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.