Registrikood 4-16-364 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.mail 2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-364 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi sekretär Moonika Rubizova Kaebuse esitaja O.K (isikukood XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, ametlikult ei tööta, e-post: XXX) Vaidlustatud lahend O.K kaebus PPA PP korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskse liiklusmenetlustalituse 29.12.2015.a. otsusele väärteoasjas nr 2315,15,
- kvalifikatsioon LS § 201 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu ja kaitsja Kadi Mägi RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 126 lg 2, § 192, § 193, kohus m ä ä r a s: Jätta O.K taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks rahuldamata. Jätta O.K kaebus PPA PP korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskse liiklusmenetlustalituse 29.12.2015.a. otsusele väärteoasjas nr 2315,15,012205 vaatamata. läbi Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib kohtumenetluse pool V™S § 189-193 alusel esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud O.K esitas 19.01.2016.a. Harju Maakohtule kaebuse PPA PP korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskse liiklusmenetlustalituse 29.12.2015.a. otsusele väärteoasjas 2315,15,012205.Vaidlustatud otsusega karistati O.K LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga summas 400 eurot. nr 28.01.2016.a.kohus võttis kaebuse menetlusse ning edastas kohtukutsed kaebuse esitajale O.K-le ning kohtuvälisele menetlejale PPA PP korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Kohtuistung O.K kaebuse kohtulikuks arutamiseks oli määratud 11.02.2016.a. kell 11.
- 11.02.2016.a. toimunud kohtuistungile O.K ei ilmunud, kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uueks istungi ajaks 09.03.2016.a. O.K esitas 16.02.2016.a. kohtule taotluse kaitsja määramiseks riigi õigusabi korras. 17.02.2016.a. määras kohus O.K-le kaitsja riigi õigusabi korras, kohus leidis, et vastavalt V™S § 22 lg 2 kohaselt, kui kohus leiab, et menetlusalune isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kohtumenetlusest kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. 09.03.2016.a. lükkas kohus kohtuistungi edasi, kuivõrd kohtuvälise menetleja esindaja oli haigestunud. Uueks ajaks määras kohus 04.04.2016.a. 04.04.2016.a. kohtuistungil esitas O.K kaitsja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, kuivõrd O.K oli esitanud kaebuse Halduskohtusse, kohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata ja lükkas kohtuistungi edasi, kuivõrd kohtuistungile ei olnud ilmunud tunnistajad ja määras uueks istungi ajaks 20.04.2016.a. Enne 20.04.2016.a. toimunud kohtuistungit esitas O.K korduvalt kohtule taotlusi kaitsja taandamiseks. 16.04.2016.a. esitas O.K taotluse kohtuistungi edasi lükkamiseks, kuivõrd tervislik seisund ei võimalda istungil osalemist. Kohus selgitas O.K-le 18.04.2016.a. saadetud e-kirjas, et kohtuistungi edasilükkamiseks tuleb kaebajal O.K esita arstitõend enne 20.04.2016.a. toimuvat kohtuistungit. 20.04.2016.a kohtuistungi arutas kohus O.K taotlust kaitsja advokaat Kadi Mägi taandamiseks ja kaitsja advokaat Kadi Mägi taotlust tema taandamiseks, kohus jättis taotlused kohtumäärusega rahuldamata ja määras uue istungi aja 09.05.2016.a. kell 13.00 09.05.2016.a. kohtuistungile kaebaja ei ilmunud teatades kohtule saadetud e- kirjas, et on haigestunud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile, kuigi eelmisel kohtuistungil teatati kohtuistungi aeg ja koht, samuti ei ole kaebaja esitanud arstitõendit. Kaitsja palus kohtuistung edasi lükata, kuivõrd kaebaja haigestumine on mõjuv põhjus. Kohtumääruse põhjendused 2 V™S § 122 kohaselt kohtumenetluse pooled kutsutakse istungile kutsega, järgides V™S §-de 40 ja 41 sätteid. V™S § 41 lg 2 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg 8 sätestab, et kohalviibivatele menetlusosalistele kohtuniku etteloetud teated võrdsustatakse kutse andmisega allkirja vastu, kui selle kohta tehakse menetlusdokumenti märge. 20.04.2016.a. kohtuistungi protokolli on tehtud märge selle kohta, et kohus teatas uue kohtuistungi toimumise aja 09.05.2016.a. kell 13.00, samuti on andnud O.K allkirja selle kohta, et ta on teadlik kohtuistungi toimumisest 09.05.2016.a. kell 13.
- Kaebuse esitajale oli teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta. VtMS § 42 lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama; VtMS § 42 lg 2 p 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks mh ka asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et VtMS § 42 lg 2 p 3 sisustamiseks tuleb käesoleval juhul pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätete juurde, kuivõrd VtMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kaebuse esitaja saatis kohtule taotluse, milles märkis, et tema istungile ilmumist takistab haigestumine. Seega võivad kaebuse esitaja suhtes kohalduda KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted. Samas loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist ning raske haigestumise toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt haigestumine ei ole viidatud sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks. 26.01.2016 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 5 („Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ – edaspidi määrus) § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoimingule, § 2 lg 3 kohaselt käsitletakse kiirabikaarti või selle koopiat tõendina juhul, kui kiirabi väljakutse esitati päeval, mil isik pidi menetleja juurde ilmuma ja menetlustoimingule ilmumise tähtajale eelnevalt. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras. Kaebaja on oma taotluses viidanud palaviku tõusule ning ta ei ole adekvaatses seisundis. Kohus leiab, et kaebaja küll viitab haigusele, kuid kaebaja väiteid istungile ilmumist takistava terviseseisundi esinemise kohta saab kohus kontrollida üksnes nõuetekohase tõendi alusel, 3 nõuetekohast tõendit kaebaja esitanud ei ole, mistõttu on kaebuse esitaja kohtule edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata. Eeltoodu tõttu jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kaebuse läbivaatamise edasilükkamiseks VtMS § 126 lg 2 alusel rahuldamata, taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus ja O.K kaebuse läbi vaatamata. Margot Mikler Kohtunik 4