Obsah (7)

§ 424§ 199§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

1-16-4949 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (RESOLUTIIVOSA) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4949 (16230200477) Koh

§ 424

ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Enge Selge Kohtuistungi toimumise aeg 06.06.2016 Süüdistatav V.F – isikukood XXX; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidusega; elukoht: XXX; töökoht: XXX OÜ; varem kriminaalkorras karistamata, 4 kehtivat väärteokaristust; tõkend: elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 20.02.2016; 12.-13.03.2016; 04.-06.06.2016) Kaitsja Dmitri Školjar RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada V.F

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust;

§ 424järgi 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust.

2.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. 3. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 (5 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuulub 10 (kümme) kuud vangistust. 1 4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kaetuks 3 päeva eelvangistust (20.02.2016 ja 12.-13.03.2016) ning kanda tuleb 9 kuud ja 27 päeva vangistust. 5.

§ 74

alusel tuleb V.F mõistetud vangistusest koheselt ära kanda 27 päeva vangistust ning ülejäänud oas vangistusest ehk 9(üheksa) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.F 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kr

MS § 130 lg 41 alusel, s.o. mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks valida tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõuistumiseni või mõistetud reaalse vangistuse ärakandmiseni ja V.F võtta vahi alla kohtusaalist 06.06.2016.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning mõistetud 27-päevase vangistuse alguseks lugeda 04.juuni 2016.a.

1. Välja mõista V.F-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 322,50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 264 eurot, s.o. kokku summas 586,50 (viissada kaheksakümmend kuus eurot ja 50 senti). KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulud summas 586,50 eurot on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis makseinfo lehel. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Asitõend – CD-plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. 2 Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. Süüdistus V.F isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, nimelt 07.09.2015, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsusega 07.09.2015, ja 29.11.2015, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 08.01.2016, uuesti 20.02.2016 kella 11.40 paiku Viljandi mnt 41a, Tallinn asuvas ja Coop Eesti Keskühistule kuuluvas kaupluses Raudalu Konsum, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis 1 pudelit „Laua viin“ maksumusega 4,09 eurot pudel, kogumaksumusega 8,18 eurot, 1 pudeli „Ürdimeister“ maksumusega 4,19 eurot ja töökindad maksumusega 3,29 eurot, kaupa kokku 11,57eurot. Peitis kauba taskutesse ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kauplusele olid asjad tagastatud. Seega V.F olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on

§ 199lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema juhtis tahtlikult 12.03.2016 kella 14.20 paiku Tallinnas Pärnu mnt 232 maja juures mootorsõidukit Nissan Almera registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,23 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,11 mg/l). Samuti tema juhtis tahtlikult 04.06.2016 kella 12.35 paiku Harjumaal Saku allas Tallinna Ringree 21. km-l mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,27 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,15 mg/l). Sellise käitumisega rikkus V.F liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani V.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on Kr

MS §-d 2561, 2564 lg 4, 256 5 lg 1 p 2 ja lg 2, 175, 179, 180, 238, 306, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3 4