4-16-2032 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.mail 2016.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-16-2032 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: V.V, isikukood xxx, elukoht xxxx xxxxxxx xxxxx, e-post: x Kohtuväline menetleja: Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide, ametnik Ragne Tusis Kohtuistungi aeg 04.mail 2016.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON
- Jätta V.V kaebus rahuldamata.
- Jätta muutmata Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 26.02.2016.a. otsus väärteoasjas nr.2510,16,000240 V.V karistamises Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 eurot.
- Menetluskulud jätta V.V kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav. Asjaolud ja kaebuse sisu PPA Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 26.02.2016.a. otsuse nr.2510,16,000240 alusel on V.V karistatud Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 eurot selle eest, et ta juhtis 31.01.2016.a. xxxxx maakonnas xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx tee 1.kilomeetril asulasisesele teel mootorsõidukit kiirusega 71+-3 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 kilomeetrit tunnis. Kaebuse esitaja palub tühistada eelpoolnimetatud kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja leiab, et tema poolt võimalik kiiruse ületamine ei ole tõendatud. Kuigi talle näidati lühiajaliselt mingit kiirusemõõdiku näitu, ei saa kaebuse esitaja kinnitada, et näidukul oli number
- Samuti ei näinud V.V kusagilt, et võimalik kiirusemõõtmise näidik oleks kuidagi olnud seostatud sõidukiga xxxx xxxxxx xxx xxx mida tema juhtis. V.V esitas koheselt ka kiiruse mõõtmise protokollile vastuväite, samuti vastuväite 4-16-2032 väärteoprotokolllis, kuid nendega ei arvestatud. Kaebuse esitaja ei sõida nimetatud teed esimest korda, seetõttu teab üsna täpselt, kus ja missugusel lõigul on lubatud kiirused. V.V on pea alati kasutanud GPS seadet, et lisaks spidomeetrile kontrollida sõidukiirust ja sihtkohta jõudmise aega. GPS seadet kasutas kaebuse esitaja ka seekord. Lisaks leiab V.V, et ei nõustu protokollis toodud väitega, et tegu on toime pandud tahtlikult. Nii sõiduauto spidomeeter kui ka GPS seade näitas xxxxxxxxasulas ning sellele teelõigul sõiduauto kiiruseks vahemikus 49 km/h -50 km/h ning kaebuse esitajale tuli vastu teisi sõidukeid, mille kiirus võis mõõdetud kiirus olla. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et V.V poolt toimepandud väärtegu on leidnud tõendamist, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtu seisukoht Vastavalt V™S § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse V.V-le rahatrahvi määramise kohta LS § 227 lg 1 alusel. Väärteoasjas on tõenditeks lisaks kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlustele väärteoprotokoll (tl 20), liiklusjärelevalve kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 21) ning tunnistajate AT`i, Margus Vaas`i ja Margus Peet`i ütlused. V.V kohtuistungil antud ütluste kohaselt näidati talle kiirusmõõturi näitu, kuid ta pole kindel, et näiduks oli 71 km/h, samas jääb selgusetuks, miks ta näidu suuruse kahtlusel seda uuesti kontrollida ei soovinud, kuigi tunnistaja Margus Peet`i ütluste kohaselt on seda vaidluse puhul võimaldatud. Tunnistaja sõnul tegi ta ka kordusmõõtmise, mille tulemus oli sama. Lisaks ei nähtu kiirusmõõturi kasutamise protokollil oleva V.V märkusest, et seadme lugem 71 km/h oleks olnud talle ebaselge, märkus puudutab näidu seotuse kahtlust V.V poolt juhtiva autoga. Mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel kehtestatud määruse „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ alusel GPS seade mõõtevahendina ei kuulu, küll aga on selleks antud juhul mõõtevahendina kasutatud Stalker II MDR. Põhjendatult on kohtuväline menetleja osundanud sellele, et viimatinimetatud seade on metroloogilisele kontrollile allutatud mõõtevahendite nimistus ning selle kasutamiseks on ametnikud läbinud vastava koolituse, kasutamisel lähtutakse mõõtemetoodikast ning mõõtevahendi kasutusjuhendist ning kuigi see kõik peab välistama mõõtmise eksimuse, on kohustus mõõtemääramatuse arvestamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et Stalker II MDR oli nõuetekohaselt taadeldud ja töökorras. Eeltoodust lähtudes ei saa kohus lugeda usaldusväärseks tõendiks tunnistaja AT`i ütlusi kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki väiksema kiiruse kohta GPS näidu põhjal, pidades usaldusväärseks kohtuvälise menetleja poolt kasutatud kiirusmõõturit. Kaebuse esitaja ja tunnistaja AT on väitnud, et kiirust mõõdetaval teelõigul oli ka teisi neile vastutulevaid sõidukeid, mistõttu saadud tulemus on ebausutav, kuid kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et mõõdeti ainult lähenevaid sõidukeid ning tunnistaja Margus Peet`i kinnitusel oli kiirusmõõtur seadistatud pärisuunalisele lähenevale liikumisele, mis välistas kaebuse esitajale vastutulevate sõidukite sõidukiiruse näidu. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub ka, et mõõdeti üksinda liikuvat autot, mida on usutavalt kinnitanud tunnistaja Margus Peet, samuti on sündmuse tehiolusid kirjeldanud tunnistaja Margus Vaas. Tunnistaja Margus Peet on veel rääkinud, et V.V poolt juhitav auto vähendas sõidukiirust pärast seda, kui kiiruseületamine oli fikseeritud. 2 4-16-2032 Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud V.V poolt LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumine. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Väärteo kvalifitseerimisel LS § 227 lg 1 järgi on piisav selle toimepanemine ettevaatamatusest, seega on V.V toime pannud teo, mis vastab LS § 227 lg 1 järgi sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohus ei ole tuvastanud. LS § 227 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmises määras ning kohtu arvates vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus V.V süü suurusele. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et V.V poolt pandi toime LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumine ning teda on põhjendatult karistatud LS § 227 lg 1 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata V.V-le mõistetud karistus. Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3