4-16-1896/13

4-16-1896 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1896 (2317,16,000230) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Kertu Kuusik Väärteoasi D.E esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 23.02.2016 otsusele väärteoasjas nr 2317,16,000230 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja / menetlusalune isik: D.E (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 19.04.2016 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: D.E Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Jätta D.E kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 23.02.2016 muutmata. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, 2 arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 23.02.2016 otsusega väärteoasjas nr 2317,16,000230 karistati D.E liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Otsuse kohaselt juhtis D.E 08.01.2016 kella 10.29 paiku Tallinnas Pirni ja Paldiski mnt ristmikul mootorsõidukit ning alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes. Sellega rikkus D.E LS § 58 lg 3 nõudeid.
4. D.E esitatud kaebuses taotletakse otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuses leitakse, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid liiklusseaduse § 58 lg-s 3 sätestatud teo toimepanemist. Kaebaja väitel ei alustanud ta ristmiku ületamist punase tulega, vaid ületas stopp-joone rohelise tule ajal. Tunnistaja XXX on oma ütlusi muutnud ning seda tulenevalt kaebaja vastulausest. Seetõttu on tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed. Kaebaja tehtud fotodele ja kaardirakenduse andmetele tuginedes ei saanud tunnistaja näha tema selja taga olevat stopp-joont ja ees olevat foorituld. Tunnistajale ei saanud olla nähtav ristmiku alguses olev foorituli. Samuti ei ole välistatud, et stopp-joone kõrval ja pärast seda olev foorituli ei olnud omavahel sünkroonis. Alternatiivselt palub kaebaja juhul, kui kohus jätab menetluse lõpetamata, vaadata üle temale määratud karistus. Kaebaja väitel on ta korralik liikleja, kel puuduvad juhtimisõiguse ajal mistahes rikkumised või hoiatused. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ning palus otsuse tühistada ja menetluse lõpetada.
5. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu leidnud tõendamist ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Politseinike auto oli Paldiski mnt ja Pirni tänav ristmikul pargitud selliselt, et mõlemad autos viibinud isikud (nii protokolli koostanud XXX kui tema kõrval istunud paariline XXX) said vabalt jälgida nii stoppjoont enne ristmikku (jäi neist vasakule) kui foorituld (jäi neist paremale). Tunnistaja XXXi ütlused on usaldusväärsed ja ka eluliselt usutavad. Kui paremal olevas fooris oli süttinud kollane tuli, pööras tunnistaja pilgu vasakule, stoppjoonele enne ristmikku ja ülekäigurada. Hetkel kui paariline ütles, et fooris süttis punane tuli, nägi ta selgelt, et stoppjoone ületas kaebaja juhitud sõiduk punase tulega ning silmas ka ise koheselt paremal fooris olevat punast tuld. Et näha stoppjoont ja foorituld, ei pidanud ta ennast keerama või pöörama kuhugi suunas, ta sai seda jälgida silmadega. Ebausaldusväärsed on aga kaebaja enda ütlused, kuna protokolli on ta kirjutanud, et tee oli lumine ja võis ristmiku ületada kollase tulega; ühtki joont näha polnud ja kahetseb juhtunut, kui selgub, et ületas ristmiku kollase tulega. 3 Karistuse määramisel on menetleja arvestanud kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega, lähtunud õiguskorra kaitsmise huvidest ning võimalusest mõjutada D.E edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohtu seisukohad ja järeldused
6. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad, hinnates tunnistaja ütlusi ja asjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks, aga ka karistuse kergendamiseks tuleb jätta rahuldamata. D.E-le süüks arvatud tegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi.
7. Vaidlust ei ole selles, et 08.01.2016 kella 10.29 paiku juhtis D.E Tallinnas Paldiski mnt-l sõiduautot, liikudes Endla tänava suunas ning ületas Pirni ja Paldiski mnt ristmiku. Peale ristmiku ületamist peatas teda politsei ning talle koostati väärteoprotokoll ristmiku ületamise eest keelava punase fooritule põledes.
8. Kohtus on tunnistajana üle kuulatud patrullpolitseinik XXX, kelle ütluste kohaselt on ta nimetatud ristmikul teostanud korduvalt liiklusjärelevalvet eesmärgiga välja selgitada foori punase tulega ristmiku ületajad. 08.01.2016 täitis ta koos paarilisega (XXX) sama tööülesannet. Ristmikku kontrollides istusid mõlemad politseinikud sõidukis ning auto oli pargitud Paldiski mnt 75 maja külje peale (Pirni tn-le) nii, et mõlemad politseinikud näevad Paldiski mnt. suunas vaadates nii ristmikust vasakul ülekäiguraja ees olevat stoppjoont kui ristmiku parempoolset foori (ristmikul on paralleelne foor). Kui foor paremal läks kollaseks, pööras XXX pilgu vasakule, stoppjoonele. Tema paariline jälgis edasi parempoolset foori ja ütles, kui foor läks punaseks. Sel hetkel nägi ta, et kaebaja auto ületas stoppjoone, pööras ise ka silmad foorile ja nägi fooris punast tuld ning kaebaja oli selleks ajaks ületanud juba ristmiku ees oleva ülekäiguraja. Stoppjoon on sellel ristmikul vasakul ca 1-2 meetrit enne ülekäigurada ja see oli tunnistaja kinnitusel talle nähtav. Pärast peatamist selgitas kaebaja politseinikele, et ta kiirustas ja vist ületas ristmiku kollase tulega. Kuna nad mõlemad paarilisega nägid ristmiku ületamist foori punase tulega, koostas paariline (XXX) juhile väärteoprotokolli. Tunnistajaks jääb politseinikest reeglina isik, kes nägi stoppjoone ületamist. Kaebaja küsimustele selgitas tunnistaja, et kui praegu on paljudes patrullautodes võimalik kasutada videokaamerat, siis 08.01.2016 nende patrullautos kaamera puudus ning seetõttu polnud neil võimalik teha juhtunust videosalvestust.
9. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tunnistaja ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. 08.01.2016 on E. Vaatman andnud ütlusi, mille kohaselt mööda Paldiski mnt liikunud mootorsõiduk AUDI A6 reg nr XXX alustas Paldiski mnt ja Pirni tn ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Sellised ütlused on antud vahetult sündmuskohal. Sisult kattuvaid ütlusi on ta andnud ka täiendaval ülekuulamisel 01.02.2016, kus ta selgitas, millal ta vaatas stoppjoont ning kuidas veendus, et tegemist oli punase tule ajal ristmiku ületamisega. Seega on tunnistaja vaid täpsustanud varem antud ütlusi ning need on kooskõlas ka kohtuistungil antud ütlustega. Tunnistaja ei ole oma ütlusi muutnud. Tunnistajalt ei saa nõuda, et nii detailseid ütlusi, kui antakse kohtuistungil, protsessiosaliste erinevatele küsimustele vastates, paneks tunnistaja omakäeliselt kirja juba sündmuskohal. Alusetud on kohtu arvates kaebaja väited selle kohta, et tunnistaja ei saanud stoppjoont näha, kuna see jäi lume alla või et politseinike autost ei olnud üldse võimalik stoppjoont jälgida. 4 Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et politseinikud liiklusjärelevalve teostamisel pargivad auto nii, et kontrollitav ristmik poleks neile täies ulatuses jälgitav. D.E oli politseinikele täiesti võõras isik ning kohus ei näe ühtegi põhjust, miks oleksid politseinikud pidanud talle halba soovima, teda põhjuseta keelava fooritule eiramise ettekäändel kinni pidama ja hiljem toimunu kohta valeütlusi andma. Sellel ristmikul ei teostanud tunnistaja liiklusjärelevalvet esmakordselt ja seega oli tal kogemusi ka selles osas, kuidas paigutada sõiduk nii, et ristmik oleks neile täies ulatuses jälgitav. Asja materjalide juurde on lisatud D.E fotod (väärteotoimiku lk 13, 14), mille ta väidetavalt tegi tund hiljem sama ristmiku juures. Neilt fotodelt on näha, et ristmik on lumest puhas, Paldiski mnt-l on näha asfalt, mis ei ole kaetud lumega. Need fotod on kooskõlas tunnistaja ütlustega selle kohta, et ka talvisel ajal on kasutatud sellisel hulgal keemiat, et peateed linnas on lumepuhtad ning politseinikele oli enne ristmikku asuv stoppjoon nähtav ka 08.01.
10. Kaebaja poolt nädal hiljem tehtud fotol (väärteotoimiku lk 21) on sama ristmiku juures, Paldiki mnt 75 maja nurga juures näha politseiautot. Tunnistaja XXX kinnitas, et umbes samas kohas võis seista ka nende patrullauto 08.01.
11. Ka sellest fotost lähtuvalt pole kohtul alust kahelda, et ristmikust vasakul asuv stoppjoon ja ülekäigurada on nähtav autos istujatele ja jälgitav on autos istujatele ka ristmiku paremal pool asuv foor. Samuti on sellel fotol näha ristmiku vasakul pool olev stoppjoon ja ülekäigurada. Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja väiteid, et tunnistaja XXX ei ole ise sündmusi vahetult tajunud. Tunnistaja on selgitanud, et pööras pilgu stoppjoonele siis, kui paremal fooris oli süttinud kollane tuli ning alles pärast paarilise teadet, et fooris süttis punane tuli, nägi ta, et kaebaja ületas stoppjoone, pööras ka ise oma pilgu uuesti foorile, kus nägi punast tuld. Seega on tunnistaja kirjeldanud asjaolusid, mida oma silmaga nägi ning tähtsust pole sellel, et fooris punase tule süttimise momendist sai ta stoppjoont jälgides teada kõrval istunud paariliselt, sest järgmisel hetkel nägi ta punast foorituld ka oma silmaga. Stoppjoonest keelab edasi liikuda ka kollane tuli (LS § 7 lg 1 p 3 ja § 58 lg 3). Käesoleval juhul oli tunnistaja stoppjoont vaadates kindel, et isik ületas selle keelava tule ajal ning kuivõrd ta peale auto stoppjoone ületamist suunas pilgu foorile, võis ta ka ise veenduda, et ülekäigurajale sõitis kaebaja juba punase tule ajal. Ülaltoodust lähtudes ei ole kohtul alust kahelda tunnistaja ütlustes ja need detailsed ütlused kinnitavad üheselt, et D.E mootorsõidukit juhtides alustas ristmiku ületamist foori keelava tulega, rikkus LS § 58 lg 3 nõudeid ja pani toime väärteo, mis on õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi.
12. Küll aga ei saa kohus usaldusväärseks pidada kaebaja ütlusi. Nimelt on D.E kohtus kinnitanud, et ristmiku ületamist alustas ta rohelise tule põledes ning ta ei tea, kas ristmiku ületamist lõpetades põles fooris kollane või punane tuli. Enne ristmikku ülekäigurajal inimesi ei olnud ning teise foori juurde jõudes nägi ta kollast või punast tuld. Väärteoprotokolli 08.01.16 on ta omakäeliselt kirjutanud „… Tee oli lumine, võisin kollasega ristmiku ületada, kindlasti mitte punasega. Ühtegi joont näha polnud… Kahetsen juhtunut kui oli keelav foorituli“. Kui kaebaja oli veendunud, et alustas ristmiku ületamist rohelise tule ajal, siis jääb kohtule mõistmatuks, miks ta kohapeal seda protokolli ei märkinud ning sisuliselt kahetses toimepandut. 5 Oma kirjalikus vastulauses (punktis 2) 25.01.2016 on D.E selgitanud, et stoppjoont ületades oli foorituli roheline, kuid samas märgib, et kohapeal ta isegi kahtles, kas stoppjoon oli enne või pärast ülekäigurada ning hiljem kontrollis selle üle ja sai kinnitust, et stoppjoon oli enne ülekäigurada (väärteoasja materjalide lk 11). Kohtuistungil aga väitis D.E, et ta sõidab seda teed igapäevaselt juba 10 aastat ja teab hästi, kus see stoppjoon asub. Kohtule jääb sellisel juhul arusaamatuks, miks talle 08.01.16 oli stoppjoone asukoht teadmata ja ta pidi selle hiljem üle kontrollima. Sellistest vastuolulistest väidetest teeb kohus järelduse, et stoppjoont ületades ei pannud D.E tähele foorituld ja alustas ristmiku ületamist juba keelava fooritulega. Kui isik ei tea, kus asub stoppjoon, ei saa ta ka hiljem väita, millise fooritulega ta seda ületas. Mentlusaluse isiku esmased ütlused protokollis selle kohta, et tee oli lumine ja ühtegi joont polnud näha, on ümber lükatud tema enda tehtud fotodega (tehtud väidetavalt tund peale sündmust) ning tunnistaja XXXi ütlustega. Vastuolud D.E ütlustes ja politseile esitatud vastulauses viitavad kohtu arvates soovile vabaneda vastutusest toimepandud teo eest.
13. Täiendavalt märgib kohus, et patrullpolitseinike käitumine 08.01.2016 tulenes neile pandu tööülesannete täitmisest liiklusjärelevalve tagamisel. V™S § 3 1 sätestab, et väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis ja puuduvad V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Ristmiku ületamine keelava fooritulega protokollis näidatud ajal ja kohas kujutab endast kahtlematult ohtu kõigile liikluses osalevatele isikutele ning tegemist ei ole vähetähtsa teoga. Sõltumata sellest, kas nimetatud patrullpolitseinikele oli väljastatud videokaamera oma tööülesannete teostamiseks või mitte, oli neil kohustus alustada ja läbi viia väärteomenetlus. Asjaolu, et menetleja poolt protokollis kirjeldatud tegu ei ole jäädvustatud videosalvestusena, ei saa aluseks olla menetluse lõpetamisele. D.E-le süüks arvatud väärtegu on kohtu arvates tõendamist leidnud tunnistaja XXX ütlustega.
14. Liiklusseaduse § 221 lg 1 kohaselt karistatakse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. D.E karistati ristmiku ületamise eest punase fooritule põledes ning seda sanktsiooni keskmises määras, s.o. määrati trahv 25 trahviühikut ehk 100 eurot. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Punase fooritule ajal on liiklusohtliku olukorra tekkimise oht kindlasti kordi suurem kollase fooritule ajal liiklusreeglite eiramisega võrreldes ning D.E süü ei ole keskmisest väiksem, vaid pigem suurem. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta (RKKKo 3-1-1-58-13 p 7; RKKKo 3-1-1-7711 p 11 jt), millest lähtuvalt tuleb karistuse lähtekohaks võtta sanktsiooni keskmine määr ja sealt hakata kaaluma, kas on alust karistust kohaldada alla või üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul oli isiku süü keskmine või pisut suurem, kergendavad ja raskendavad asjaolud tema teos puudusid, mistõttu on õigustatult kaebajat karistatud rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Asjaolu, et isik on varem liikluses käitunud õiguskuulekalt, ei 6 ole kohtu arvates aluseks tema karistuse vähendamiseks alla keskmist määra. Lisaks karistuse eripreventiivsele (kasvatuslikule) eesmärgile tuleb lähtuda ka üldpreventiivsest eesmärgist ning ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes on D.E-le mõistetud õiglane karistus.
15. Kohus ei ole tuvastanud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 1, 133-
16. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/