Obsah (7)

§ 215§ 63§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

1-15-8358 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2015. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8358 (15257000268) Kohtukoosseis Kohtunik

kokkuleppemenetluses Marelle Ulla Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja § 215 lg 1, § 424 järgi P.K – isikukood xxx, elukoht *, * kodanik, *haridus, emakeel *, *, karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 2627.09.2015, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista P.K

§ 215

lg 1 ja § 424 järgi ja

§ 63

lg 1 alusel karistada

§ 424järgi vangistusega 6 (kuus) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.K kahtlustavana kinnipidamine 2627.09.2015.a, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on vangistus 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada P.K-le mõistetud ärakandmata 5-kuu 28-päevane vangistus üldkasuliku tööga 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) tundi. P.K-le määratud 178 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Määrata, et P.K teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 4.1.elama oma alalises elukohas *; 4.2.

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.

1. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
2. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-15-8358 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kui P.K hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täide viiv ametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus võib määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui P.K paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta P.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tühistada P.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
2. Välja mõista P.K-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-15-8358, menetluskulu, P.K /: - sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata menetluskulud kogusummas 657 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse tasuda 8.novembriks
4. a, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude
5. kuupäevaks. Osamakse suurus 54,75 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
6. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. P.K on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. P.K’t süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil, s.o. sõiduks * linna, 25.septembril
9. a kella 19.00 ajal * maakonnas * vallas * külas asuva * talu aida eest U. V. kuuluva sõiduauto Dacia Logan registreerimismärgiga * väärtusega 13 000 €, mille süütevõtmed võttis eelnevalt omavoliliselt * talu magamistoast pükste taskust ning kasutas eelnimetatud sõidukit ebaseaduslikult sõiduks * linna ja sealt edasi * valda * külla, kus ta tagasiteel * tallu * tee 13.kilomeetril 26.septembril
10. a kella 08.46 ajal Haapsalu politseijaoskonna ametnike poolt kinni peeti. Sellise tegevusega pani P.K toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise s.o

§ 215lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle P.K süüdistatakse selles, et tema

1. septembril
2. a kella 08.46 ajal * maakonnas * vallas * tee
3. km liikudes * küla suunas, juhtis U. V. kuuluvat ja enda ebaseaduslikus kasutuses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Dacia Logan registreerimismärgiga * isikuna, kellel 2 1-15-8358 väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF0010 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,36 mg/l ± 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,24 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis P.K mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani P.K toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 15/. Prokuröri poolt kohtus P.K-le nõutud karistus:

§ 215lg 1 ja § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest Kr

S § 63 lg 1 alusel 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26-27.09.2015 s.o 2 päeva vangistust ja ärakandmisele kuulub 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1,3 alusel asendada mõistetud ärakandmata 5 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 178 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 4 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus tegema üldkasulikku tööd. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab P.K süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend – P.K on kahtlustatavana kinni peetud 26.09.2015. a kell 09.20 - 27.09.2015. a kell 19.40 /tl 24-26/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

P.K suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 31/, mis tuleb tühistada. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha - vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb P.K-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 585 eurot (1,5 * 390). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale P. Rajavere P.K kaitsmise eest makstud tasu 48 eurot /tl 49/ ja kohtuistungi tasu 24 eurot, kokku 72 eurot. P.K taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kuna korraga pensionist tasuda ei suuda, igakuised maksed on jõukohased, kui aasta peale jagada. Kohus rahuldab P.K taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 3