← Eesti

4-16-2182/7

4-16-2182 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lõpposa Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2016, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-2182 (2330,16,001063) Väärteoprotokolli numbe

§-s 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) päeva aresti. Tunnistada S.P süüdi 19.03.2016 varavastases süüteos väheväärtusliku asja vastu,

§ 218lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 5 (viis) päeva aresti. Kar

S § 63 lg 3 alusel mõista S.P-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 (viisteist) päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 19.03.2016 kell 21.

  1. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. VTMS § 7 alusel on Politsei- ja Piirivalveametil õigus pöörduda kahju hüvitamiseks tsiviilmenetluse korras. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
  2. märtsist
  3. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
  4. aprillist
  5. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik 20.03.2016.a Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Julia Essaulova koostas S.P suhtes väärteoprotokolli nr AB1454423 KarS § 218 lg 1 ja § 275 lg 1 järgi selles, et tema 19.03.2016.a kell 21.07 viibides avalikus kohas joobeseisundis avalikult solvas politseiametniku M D, kasutades solvavaid väljandeid: “suka, gnida“ politseiametniku suhtes, kes kandis politseivormi ja täitis oma teendiskohustused, samuti 19.03.2016.a kell 21.09 S.P asudes mootorsõidukis ŠKODA OKTAVIA xxx paremal pool tagaistmel, tahtlikult lõi mitu korda jalaga vastu ust ja küljeklaasi, mille tagajärjel kahjustas ukse polstrit küljeklaasitõstuki mehaniismi ja raami kummitõendid mille tõttu küljeklaas liikus ukseraamist väljaspoole ja tekitatud varaline kahju mootorsõidukile ŠKODA OKTAVIA xxx. Kahju summa 67.49 eur. Oma tahtlike tegudega pani S.P toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, st KarS § 218 lg 1 ettenähtud süüteo. Oma tahtlike tegudega pani S.P toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, st KarS 275 lg 1 ettenähtud süüteo. Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks. Kohtumenetluses uuritud tõendid 21.03.2016.a kohtuistungil S.P avaldas, et õigused on temale arusaadavad, toimiku materjalidega on tutvunud, kaitsja teenuseid ei vaja, täiendavat aega kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks ei vajanud, taotlusi ja avaldusi ei esitanud. Ta tunnistas oma süüd. Seletas, et 19.03.2016.a õhtul ta oli purjus ja vihane, kuna tema venda lõigati klaasiga. S.P asudes mootorsõidukis tagaistmel, lõi mitu korda jalaga vastu ust ja küljeklaasi, sest temale pandi käerauad, ja nad olid pandud niimoodi, et veri ilmus, ta tundis valu. S.P solvas politseiametniku, kasutades solvavaid väljandeid, politseiametnik oli vormis. Ta kahetses ja palus mõista kergem karistus. Kohtuistungil palus kohtuvälise menetleja esindaja tunnistada S.P süüdi KarS § 275 lg 1, § 218 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 17 päeva aresti. S.P oli raskes alkoholijoobes, mida ta kohtuistungil ise kinnitas. Politseiametnik oli vormis, politsei alarmsõidukiga ja oli selge, et tegemist on politseiga. Kohtuvälise menetleja esindaja arvab, et S.P solvamine on väljakutse politseiametnikule kui riigivõimu esindajale samuti, 2 väljakutse kogu riigile. Politseisõiduki kahjustamine oli tahtlik tegu. Oli kahjustatud aknakaasi tõstuki käepide. See, et S.P peksis sõiduki puruks ei aidanud teda tema murest lahti saada, nagu ta väidab. Varem oli S.P korduvalt õigusvastaste tegude eest vastutusele võetud, temale mõistetud rahatrahvid on tasumata. Ta ignoreerib seaduse nõudeid ja paneb korduvalt tahtlikult toime süütegusid. Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus järgmiseid dokumentaalsed tõendeid: - väärteoprotokoll, millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlust selles, et S.P 19.03.2016.a kell 21.07 viibides avalikus kohas joobeseisundis avalikult solvas politseiametniku M D , kasutades solvavaid väljandeid: “suka, gnida“ politseiametniku suhtes, kes kandis politseivormi ja täitis oma teendiskohustused, samuti 19.03.2016.a kell 21.09 S.P asudes mootorsõidukis ŠKODA OKTAVIA xxx paremal pool tagaistmel, tahtlikult lõi mitu kord a jalaga vastu ust ja küljeklaasi, mille tagajärjel kahjustas ukse polstrit küljeklaasitõstuki mehaniismi ja raami kummitõendid mille tõttu küljeklaas liikus ukseraamist väljaspoole ja tekitatud varaline kahju mootorsõidukile ŠKODA OKTAVIA xxx. Kahju summa 67.49 eur. (lk 3); - isiku tuvastamise protokoll (lk 5); isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt isik oli kinni peetud 19.03.2016.a kell 21.11 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid (lk 4); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 6); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, et S.P tunnistab oma süüd, tõeliselt ta joobeseisundis solvas politseiametniku, samuti tahtlikult lõi mitu korda jalaga vastu ust (lk 7); – Fototabelid (lk 12-14); PPA teatis lk (15-16), andmed, mille kohaselt on S.P varem väärteokorras karistatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus S.P KarS § 275 lg 1, § 218 lg 1 , kuna tema 19.03.2016.a kell 21.07 viibides avalikus kohas joobeseisundis avalikult solvas politseiametniku M D, kasutades solvavaid väljandeid: “suka, gnida“ politseiametniku suhtes, kes kandis politseivormi ja täitis oma teendiskohustused, samuti 19.03.2016.a kell 21.09 S.P asudes mootorsõidukis ŠKODA OKTAVIA xxx paremal pool tagaistmel, tahtlikult lõi mitu korda jalaga vastu ust ja küljeklaasi, mille tagajärjel kahjustas ukse polstrit küljeklaasitõstuki mehaniismi ja raami kummitõendid mille tõttu küljeklaas liikus ukseraamist väljaspoole ja tekitatud varaline kahju mootorsõidukile ŠKODA OKTAVIA xxx. Kahju summa 67.49 eur. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et S.P süü on tõendatud. Kohtuistungil S.P selgitas, et 19.03.2016.a kell 21.07 viibides avalikus kohas joobeseisundis avalikult solvas politseiametniku, kasutades solvavaid väljandeid politseiametniku suhtes, kes kandis politseivormi ja täitis oma teendiskohustusi, samuti istudes mootorsõidukis ŠKODA OKTAVIA paremal pool tagaistmel, lõi mitu korda jalaga vastu ust ja küljeklaasi. Ta sai aru, et tegemist on politseiametnikuga. Ta kahetses ja palus mõista kergem karistus. Kohtul ei ole alust kahelda S.P ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas teiste materjalidega. 3 Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt S.P süüteo on tõendatud väärteoprotokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt isik oli kinni peetud 19.03.2016.a kell 21.11 V™S § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (lk 6), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, et S.P tunnistab oma süüd (lk 7). S.P tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest tegutses S.P otsese tahtlusega, s.t. teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. S.P kinnitas kohtuistungil, et ta oli raskes alkoholijoobes, solvas politseiametnikku, samuti tahtlikult lõi mitu korda jalaga vastu ust ja küljeklaasi. S.P sai aru, et tegemist on politseiametnikuga. S.P ignoreerib seaduse nõudeid ja tahtlikult paneb toime korduvalt süütegusid. Karistusregistri andmete kohaselt on S.P varem väärteokorras ja kriminaalkorras karistatud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
  6. peatüki
  7. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et S.P, kelle isiku tuvastas ka väärteo toimepanemise päeval politsei, koostades isikusamasuse tuvastamise akti, on talle süüks arvatud KarS § 275 lg 1, § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpool toodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et S.P pani toime väärteod – tema 19.03.2016.a kell 21.07 viibides avalikus kohas joobeseisundis avalikult solvas politseiametniku M D , kasutades solvavaid väljandeid: “suka, gnida“ politseiametnik u suhtes, kes kandis politseivormi ja täitis oma teendiskohustused, samuti 19.03.2016.a kell 21.09 S.P asudes mootorsõidukis ŠKODA OKTAVIA xxx paremal pool tagaistmel, tahtlikult lõi mitu korda jalaga vastu ust ja küljeklaasi, mille tagajärjel kahjustas ukse polstrit küljeklaasitõstuki mehaniismi ja raami kummitõendid mille tõttu küljeklaas liikus ukseraamist väljaspoole ja tekitatud varaline kahju mootorsõidukile ŠKODA OKTAVIA xxx. Kahju summa 67.49 eur. KarS § 275 lg 1 kohaselt avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. S.P oli raskes alkoholijoobes. Ta solvas politseiametnikku M D , kasutades solvavaid väljandeid: “suka, gnida“ politseiametniku suhtes, kes kandis politseivormi ja täitis oma teendiskohustusi. S.P sai aru, et tegemist on politseiametnikuga. Politseiametnik oli vormis, alarmsõidukiga ja oli üheselt selge, et tegemist on politseiga. Kohus on nõus kohtuvälise menetleja esindajaga, et S.P solvamine on väljakutse nii politseiametnikule kui riigivõimu esindajale, samuti väljakutse kogu riigile. Oma tahtlike tegudega pani S.P toime Kars § 275 lg 1 ettenähtud süüteo. Kars § 218 lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. S.P asudes mootorsõidukis ŠKODA OKTAVIA xxx paremal pool tagaistmel, tahtlikult lõi mitu korda jalaga vastu ust ja küljeklaasi, mille tagajärjel kahjustas ukse polstrit 4 küljeklaasitõstuki mehaniismi ja raami kummitõendid mille tõttu küljeklaas liikus ukseraamist väljaspoole ja tekitatud varaline kahju mootorsõidukile ŠKODA OKTAVIA xxx. Kahju summa 67.49 eur. Oli kahjustatud aknakaasi tõstuki käepide. See, et S.P peksis sõiduki puruks ei aidanud teda tema murest lahti saada, nagu ta väidab. Politseisõiduki kahjustamine on tahtlik tegu. Oma tahtlike tegudega pani S.P toime § 218 lg 1 ettenähtud süüteo. Kohtu seisukoht karistuse määramise osas KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna S.P poolt süü ülestunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärtegude toimepanemise raskust, vastutust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti S.P iseloomustavaid andmeid selle kohta, et ta ei tööta, ta on karistatud väärtegude toimepanemise eest. Arvestades, et S.P ignoreerib seaduse nõuded ja tahtlikult paneb toime korduvalt samalaadsed süüteod. Kohus võtab arvesse, et S.P ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja võttis ühendust xxx, kus õppeosakonna juhataja kinnitas, et S.P on õpetoolil võlgnevused, mille tõ ttu teda ei lubatud praktikale, seega praktikal S.P praegu ei käi ja mitte midagi ei sega aresti kandmist. S.P oli eelnevalt korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras. Eelnevalt temale määratud rahatrahvid üldsummas 1380 eurot on tasumata. Ta ei tööta, ametliksissetulek puudub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.P ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, so rahatrahviga saavutamaks karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuna S.P on varem samalaadsete tegude eest karistatud, siis kohus arvab, et S.P on võimalik mõjutada ainult arestiga. Kohus leiab, et S.P tuleb rangelt karistada tema poolt toime pandud väärteo toimepanemise eest. Tuleb tunnistada S.P süüdi 19.03.2016 avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega,

§-s 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 10 päeva aresti. Tuleb tunnistada S.P süüdi 19.03.2016 varavastases süüteos väheväärtusliku asja vastu,

§ 218lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 5 päeva aresti. Kar

S § 63 lg 3 alusel mõista S.P-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 19.03.2016 kell 21.11. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.