lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK.
§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, mis on käsitletav
Kiirmenetluse otsuses on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli lahtrisse „allkirjad“ märgitud järgmine sõnastus: „Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Olen teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust“.
sätestab menetlusaluse isiku õigused ja kohustused.
Kaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud sõnastuse kasutamine ülekuulamise protokollis on eksitav ning vastuolus
Seega on kohtuväline menetleja, tehes menetlusalusele isikule kohustuseks anda ütlusi, rikkunud väärteomenetlusõigust
Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebuse esitaja PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 20.02.2016 kiirmenetluse otsuse nr 10220152139754 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist V.E väärteoasjas LS § 227 lg 1 järgi
3. 04.04.2016 kohtule saabunud vastuskirjas V.E kaebusele märgib kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, et kaebuse 2 esitaja väide, et kiirmenetluse otsusel puudub kiirmenetluse otsuse pöördel
menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste all isiku allkiri ei pea paika, kuna kogu kiirmenetluse otsus on nõuetekohaselt koostatud ja allkirjastatud, seda nii protokollija kui ka kaebuse esitaja poolt. Lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteoasja nr: 2590,16,000845 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras ja omas kehtivat taatlust. Kiiruse mõõtmise teostamisel on järgitud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku Vello Männiste otsus väärteoasjas nr: 2590,16,000845 muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. 4. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise mene tleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt
§ -le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine
§ -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
§-s 30 sätestatud alustel.
lg 1 p 8 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses märkida väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid, sama §-i p 81 kohaselt menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta ning sama § -i p 9 kohaselt väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Käesolevas asjas on tõenditeks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Kiirmenetluse otsuses on menetlusaluse isiku V.E ütlused (tl 15): „Juhtisin mootorsõidukit Väike-Maarjas Jaama tänaval, ületasin lubatud sõidukiirust, arvasin, et as ula on lõppenud.“ V.E ütluste all on tema allkiri. Tunnistaja J S ütlustest (tl 16 ja tl 16 pöördel) nähtub, et ta oli 20.02.2016 patrullis koos patrullpolitseinik Vello Männistega. Nad mõõtsid Väike-Maarjas mootorsõidukite sõidukiirust. Kella 21.00 ajal tuli Väike-Maarja Pikk tn poolt mootorsõiduk xxxx reg nr xxxx, mille sõidukiiruseks oli 73 km/h. Kontrollimisel selgus, et mootorsõiduki juhiks oli V.E, kes olevat kiirust ületanud, kuna arvas, et asula on lõppenud. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 17 ja tl 17 pöördel) nähtub, et 20.02.2016 VäikeMaarjas patrullpolitseinik Vello Männiste teostas riikliku järelevalve korras V.E (isikukood 35812272716) poolt juhitud mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx liikumiskiiruse mõõtmist 20.02.2016 kell 21.00 Väike-Maarjas Jaama tn 19, sõidu suund: Kaarma. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 50 km/h. Mõõtmiseks kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS004094, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-15/00270. Seade oli testitud 20.02.2016 kell 16.00 ning oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: koht - asulasisene tee, nähtavus – halb, valgustus – pimeaeg, tehisvalgus; ilmastik – sademeteta, teeolud – märg, teekate – kattega tee; kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduki asukoht: seistes kõrvalteel. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal: käes hoitud. Kiirusmõõturit kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes, kiirema objekti jälgimine. Mootorsõiduk: lähenes, liikus üksinda. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli: ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem 73 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 70 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit: jah. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat. Isiku, tunnistaja, mõõtja ja protokollija allkirjad. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik V.E rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo p ani V.E toime hooletusest, kuna menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustest nähtub, et V.E ületas lubatud sõidukiirust, sest arvas, et asula on 4 lõppenud. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele
§-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 8.
lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kiirmenetlust kohaldada juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud
§-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged ning väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Kaebuse kohaselt puudub kiirmenetluse otsuses menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste loetelu all menetlusaluse isiku allkiri ning seda tuleb tõlgendada selliselt, et kaebuse esitajale ei ole õigusi ja kohustusi tutvustatud ning seega puudus seaduslik alus kiirmenetluse läbiviimiseks. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku poolt kohtule edastatud kiirmenetluse otsuse koopial puudub tõesti
§-st 19 tulenevate õiguste ja kohustuste loetelu all menetlusaluse isiku allkiri. Samas kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud väärteoasja nr: 2590,16,000845 toimikus oleval kiirmenetluse otsusel (tl 15 pöördel), kus on loetletud V™S §-st 19 tulenevad menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, on olemas menetlusaluse isiku allkiri, mis kinnitab õiguste ja kohustustega tutvumist. Samuti on menetlusalune isik allkirjastanud kiirmenetluse otsuses (tl 15) lahtri, kuhu on kirjutatud: „Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Olen teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust.“ Menetlusalune isik on nõustunud kiirmenetlusega, andes selle kohta oma allkirja. Samuti on menetlusalune isik märkinud kuupäeva 20.02.2016 ja allkirjastanud kiirmenetluse otsuses lahtri „Mulle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi, olen tutvunud väärteo kirjeldusega ning nõustun kiirmenetlusega. Otsuse ärakirja sain kätte, kinnitan blokis „isiku andmed“ märgitud andmete õigsust.“ Seega on täidetud kõik
9. Menetlusalune isik märgib oma kaebuses, et ülekuulamise protokollis kasutatav sõnastus: „Olen teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi.“ on eksitav ning vastuolus
lg 1 p-ga 4.
Seega kohtuväline menetleja, tehes menetlusalusele isikule kohustuseks anda ütlusi, on rikkunud väärteomenetlusõigust
Kohus märgib, et kiirmenetluse kohaldamisel peab menetlusalune isik andma ütlusi väärteo toimepanemise kohta.
lg 4 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik (s.o füüsilisest isikust menetlusalune isik või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja) keeldub ütluste, allkirja või kinnituse andmisest, loetakse see kiirmenetlusega mittenõustumiseks. Keeldumine märgitakse ülekuulamisprotokolli või kiirmenetluse otsuse plangile või heli- ja videosalvestatakse ning alustatakse üldmenetlust. 5
lg 1 p 81 sätestab samuti, et kiirmenetluse otsuses märgitakse menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta. Seega, kui menetlusalune isik nõustub kiirmenetlusega, siis tuleb tal anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Tegemist on kiirmenetluse erisusega võrreldes üldmenetlusega ning kohus ei leia, et sellise sõnastuse kasutamine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine
Kohus märgib, et kasutatav sõnastus teeb ütluste andmise kohustuseks kiirmenetlusega nõustumise korral, kuid menetlusalusel isikul on õigus kiirmenetlusest ja ütluste andmisest keelduda. 10. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Leidis tõendamist, et LS § -s 227 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik V.E. Väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.
lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Menetlusalusele isikule V.E-le määras kohtuväline menetleja LS § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot, milline karistus on suurem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri väljavõttest (tl 18) nähtub, et menetlusalust isikut V.E ei ole registrisse kantud. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on V.E puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudunud. Kohus märgib, et lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule V.E-le ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi määramisega arvestanud karistuse määramise üld - ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest LS nõuete rikkumistest. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133 -134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku Vello Männiste 20.02.2016 kiirmenetluse otsuse nr 10220152139754 väärteoasjas nr: 2590,16,000845 muutmata ja V.E kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.