KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2016 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-3079 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi Kaebuse esitaja Kohtuvälise menetleja esindaja Z.K väärteoasi Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi Z.K sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht xxx Aljona PLATONOVA Ida Prefektuuri väärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Aljona PLATONOVA 04.04.2016 otsus väärteoasjas nr.2330,16,007095 Z.K karistamise osas Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot – jätta muutmata. Z.K kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 20.06.
- on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna väärteomenetleja Aljona Platonova koostas 18.03.2016 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.2330,16,007095 Z.K kohta selles, et viimane juhtis 20.11.2014 Ida-Viru maakonnas Narva linnas Linda tänav maja nr.1 juures mootorsõidukit xxx (registreerimismärk xxx) ja lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, ei vähendanud piisavalt sõidukiirust ning sooritas otsasõidu teed ületavatele jalakäijatele. Liiklusõnnetuse tagajärjel said jalakäijad Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx tervisekahjustusi ja olid toimetatud SAsse Narva Haigla. Sellega rikkus Z.K Liiklusseaduse §35 lg.4 sätteid ja pani toime väärteo liiklusseaduse §223 lg.1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna väärteomenetleja Aljona Platonova 04.04.2016 otsusega väärteoasjas nr.2330,16,007095 määrati Z.K-le Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 360 €. Sama otsusega määrati rahatrahvi tasumine ositi neljas osas. Sama otsusega kohustati menetlusalust isikut tasuma menetluskulud 3 ekspertiisi teostamise eest kokku summas 183 €. Otsuse kohaselt on süütegu asja materjalidega tõendatud. Karistuse määramisel arvestas väärteomenetleja asjaoluga, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd ja kahetses, samuti asjaoluga, et tegemist oli ettevaatamatusest toime pandud väärteoga. Menetlusalune isik ei puhastanud vastavalt Liiklusseaduse §33 lg.2 p.3 juhi vaatevälja, mille tõttu oli vaade piiratud. Sõiduki tuuleklaas oli peaaegu täielikult jäätunud ja udune, seega ei olnud juhil võimalik täies ulatuses tajuda ümbritsevat keskkonda. Seda tunnistas ise ka menetlusalune isik. Liiklusõnnetuse tagajärjel said tervisekahjustusi jalakäijad. Kohtuvälise menetleja esindaja arvestas asjaoluga, et menetlusalune isik hüvitas jalakäijatele tekitatud materiaalse kahju. Tulenevalt eeltoodust leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et menetlusalusele isikule on piisavaks karistuseks rahatrahv ja tema juhtimisõigust ei ole vaja ära võtta. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puudusid. Z.K esitas 19.04.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1, 2 alusel lõpetada. Kaebuse kohaselt jõustub kohtuvälise menetleja otsus 02.05.2016, kuid menetluskulude tasumise tähtajaks on märgitud 29.04.
- Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et menetlusalune isik ei esitanud vastulauset, kuid tegelikult esitas kaebuse esitaja vastuväite e-toimiku kaudu. Menetlusalune isik taotles võimalust väärteomaterjalidega tutvumiseks, kuid kohtuväline menetleja ei vaadanud e-toimikusse. Kaebuse esitaja ei ole kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise otsust, mistõttu on talle teadmata, kas menetluskulud olid jäetud riigi kanda või 2 soovib kohtuväline menetleja nende teistkordset väljamõistmist. Kuigi kohtuväline menetleja on sisuliselt määranud karistuseks miinimumkaristuse, leiab kaebuse esitaja, et väärteomenetlus on võimalik lõpetada Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1, 2 alusel, kuna tema süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi, kaebuse esitaja on tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud ja heastanud. Kaebuse esitaja on nõus tasuma menetluskulud. Kaebuse kohaselt ei soovi selle esitaja kohtuistungil osaleda ja taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond oma 06.05.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/12263-4 on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palub kaebus jätta rahuldamata. Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja, et e-toimiku kaudu esitatud dokument ei ole vastulause, vaid taotlus. Tegemist on süüteoga, mille tagajärjel sai kannatada 3 inimest, seejuures 2 last. Seega ei saa öelda, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse lõpetamiseks alust ei ole. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud asjaoluga, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd, kahetses ning hüvitas materiaalse kahju. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Z.K kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 06.05.2016 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/12263-4 Viru Maakohtu 05.05.2016 p äringule nr.4-16-3079 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §223 lg.1 alusel. 3 Liiklusseaduse §223 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ja rikkus seejuures liiklusnõudeid, tekitades varalise kahju või tervisekahjustuse. Nagu nähtub 15.03.2016 koostatud väärteoprotokollist väärteoasjas nr.2330,16,7095 ja vaidlustatavast 04.04.2016 otsusest samas väärteoasjas, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §35 lg.4 nõudeid. Liiklusseaduse §35 lg.4 sätestab, et reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et 20.11.2014 kell 16.50 sai Xxx Xxx, kes ületas Narva linnas Linda tänaval pimedal ajal sõiduteed reguleerimata ülekäigurajal koos laste Xxx ja Xxxga, löögi sõiduautolt xxx (registreerimismärk xxx), mida juhtis kaine ja vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust omav Z.K. Liiklusõnnetuse tagajärjel said jalakäijad kehavigastusi, Xxx Xxx ja Xxx Xxx toimetati Narva haiglasse. Nimetatud tuvastatud asjaolude üle käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole. Vastavalt Isiku 25.01.2016 ekspertiisiaktile nr.15E-IDI0106 esinesid Xxx Xxxl haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: xxx, mis tekkis kõva tömbi eseme toimest, võimalik, et ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel. See vigastus ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust, tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui neli nädalat. Vastavalt Isiku 25.01.2016 ekspertiisiaktile nr.15E-IDI0105 esinesid Xxx Xxxil haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: xxx, mis tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et löögist liikuva sõiduauto väljaulatuvate osadega vastu vaagnapiirkonda. Antud vigastused koosvõetuna ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust, tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui neli nädalat, kuid mitte rohkem kui neli kuud. Vastavalt Isiku 25.01.2016 ekspertiisiaktile nr.15E-IDI0104 esinesid Xxx Xxxl haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: xxx, mis tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme (esemete) toimel löögist liikuva sõiduauto väljaulatuvate osadega ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel ning koosvõetuna ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust, tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui neli nädalat. Seega on tuvastatud jalakäijatele tervisekahjustuste tekitamine. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §35 lg.
- Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka kaebuse 4 esitaja seisukoht, mille kohaselt on ta liiklusõnnetuse põhjustamist algusest peale tunnistanud ning ei vaidlusta seda ka maakohtule esitatud kaebuses. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse, kus 3 jalakäijat said tervisekahjustused, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §223 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule väärteo eest karistuseks rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine või juhtimisõiguse äravõtmine ei ole põhjendatud. Maakohus leiab, et ka rahatrahvi määr on kohtuvälise menetleja otsuses põhjendatud. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja muutmata. otsus rahatrahvi suuruse osas jätta Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist. Kaebuse kohaselt jõustub kohtuvälise menetleja otsus 02.05.2016, kuid menetluskulude tasumise tähtajaks on märgitud 29.04.
- Maakohus ei pea asjaolu, 5 et kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud menetluskulude tasumiseks eraldi kuupäev, selliseks menetlusnormide rikkumiseks, mis toob endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et menetlusalune isik ei esitanud vastulauset, kuid tegelikult esitas kaebuse esitaja vastuväite e-toimiku kaudu. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses tooduga, et menetlusaluse isiku poolt Ida Prefektuurile saadetud dokumendi näol ei olnud tegemist mitte vastulausega, vaid taotlusega. Menetlusalune isik ise on selle pealkirjastanud samuti taotlusena. Kaebuse kohaselt taotles menetlusalune isik võimalust väärteomaterjalidega tutvumiseks, kuid kohtuväline menetleja ei vaadanud e-toimikusse. Maakohus nõustub menetlusaluse isikuga selles osas, et asja materjalides puuduvad andmed selle kohta, kas ja mil viisil oleks menetlusalusel isikul võimaldatud asja materjalidega tutvuda. Samas, arvestades asjaolu, et menetlusalune isik esitas kaebuse maakohtule ka väidetavalt ilma asja materjalidega tutvumata, ei ole tema õigused rikutud sellisel määral, mis toob endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kaebuse kohaselt ei ole selle esitaja kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise otsust, mistõttu on talle teadmata, kas menetluskulud olid jäetud riigi kanda või soovib kohtuväline menetleja nende teistkordset väljamõistmist. Asjaolu, et menetlusalune isik ei ole kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, ei saa ette heita väärteomenetlejale. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata 22.02.2016 määruse kohaselt tuli see edastada Z.K-le tema poolt 20.11.2014 menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud aadressile Rahu 12 – 39 Narva linn. Nimetatud määruse kohaselt on menetluskulud (tasu ekspertiiside eest) jäetud kanda väärteomenetluses, mitte riigi kanda. Kuigi kohtuväline menetleja on sisuliselt määranud karistuseks miinimumkaristuse, leiab kaebuse esitaja, et väärteomenetlus on võimalik lõpetada Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1, 2 alusel, kuna tema süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi, kaebuse esitaja on tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud ja heastanud. Kaebuse esitaja on nõus tasuma menetluskulud. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikus vastuses toodud seisukohaga, et liiklusõnnetuse põhjustamise korral, kus kolmest tervisekahjustuse saanud inimesest on kaks lapsed, ei saa ilmselgelt väita, et süü ei ole suur. Maakohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei ole Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 kummagi punkti kohaldamine põhjendatud. Menetlusaluse isiku poolt kannatanutele materiaalse kahju hüvitamist on kohtuväline menetleja juba arvestanud karistuse suuruse määramisel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6