4-17-2183/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-2183 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi E.P, väärteoasi NPALS § 15 Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
3. juuni
4. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik E.P (isikukood: XXX; elukoht: XXXX), apellatsioon 1 lg 1 järgi RESOLUTSIOON
6. Tartu Maakohtu
7. juuni
8. a otsus jätta muutmata. E.P apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult
9. päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MENETLUSE KÄIK 1
10. Tartu Maakohus arutas väärteoprotokolli kohaselt E.P-le NPALS § 15 lg 1 järgi etteheidetavat tegu selles, et ta
11. mail
12. a tarbis Riia tänaval narkootilisi aineid - amfetamiini ja suitsetas kanepit, mis sisaldas tetrahüdrokannabinooli. 1 1.
14. juunil
15. a koostatud otsusega tunnistas Tartu Maakohus E.P KarS § 15 lg 1 järgi süüdi ja mõistis tema karistuseks viis päeva aresti. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendas kohus aresti viie tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.
16. E.P-le mõistetud karistust põhjendas maakohus järgmiselt. Kohus ei tuvastanud E.P puhul KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist. Tema poolt amfetamiini ja kanepi arsti ettekirjutuseta tarvitamist võib pidada üksikuks juhulikuks episoodiks, mitte süstemaatiliseks rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus võimalikuks määrata E.P-le karistus sanktsiooni alammäära lähedal. Karistusliigi valikul arvestas kohus E.P taotlust määrata talle karistuseks üldkasulik töö, kuna ta on hetkel töötu ja rahatrahvi tasumiseks puudub raha. Samuti selgus kohtuistungil, et menetlusalune isik kasvatab alaealist last. Kohtuvälise menetleja esindaja toetas E.P soovi üldkasuliku töö määramiseks. Kohus leidis, et karistuseks rahatrahvi määramine võib panna E.P ja ta ülalpidamisel oleva lapse raskesse majanduslikku olukorda, mis aga ei saa olla karistuse eesmärgiks. Karistuseks aresti mõistmine ja selle KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku töö tegemise kohustusega asendamine annab parema võimaluse mõjutada E.P edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuna tulenevalt KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Seega 1 tuleb E.P süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks viis päeva aresti. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel tuleb viis päeva aresti asendada viie tunni üldkasuliku tööga, mille E.P peab ära tegema ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
17. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni E.P. E.P ei vaidlusta enda süüdi tunnistamist NPALS § 151 lg 1 järgi ega ka temale karistuseks viie päeva pikkuse aresti mõistmist. Ta palub aga just tagasi asendada viis päeva aresti, kuna viibib vahi all ja tal ei ole võimalik teha üldkasulikku tööd ühe kuu jooksul.
18. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Margus Talimaa esitas apellatsiooni osas Tartu Ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha. Esindajal puuduvad apellatsioonile vastuväited. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus jätab E.P apellatsiooni täielikult rahuldamata.
20. Maakohus on kohtuotsuses piisavalt põhjendanud nii vajadust mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest kui ka seda, miks arestipäevad tuleb asendada üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Tähele tuleb panna sedagi, et taolise asenduse tegemise on võimalikuks teinud E.P vastav soov. Edasi on esimene kohtuaste juhindudes KarS § 69 lg 3 esimesest lausest õigesti määranud kindlaks ka üldkasuliku töö tegemise tähtaja. Kui arvestada, et E.P tuleb teha üksnes viis töötundi, siis on selline ajaperiood, s.o üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest, käsitletav rohkem kui piisavana. Seega mingeidki minetusi maakohtu otsuses ei selgu.
21. Tegelikult ei tee ka apellant maakohtule mingeidki etteheiteid. Apellatsiooni esitamise on tinginud asjaolu, et E.P viibib vahi all. Kohtute infosüsteemist pärinevate andmete kohaselt on ta vahistatud Tartu Maakohtu
22. juuni
23. a määruse alusel kriminaalasjas nr 17278000333, kus talle on esitatud kahtlustus KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi.
24. augusti
25. a määrusega maakohus pikendas tema vahistamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni
26. oktoobrini
27. a.
28. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus E.P on ise avaldanud soovi tema arestikaristuse asendamiseks üldkasuliku tööga ja kohtuotsus on vastavas osas ka piisavalt põhistatud, pelgalt tema vahi all viibimise fakt maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Samuti peab ära märkima, et kuivõrd Tartu Maakohus
29. augusti
30. a määrusega pikendas E.P vahistamise tähtaega kuni
31. oktoobrini
32. a, võib ta nimetatud kuupäeval vabaneda ning jõuda viis üldkasuliku töö tundi määratud ajaks ära teha.
33. Eeltoodut arvestades ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus 2