KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.juulil 2016. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-16-2806 Kohtunik Peet Teidearu Heli Nurmoja Sekretär Tõlgid An

§ 169lg.

5,

§ 169lg.

4 p. 4 / Liiklusseaduse § 236 lg. 1 – järgse väärteo eest ja lõpetada väärteoasjas nr 2780,16,001696 väärteomenetlus selle süüteokoosseisu järgi V™S § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 4. aprilli 2016. a otsusega väärteoasjas nr.2780,16,001696 E.I karistamine

§ 33lg.

2 p. 8/

§ 223lg.

1-järgse rikkumise eest rahatrahviga 50 trahviühikut , s.o. 200 € jätta muutmata. Rahatrahv tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri

1. aprilli
2. a otsuses väärteoasjas nr.2780,16,001696 osundatud kontole. Menetuskulud jätta KrMS § 180 lg. 1 alusel kaebuse esitanud isiku E.I kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust saab kassatsioonikorras vaidlustada, teatades sellest kirjalikult seitsme

§ 33lg.

2 p. 8/

§ 223lg.

1-järgse rikkumise eest rahatrahviga 50 trahviühikut , s.o. 200 € ja

§ 169lg.

5,

§ 169lg.

4 p. 4 / Liikluseaduse § 236 lg. 1 – järgse rikkumiste eest rahatarhviga 50 trahviühikut , s.o. 200 €. Lõuna Prefektuuri karistas E.I selle eest et tema Tartus 05.03.2016 kella 16:03 ajal Turu tn. 27 juures sõites kaubikuga Nissan Primastar reg. nr. XXXning enne manöövri sooritamist ei veendunud , et see on ohutu- liikudes vasakult sõidurajalt parempoolsele, tekitas paremas reas liikunud mootorsõiduki Honda Civic reg. nr. XXXjuhile liiklusohtliku olukorra ning kokkupõrke vältimiseks oli Honda Civic juht sunnitud keerama sõiduki paremale ning teelt välja sõitma , mille tagajärjel sõitis vastu tee ääres haljasalal olevat tänavavalgustusposti; tekkis sõidukikahju- Honda Civic reg. nr. XXXoluliste vigatuste näol. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri

1. aprilli
2. a otsusega tuvastati ka, et E.I tekitades avarii, millega kaasnes varaline kahju, lahkus sündmuskohalt selgitamata välja asjaolud ja kahju eest vastutava isiku. E.I kaitsja Sergei Desjatnikovi esitas kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri
3. aprilli
4. a otsusele väärteoasjas nr 2780,16,
5. Kaebuses asutakse seisukohale, et väärteoasjas puuuduvad tõenid ning puudub väärteokoosseis. Olemas olevaid tõendid on ebapiisavalt ning ühekülgselt uuritud ,mille tõttu on tehtud põhjendamatu otsus. Kohtuistungil E.I kaitsja Sergei Desjatnikov jäi esitatud kaebuse juurde ning oli seisukohal, et E.I käitumises liiklusituatsioonis ei olnud rikkumist- ta tagas sujuva liikluse, ei sõitnud ette parempoolsel sõidurajal sõitvale sõiduautole Honda; ta veendus ümberreastumse ohutuses. Samuti ei tajunud E.I, et on põhjustanud avarii ning seega ei saa teda süüdistada liikluõnnetuse sündmuskohalt omavolilise ärasõitmises. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri esindajad Kaido Iste ja Janis Miilits olid seisukohal, et kaevatav otsus on seaduslik. Esindaja Janis Miilits
7. 2016 kohtuistungil avaldas, et Lõuna Prefektuur on nõus kui kohus lõpetab väärtoasjas osaliselt menetluse, s.o. Liiklusseaduse § 236 lg. 1 osasliiklusõnnetusest mitteteatamise osas; liiklusõnnetuse põhjustamise osas aga jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtu seisukoht Kaebuse lahendmisel juhindub kohus V™S § 133 ning väärteoasjas kohtueelses menetlsues kogutud tõenditest ja ka kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditest. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur on vormistanud menetlusdokumenid nõuetekohaselt. On koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll
8. 03.2016 kell 16:20 – 16:
9. On fikseerituid T.K.sõiduki Honda Civic reg. nr. XXXasukoht pärast liiklusõnnetust , samuti on fotografeeritud sünduskohta ning selgitatud välja isikud, kes avarii situatsiooni pealt nägid. On kogutud isikulisi tõendeid- koostatud tunnistajate ütluste protokollid. Asjaoludest tulenevalt ei olnud võimalik teist liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhti E.I sündmukoha vaatlusprotokolli koostamise juurde kutsuda, sest E.I sõitis sünmuskohalt mingil põhjusel ära. Vaid aktiivsete kodanike L.K.ja M.R. operatiivne ja õigustatud tegevuse tulemusena- sõideti järgi E.I-le ning tuvasti tema poolt juhitava sõiduki mark ja registrinumber ning isikutunnused. Neil aga puudusid volitused E.I peatamiseks ja tema toimetamiseks avariipaigale. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ei ole põhjendatud E.I kaitsja Sergei Desjatnikovi väide Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisele selles , et sündmuskoha vaatlusprotokoll koostati ilma ühe liiklusõnnetuses osaleja - E.I- kohalolekuta. Menetluses on järgitud V™S § 31 nõudeid ning sündmuskoha teave talletatud, samuti ka sõiduteel olevad jäljed. Need toimingud tuleb teha võimalikult kiiresti pärast avariid; hiljem neid andmeid enam koguda ei saa. Sõiduteel oli vaja mõõta sõidki Honda sõiduteelt väljasõitmise jälgi, mida hiljem enam teha ei oleks saanud, arvestades sündmuskoha tihedat liiklust. Samuti sündmust näinud isikute andmed tuleb võimliklt kiiresti fikseerida, et oleks isikulisi tõendeid asja kohta. Väärteomaterjalidest nähtub, et sündmukoha vaatlusprotokolli on tutvustatud ka E.I-le , kes on seda omakäeliselt kinnitanud- tema allkiri on vaatlusprotokolli lisalliiklusõnnetuse skeemil( tl. 17 pöördel). Sündmuskoha vaatlusprotokollis 05.03.2016 ja lisana fototabelid ( tl. 18- 21) annavad liiklusõnnetuse-järgse olukorra ja liiklusõnnetuse põhjuste kohta täpse ja adekvaatse kirjelduse; samuti on kirjeldatud kahju tekitamise mehhanismi ja kahju suurust- sõidukil Honda Civic reg. nr. XXX tekitatud vigastusi. Kohtu hinnangul need sõiduki Honda Civic reg. nr. XXX vigastused viitavad tekitatud suurele materiaalsele kahjule. Tunnistaja T.K., kes oli üks liiklusõnnetuses osalnud juht ning kes sõitis sõidukite kokkupõrke vältimiseks sõiduteelt välja, on joonistanud õnnetuse-eelse situatsiooni kohta skeemi ( tl. 23). Skeemist nähtub, et temal ei olnud muud võimalust kui sõita sõidute parempooelselt sõidurajalt välja muruplatsile , et vältida kaubiku Nissan Primastar reg. nr. XXX temale vasakult küljelt sissesõitmist. Fototablitelt( tl.20- 21) nähtub, et sõidutee parem äärekivi oli osaliselt lumega kaetud ning selle ületamine avarii vältimiseks ei tundunud Honda Cicic juhile ohtlik. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri poolt 10.03.2016 väärteoasjas nr 2780,16,001696 koostatud väärteoprotokoll vastab menetluslikele nõuetele. Samuti vastab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri
10. aprilli
11. a otsus väärteoasjas nr 2780,16,001696 menetluslikele nõuetele. Kohtuistungil uuritud turvakaamera – V™S § 31 4 alusel esitatud tõendi- salvestuse vaatamine ei andnud täpset visuaalset pilti sündmuskohal toimunu kõigi asjaolude kohta. Seda sai kohus jälgida vaid Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri esindaja Kaido Iste arvuti abiga. Kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas määravad isikulised tõendid, mis annavad objektiivse ülevaate sündmdmuskohal olnud liiklussituatsioonist. Menetlusaluse isiku E.I ütlustel tema ei põhjustanud liiklusõnnetust, vaid reastus parempöördeks rahulikult parempoolsele sõidurajale. Tema ütlustel ta liiklusohtlikku olukorda ei põhjustanud ega sundinud ühtki sõidukjuhti sooritama ootamatu manöövrit. ( tl. 46 pöördel- 47 pöördel). Tema oli sõitnud sündmuskohal lubatud kiirusega, parempöördeks lülitanud sisse suunatule ja ümberreastunud kaubikuga Nissan Primastar reg. nr. XXX pärisuunalise sõidutee parempoolsele sõidurajale. Enne valgusfoori 100 meetrit hakks ta ümber reastuma parempoolsele sõidurajale. Tema ütlustel tavaliselt vaatab ta tahavaatepeeglisse ning sooritab manöövri; nii oli ta seekordki toiminud. Mootorsõiduki juhtimisõigus on temal 1992 aastast. Täpsustavale küsimusele suunatule sisselülitamise kohta vastas ta et kogemusest tulenavalt ta nii alati teeb( tl. 47). E.I ütlustel tema vaatas tahavaatepeeglisse, nähes enda taga autot 2-3 meetri kaugusel ning restus prempoolsele sõidurajale; kui auto oleks lähemal olnud, ei oleks ta manöövrit sooritanud. Signaali andmist tagumiselt sõidukijuhilt ta ei tajunud. E.I ütlustel oli liiklus siis kell 16 ajal päeval küllatki tihe selle Turu tänava lõigul. Tunnistajate T.K.ja L.K .ütlused( tl.47 pöördel- 49) kinnitavad , et E.I juhitud kaubik Nissan Primastar reg. nr. XXX suundus parempoolsele sõidurajale, eelnevalt suunatulega märku andmata ning sisuliselt kaldus küljelt sisse Honda Civic reg. nr. XXX sõidukile, sundides selle järsult suunda muutma, teel t välja paremale haljasalale sõitma. Tunnistaja T.K.tundis kohtusaalis ära E.I kaubik Nissan Primastar reg. nr. XXX juhina, kes sundis tema sündmuskohal järsult sõidusuunda muutma, teel välja sõitma. Tunnistaja T.K.ütlustel sõitis ta 50 km/h tunnikiirusega. T.K.ütlustel oli kaubik poole auto pikkuse osas temast vasakul sõidurajal ja hakkas äkki temale vaskult peale kalduma. T.K. ütlusel ei olnud kaubikul Nissan Primastar reg. nr. XXX suunatulega märku andnud sõidusuuna järsust muutusest. T.K.oli annud korra signaali ning kuna kaubik oli peaaegu juba tema autol nn „seljas“ ,pööras ta avarii vältimiseks paremale. Tema taga oli ka samuti sõidukeid. Tunnistaja T.K.ütlustel tema poolt teelt väljaõitmine vältis sõidukite kokkupõrke. T.K.ütulsel ei olnud temal emuud võimlaust avarii vältimiseks kui teelt välja sõita. Teelt väljasõit lõppes aga läheduses asunud vastu tänavavalgustuse posti. Tema poolt juhitud Honda Civic reg. nr. XXXsai olulis vigastusi ning sõiduk muutus sõidukõlbmatuks. Tunnistaja T.K.ütlustel nägid avariisituatsiooni pealt tunnistajad L.K. ja M.R.ning kinnitasid, et kaubiku roolis oli keegi teisest rahvusest juht. Need isikud, kes on ka tunnistajad, olid sõitnud Sõpruse sillale kaubikule järele, et tuvastada sõiduki reg nr.. sõiduki mark, eritunnused ja sõiduki juht. Selle kohta olid tunnistajad teinud ka liikuvast autost foto temale sündmuskohal ette sõitnud kaubikust. Tunnistaja T.K.kinnitas, et tl.21 foto nr. 4 on see sõiduk Nissan Primastar reg. nr. XXX, mille juht sõitis temale sündmuskohal küljele ning sundis teda teelt välja sõitma. See sõiduk oli sündmuskohalt Turu tänavalt pärast liiklusõnnetust lahkunud. Tunnistaja L.K.ütlustel ( tl. 48 – 49) nägi tema , istudes T.K.juhitava auto järel sõitnud autos, kuidas kaubik Nissan Primastar reg. nr. XXX sõitis äkki suunatuld näitamata T.K.le vasakult realt ette ning T.K. oli sunnitud avarii vältimiseks paremale sõiduteelt välja sõitma. Tunnistaja L.K.ütlustel olid Nissan Primastar reg. nr. XXX tagumine ots ja T.K.sõiduki esiots kohakuti kui Nissan Primastar reg. nr. XXX kaldus järsult T.K.juhitava sõidukile Honda Civic reg. nr. XXX küljelt ette. Tunnistaja oli näidnud toimuvat 20 m kauguselt. Tema ei tajunud helisignaali andmist. Tunnistaja oli näinud kuidas T.K.seetõttu sõiduteel välja paremale sõitnud. Sel läheduses oli sissesõidutee autoteeenindusjaama juurde. Tunnistaja ütlustel sõitis tema koos elukaaslase M.R., kes oli autojuht, kaubikule järele, et tuvastada auto number. Kui nad Sõprus sillal kaubikule järele jõudsid oli L.K. teinud fotod kaubikust Nissan Primastar reg. nr. XXX ning edastanud T.K.le. Tunnistaja M.R. ütlused ( tl. 58 – 59) kinnitavad kuidas tema sõites L.K. sõidukiga Merchedes – Benz Turu tänaval autohoolduse juures 05.05.2016 pärastlõunal T.K.sõiduki Honda Civic reg. nr. XXX järel- autode vahemaa 7 meetrit - nägi kuidas T.K.auto Honda Civic kõrval vasakpoolsel rajal üks hele kaubik, olles T.K.poolt juhitava Honda Civic-ga peaegu kohakuti- Honda Civicu esiosa ulatus kaubiku keskosast veidi ettepoole (tl. 59)hakkas ootamatult sõidusuunda muutma, suundudes parempoolsele sõidurajale ning T. K. oli sunnitud teelt välja paremale sõitma. Tunnistajale jäi mulje , et kaubiku juht ei kontrolinud enne manöövrit küljepeeglit, kas tema poolt juhitava kaubiku kõrval on autosid, pidanuks seda siiski küljepeegli abiga tegema. Tunnistaja M.R ütlustel oli T.K.reaktsioon loomulik, st teise sõidukiga kokkupõrke vältimiseks sõitis ta paremale teelt välja. Pärast toimunut olid nad otsustanud sõita sellele avarii põhjustanud kaubikule järele. Sõpruse sillal jõudsid nad kaubikul järele ning L.K.fotografeeris seda kaubikut. Kaubikut peatada polnud neil volitusi. Pärast seda andsid nad kaubiku andmed ja foto T.K.le. Esitatud ja uuritud isikulised tõendid – tunnistajate T.K., L.K.ja M.R. ütlused riimuvad sündmuse asjolude osas. Ei oma määravat tähendust L.K.poolt nimetatud 20 m eessõitva auto vahe osas. L.K.oli kaassõitja ning võis autode distantsi ebatäpselt tajuda. Sõidukijuhi M. R. avaldatud 7 m distants T.K. ja M.R. vahelise auto distantsina on piisav , et näha täpselt eessõitvate sõidukite manöövreid ning liikllussitustsioone. Tunnistajate T.K., L.K.ja M.R. ütlused kinnitavad üheselt sündmuse asjaolusid. Nende ütlustega on tõendatud et kaubik Nissan Primastar reg. nr. XXX juht , kelleks oli E.I , ei veendunud kas tema kõrval sõidurajal on sõidukeid, enne kui hakkas reastuma parempoolsele sõidurajale. Ka E.I ütlustel tema vaatas tahavaatepeeglisse, nähes enda taga autot 2-3 meetri kaugusel ning reastus parempoolsele sõidurajale; kui auto oleks lähemal olnud, ei oleks ta manöövrit sooritanud. Kohtu hinnanguil on ka 2- 3 meetrit liig lühike vahemaa, et alustada ümberreastumise manöövrit taga liikuv aauto ees. Kohus peab usaldusvääseks tunnistajate T.K., L.K. ja M.R. ütlusi liiklussituatsiooni kohta. On tõenäoline ,et E.I lihtsalt ei veendunud tagavaatepeegli abiga kas ta ohustab oma manöövriga teisi sõidukeid võis mitte. Liiklusseadus § 39 lg. 1 kohaselt peab sõiduijuht eelnevalt enne manöövrit lülitama sisse sunnamärguande, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne manöövrit. E.I ütlustel ta suunatulega manöövrist märku andis, kuid tunnistajate ütlused seda asjaolu ei kinnita. Tunnistajate ütlustel E.I poolt juhitaval kaubikul enne manöövrist suunatuli ei põlenud – suunamärguannet juht ei andnud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et E.I kaubiku Nissan Primastar reg. nr. XXX juhina asus manöövrit sooritama eelnevalt suunamärguannet andmata. Kohus on seisukohal, et sündmuskohal E.I hakates reastuma parempöördeks paremale sõidurajale, ei veendunud piisva hoolsusega kas tema taga ja sõidurajal kuhu ta soovis sõita on sõidukeid, keda ta oma manöövriga võib takistada või takistab. Selle teoga tekitas E.I tema poolt juhitud kaubikuga Nissan Primastar reg. nr. XXX liiklusohtliku olukorra paremas sõidurajas sõitnud Honda Civic reg. nr. XXX sõidukijuhile T.K.le ning T.K.sõidukite kokkupõrke vältimisks sõitis paremale teelt välja, et hoida ära raskemet tagajärge. Kohus ei pea määravaks seda , et T.K.l oli väike juhistaaz. Temale on omistatud sõikukijuhi kutsetunnistus ning tal on pädevad teadmised teeliikluses osalemiseks; eeldatavasti osaleb noor juht teeliikluses suurema hoolsusega. Asjas kogutud tõendid ei kinnita, et T.K.oleks eiranud Liiklusseaduse nõudeid. Seega oli E.I käitumine süüline- ta jättis täitmata hoolsuskohustuse ; süü vormina tuvastatud ettevaatamatus. KarS § 15 lg. 3 kohaselt on väärteona karistatv ka ettevaatamatu tegu. E.I tekitas süüliselt varalise kahju teisele isikule. Seega pani toime Liikusseaduse § 33 lg.- 2 p. 8/ Liiklusseaduse § 223 lg. 1 järgse väärteo. Kohtu hinnangul on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri
12. aprilli
13. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,001696 määratud E.I-le tema teole proportsionaalne karistus, arvestades kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüteoga aga olulise varalise kahju tekitamist – sõiduki Honda Civic reg. nr. XXX sõidukõlbmatuks muutumist. Väärteokooseisuna Liiklusseaduse

§ 169lg.

5,

§ 169lg.

4 p. 4 / Liikluseaduse § 236 lg.1 järgne rikkumine. Väärteomaterjale analüüsides, samuti menetlusaluse isiku E.I ütlustest ja tunnistajate ütlustest lähtudes ei saa lugeda tõendatuks , et E.I pärast tema poolt tekitatud ohtlikku manöövrit üldse tahavaatepeeglisse vaatas ning adus millised tagajärjed tema poollt sooritatud ohtlikul manöövril olid. E.I enda ütlused ega ka ükski teine tõend ei kinnita, et E.I oleks olnud teadlik pärast tema poolt sooritatud ebaõiget ümberreastumise manöövrit sõiduki Honda Civic reg. nr. XXX teelt välja sõitmisest ja sõidukõlbmatuks muutumisest kohe pärast toimunut. Seega ei ole põhjendatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 4. aprilli 2016. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,001696 E.I karistamine liikluõnnetusest mitteteatamise eest, s.o.

§ 236lg.

1 alusel . Ka Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri esindaja toetas 11.07.2016 kohtuistungil seda seisukohta. Selle koosseisu osas kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri

1. aprilli
2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,001696 E.I süüdi tunnistamise ja karistamise, lõpetades selles süüteo menetluse. Menetluskulude osas juhindub kohus KrMs § 180 lg. 1 sätetest ,mille kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu /süüdlane. Seetõttu tuleb menetluskulud, millena on kohtule esitatud E.I kaitsja Sergei Desjatnikovi poolt esitatud kaitsekulud, kanda E.I kui süüdlasel. Peet Teidearu Kohtunik /allklirjastud digitaalselt/