lg 1, § 236 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 30.12.2015 kl 17:20, Viru väljak 4, Tallinn (Viru keskuse parkimismaja) Kaebuse esitaja L.S (isikukood XXX, elukoht: XXXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXXXAS) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 63 lg 3, § 66 lg 2, § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.01.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,15,020068 ning teha väärteoasjas uus otsus. 2. Süüdi tunnistada L.S
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot. 3. Süüdi tunnistada L.S
S § 66 lg 2 alusel võimaldada L.S tasuda mõistetud
lg 1, § 236 lg 1 järgi rahatrahv 320 (kolmsada kakskümmend) eurot osade kaupa 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot igakuiselt kuu viietestkümnendaks
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel tekib varaline kahju. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh vaatlusprotokollidega, videosalvestusega, tunnistajate XXXX ja XXXX´i ütlustega ning L.S ütlustega. Otsuse tegija on karistust kergendavate asjaoludena arvestanud menetlusaluse isiku esitatud kahetsust, süü tunnistamist ja seda, et ta on varasemalt väärteokorras karistamata. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 15-16, 18-19). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud L.S kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokollist AB 1469194 (tl 21) selgub, et 30.12.2015 kl 17:20 juhtis L.S Viru väljak 4, Viru Keskuse parkimismajas mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärk XXXX vastusõitvast sõidukist möödumisel kitsal sõiduteel ei hoidunud võimalikult paremale, ei hoidunud ohutut külgvahet ning riivas vastassuunas peatunud sõiduautot Volkswagen Passat CC registreerimismärk XXXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 2, § 46 lg 3 ja § 169 lg 5 ning pani toime
2
lg 2 kohaselt tuleb vastusõitvast sõidukist möödumisel kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale.
lg 3 kohaselt sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.
lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik,-karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 18), et kiirustas koju oma alaealise lapse juurde, keda valvav vanaema oli vahetult enne kokkupõrget teatanud, et tunneb ennast halvasti. Mõlemad tunnistajad (XXXXja XXXX) kinnitavad, et kokkupõrke hetkel viibis sõiduk Volkswagen Passat CC reg märk XXXXoma sõidureas. 05.01.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (VT tl 13) nähtub, et vaadeldud on salvestust CD-plaadil. Salvestusel (VT tl 25) on näha, kuidas mootorsõiduk Mazda 6 reg märk XXXX liigub parkimismajast välja ning riivab vastasuunas peatunud sõiduautot Volkswagen Passat CC reg märk XXXX. Mazda 6 reg märk XXXX on väga lähedal sõidurada eraldavale joonele, tume sõiduk (Volkswagen Passat CC reg märk XXXX) asub oma sõidurajal. 04.01.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (VT tl 1), 31.12.2015 koostatud avaldusega ja skeemiga (VT tl 2), 31.12.2015 koostatud sõiduki Volkswagen Passat CC reg märk XXXXvaatlusprotokolliga ja fototabeliga (VT tl 3-4, fotod nr 1-9), teadega väärteomenetluse alustamisest (VT tl 10), tunnistaja XXXXütlustega (VT tl 11), tunnistaja XXXX´i ütlustega (VT tl 12), 05.01.2015 koostatud asitõendi (CD-plaat) vaatlusprotokolliga (VT tl 13, tl 25), 08.01.2016 koostatud sõiduki Mazda 6 reg märk XXXX vaatlusprotokolliga ja fototabeliga (VT tl 14-15, fotod nr 18) ning menetlusaluse isiku L.S ütlustega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VT tl 20) on tõendamist leidnud, et 30.12.2015 kl 17:20 juhtis L.S Viru väljak 4, Viru Keskuse parkimismajas mootorsõidukit Mazda 6 reg märk XXXX, vastusõitvast sõidukist kitsal sõiduteel ei hoidunud võimalikult paremale ja ohutut külgvahet ning riivas vastasuunas peatunud sõiduautot Volkswagen Passat CC reg märk XXXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Kohus on seisukohal, et L.S käitumine
lg 1 ja § 236 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaebusest ja selgitusest (VT tl 22) nähtub, et L.S mõistab oma rikkumist. Vaidlusatatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.01.2016 otsuselt väärteoasjas nr 2302,15,020068 nähtuvalt karistati L.S
lg 1 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o 200 eurot ning
lg 1 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses s.o 300 eurot. L.S-ile mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse 3 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud (VT tl 26). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine
lg 1, § 236 lg 1 järgi 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.