← Eesti

4-17-4812/5

Obsah (5)§ 114§ 38§ 118§ 133§ 70

4-17-4812 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-4812 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend

§ 114

lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollist tulenevatest sissekannetest ja menetlusaluse isiku omakäelisest kinnitusest nähtuvalt oli menetlusalusele isikule teada, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.08.2017. Seega lõppes kaebuse esitamise 15 päevane tähtaeg 09.09.2017. Kuivõrd tähtaeg langes puhkepäevale, siis oli

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 171 lg 3 teisele lausele tähtaja viimaseks päevaks sellele järgnev esimene tööpäev, antud juhul 11.09.2017. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (3-1-1-84-13). Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, so seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (3-1-1-83-08). Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada, mistõttu kaebuses esitatud väide selle kohta, et menetlusalune isik sai otsusest teada alles kaitsja vahendusel e-toimiku kaudu, on ainetu. Kuivõrd menetlusalusele isikule oli teada, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.08.2017, siis kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele minemata jätmisel võttis ta endale ise riski, et ta ei saa õigeaegselt teada otsuse sisust ja ta võib mööda lasta seetõttu ka otsusele kaebuse esitamise tähtaja. Asjaolu, et menetlusalune isik ei vaevu otsusele kohtuvälise menetleja juurde järele minna, ei saa kuidagi sisaldada endas kohtuvälise menetleja minetust menetlusnormide järgimisel nagu ei saa seda lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Kuivõrd VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle 2

(5)4-17-4812 menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 sõnastusest ning sellisest sõnastusest saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu hinnangust. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-1-5-07). Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses ega selle põhjendustes ühelegi sellisele põhjusele viidatud. Vastupidi, väärteoprotokollist nähtub üheselt, et menetlusalune isik oli üheselt teadlik sellest, et kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.08.2017. Lisaks sellele on väärteoprotokolli pöördele märgitud lisateave, mille kohaselt muu hulgas on märgitud, et „Lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast“. Lisaks sellele on väärteoprotokolli pöördel antud teavet võimalustest avaliku e-toimiku kaudu jälgida menetluse käiku. Seega piisava huvi olemasolu korral saanuks menetlusalune isik reaalajas jälgida e-toimiku kaudu menetluse käiku, esitada digitaalselt allkirjastatud dokumente või muul viisil realiseerida oma õigusi. Arvestades väärteoasjast nähtuvaid menetlusdokumente saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul oli kaitsja, kes menetlusalust isikut nõustas. Sellest tulenevalt oli ka kaitsjal võimalus avaliku e-toimiku kaudu menetluse käiku jälgida ning maakohtule esitatud kaebusest on võimalik järeldada, et menetlusaluse isiku kaitsja on seda ka teinud, kuid väidetavalt alles pärast kaebetähtaja möödumist. Seega ei saanud kohtu arvates tekkida ka olukorda, et menetlusalune isik või tema kaitsja ei tea millisest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, millisest kuupäevast algab ka otsusele kaebuse esitamise 15 päevane tähtaeg. Seetõttu leiab kohus, et ei väärteoasja materjalidest ega esitatud kaebusest ei nähtu põhjusi, mida saaks pidada mõjuvaks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes ja mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et kaebuses esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 118

lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, tuleb

§ 118

lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia kui ka tagastada kaebus selle esitajale.

  1. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse menetlusaluse isiku J.Z-i kaitsja Indrek Põder, kes tühistada täies osas Harju Maakohtu 04.10.
  2. a kohtumäärus ja teha uus kohtumäärus, millega rahuldada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks, tagastada kaebus samale kohtule kaebuse läbivaatamiseks ja menetluse jätkamiseks. Kaitsja leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetlejad ei ole järginud VTMS § 70 lg 4 sätteid. Kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2302,17,005549 ei olnud menetlusalusele isikule kättesaadav 30 päeva pärast peale temale väärteoprotokolli koopia kätteandmist. J.Z sai väärteoprotokolli nr AB 1546108 kätte 31.05.
  3. Seega pidi otsus antud väärteoasjas kohtuvälisel menetlejal olema menetlusalusele isikule kättesaadav alates 30.06.
  4. 29.06.2017 on kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteomenetluse jätkamise määrus, mis ei vasta VTMS § 48 nõuetele. Nimelt VTMS § 48 lg 3 p 2 kohaselt põhistatava määruse põhiosa 3

(5)4-17-4812 peab sisaldama määruse menetluse õigusliku alust. Eelpoolnimetatud väärteomenetluse jätkamise määruses puudub aga igasugune menetlusõiguslik alus. Kaebaja on seisukohal, et selline menetlusõiguslik alus väärteomenetluse jätkamiseks peale väärteoprotokolli koostamist ja selle tutvustamist menetlusalusele isikule puudub. VTMS ei näe ette võimalust väärteoasjas lahendi koostamise tähtaja pikendamiseks. Eeltoodu on aga oluline menetlusnormi rikkumine, mis toob kaasa väärteomenetluse lõpetamise ning väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja lahendi õigustühisuse. Seega, on kaebaja hinnangul pärast 30.06.2017 menetlusaluse isiku suhtes toimunud kõik menetlustoimingud õigustühised. Menetlustoimingu puhul, mis on tühine, loetakse, et seda pole kunagi toimunud. Kaebaja on kogu menetluse vältel asunud seisukohale, et kõik pärast 30.06.2017 antud väärteoasjas tehtud menetluslikud otsused või toimingud on tühised. Seega peab kohus esmajärjekorras kontrollima, kas

§ 133

p-le 6 on kohtuväline menetleja järginud menetlusõigust (vt lisaks Riigikohtu 24.09.2003 otsust nr 3-1-1-99-03). Siinjuures leiab kaitsja, et kohtuvälise menetleja otsus ei saanud olla kaebuse esitamise ajaks jõustunud. Kaebaja leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni punktiga 4 on kohus sisuliselt asunud lahendama kaebust, määrates kaebajale uue tähtaja põhikaristuste täitmiseks. Eeltoodu on aga menetlusnormide rikkumine, kuivõrd kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Harju Maakohus ei ole oma 04.10.2017 kohtumääruses mitte vähimalgi määral analüüsinud kas ja millal on üldse menetlusalusele isikule üle antud väärteoprotokoll.

§ 70

lg-tele 1 ja 2 tuleb antud protokolli koopia anda menetlusaluse isiku kätte allkirja vastu. Menetlusalune isik on saanud allkirja vastu väärteoprotokolli 31.05.2017, seega sellest hetkest hakkas kulgema VTMS § 70 lg 4 kohane lahendi kättesaamise tähtaeg 30 päeva. 28.07.2017 on väärteoprotokollis tehtud parandus. Menetlusalusele isikule 28.07.2017 väärteoprotokolli koopiat (uut, parandatud, muudetud vms) allkirja vastu antud ei ole. Maakohus nimetatud asjaolule tähelepanu pööranud ei ole. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juhtivspetsialist Margus Pihl poolt 23.08.2017 J.Z-ile väärteoasjas nr 2302,17,005549 koostatud otsuse sai kaebaja kaitsja vahendusel kätte 13.09.2017 e-toimiku kaudu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
  2. Nagu maakohus juba märkis, on kehtiva kohtupraktika kohaselt VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väärteoprotokollist tulenevatest sissekannetest ja menetlusaluse isiku omakäelisest kinnitusest nähtuvalt oli menetlusalusele isikule teada, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.08.
  4. Protokolli parandustega tutvumise kohta on menetlusalune isik märkinud, et ta on parandustega tutvunud 28.07.2017 ning lisaks sellele on väärteoprotokolli menetlusalune isik eraldi märkinud, et on teadlik otsuse uuest kuupäevast. Seega lõppes kaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg 4

(5)4-17-4812 09.09.2017. Kuivõrd tähtaeg langes puhkepäevale, siis oli

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 171 lg 3 teisele lausele tähtaja viimaseks päevaks sellele järgnev esimene tööpäev, s.o 11.09.2017. 10.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 1 ennistab kohus kaebetähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus KrMS § 172 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selleks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolu, et menetlusalune isik ei lähe otsusele kohtuvälise menetleja juurde järele, kuigi ta oli teadlik otsuse kättesaadavuse kuupäevast, ei saa kuidagi sisaldada endas kohtuvälise menetleja minetust menetlusnormide järgimisel nagu ei saa seda lugeda kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et J.Z ei esinenud objektiivset takistust, mis oleks tal kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks teinud.

  1. VTMS § 199 lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Sama paragrahvi lõige 21 sätestab, et kui kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse esitamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus ei ole jõustunud. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et maakohus jättis põhjendatult kaebetähtaja ennistamata, seega oli kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebus e esitamise viimaseks päevaks 11.09.
  2. Kuivõrd eelnimetatud tähtajaks kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust ei esitatud, siis jõustus otsus 12.09.2017 ning jõustunud kohtuotsuse vaidlustamine on välistatud. Seega jättis maakohus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata.
  3. Seonduvalt kaitsja väidetega, et maakohus oleks pidanud sisuliselt analüüsima, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust, märgib ringkonnakohus järgmist. Seda, kas vaidlustatud lahend rikub isiku õigusi ja kas selle peale esitatud kaebus on põhjendatud, saab kohus asuda hindama alles siis, kui ta on enne kindlaks teinud seadusliku aluse kaebus sisuliselt läbi vaadata. Edasikaebuse lubatavust ei saa argumenteerida isiku õiguste rikkumisega, sest kohus on menetluslikult pädev kontrollima üksnes lubatava kaebuse põhjendatust (vt analoogi korras RKKKm nr 3-1-1-23-16, p 23 jj). Seega Riigikohtu seisukohast lähtuvalt tuleb esmalt anda hinnang, kas kaebus on lubatav ja alles lubatavuse tuvastamisel saab hinnata ka kaebuse põhjendatust sisuliselt. Olukorras, kus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus ei ole tähtaegne, ei saa kaebust sisuliselt läbi vaadata ja anda sisulist hinnangut selle põhjendatusele, kuivõrd kohtul on pädevus kontrollida üksnes lubatava kaebuse põhjendatust. Kuna antud juhul ei ole kaebus kaebetähtaja möödumise tõttu lubatav, ei saa kohus sellele sisulist hinnangut anda ja asuda selle väidetava põhjendatuse pinnalt edasikaebeõigust looma.
  4. Asjaolu, et maakohus on määruse resolutsiooni punktis 4 täpsustanud kohtuvälise menetleja otsuse täitmise tähtaega, kuivõrd maakohtu määruse tegemise ajaks oli täitmise tähtaeg juba möödunud, ei ole käsitatav asja sisulise lahendamisena.
  5. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-test 1, 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.